{"id":66609,"date":"2025-12-17T10:53:08","date_gmt":"2025-12-17T10:53:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66609\/"},"modified":"2025-12-17T10:53:08","modified_gmt":"2025-12-17T10:53:08","slug":"meedia-usa-euroopa-ja-ukraina-leppisid-kokku-julgeolekugarantiides-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66609\/","title":{"rendered":"Meedia: USA, Euroopa ja Ukraina leppisid kokku julgeolekugarantiides | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Ajaleht The Telegraph kirjutab, et USA, Euroopa riigid ja Ukraina leppisid kokku NATO-stiilis julgeolekugarantiides, mille eesm\u00e4rk on hoida \u00e4ra tulevane s\u00f5da.<\/p>\n<p>V\u00e4idetavalt lepiti Berliini kohtumisel kokku NATO-stiilis julgeolekugarantiides ning USA soovib, et senat\u00a0ratifitseeriks lepingu. See muudaks lepingu \u00f5iguslikult siduvaks, sarnased kaitsepaktid on Washingtonil ka Jaapani ja L\u00f5una-Koreaga.<\/p>\n<p>Ukraina ja Euroopa ametnikud \u00fctlesid, et erinevalt nendest kokkulepetest ei tooks see plaan aga kaasa USA otsest sekkumist. Selle asemel k\u00e4ivitatakse esialgu USA juhitud missioon, mis hakkab j\u00e4lgima relvarahu ja peaks lahendama k\u00f5ik vaidlused. Kui need pingutused eba\u00f5nnestuvad, peab Washington otsustama, kas kasutada j\u00f5udu v\u00f5i mitte.<\/p>\n<p>Diplomaatilised allikad eeldavad, et k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem vastus h\u00f5lmaks \u00f5huv\u00e4ge. Plaani kohaselt saaks NATO territooriumil paiknevad USA F-35 h\u00e4vitajaid, Tomahawki rakette v\u00f5i sarnaseid s\u00fcsteeme kasutada vastur\u00fcnnakute tegemiseks, kui Moskva peaks rikkuma vaherahu.\u00a0<\/p>\n<p>Suurbritannia ja Prantsusmaa juhitud tahtekoalitsiooni v\u00e4ed aitaksid ka koolitada Ukraina v\u00e4gesid ja turvata Musta mere laevateid.\u00a0<\/p>\n<p>Ka Briti peaminister Keir Starmer on varem \u00f6elnud, et tahtekoalitsiooni riigid on juba koostanud plaani rahuv\u00e4gede v\u00f5imalikuks paigutamiseks Ukrainasse. Pole siiski teada, millised riigid s\u00f5dureid Ukrainasse saadaksid.<\/p>\n<p>Julgeolekugarantiid n\u00e4evad ette, et Ukraina v\u00e4ed suudavad l\u00fc\u00fca tagasi sissetungijad. Teisip\u00e4eval kirjeldas ka NATO peasekret\u00e4r Mark Rutte Ukrainat kui esimest kaitseliini.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Me peame tagama, et Ukraina relvaj\u00f5ududel on piisavalt j\u00f5udu, et seista vastu igale Venemaa agressioonile nii praegu kui ka tulevikus,&#8221; \u00fctles Rutte.\u00a0<\/p>\n<p>Euroopa ja USA vahel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud 20\u2011punktiline rahuplaan n\u00e4eb eeldatavasti ette Ukraina armee piiramise 800 000 s\u00f5jav\u00e4elaseni. Siiski ei seata piiranguid sellele, milliseid relvas\u00fcsteeme saaks Ukraina enda kaitsmiseks kasutada.\u00a0<\/p>\n<p>Julgeolekugarantiid n\u00e4evad t\u00f5en\u00e4oliselt ette algatuse PURL j\u00e4tkumist. See on hiljuti loodud mehhanism, mille eesm\u00e4rk on tarnida Ukrainale relvi tuginedes selle k\u00f5ige pakilisematele kaitsevajadustele. See v\u00f5imaldab NATO liikmesriikidel rahastada Ameerika relvade ja tehnoloogiate tarnimist vabatahtlike annetuste kaudu.<\/p>\n<p>Euroopa allikad kahtlevad samas, et Venemaa selliste ettepanekutega n\u00f5ustub, kuna Putini peamine eesm\u00e4rk oli kukutada Ukraina l\u00e4\u00e4nemeelne valitsus. Kuigi julgeolekugarantiid ei n\u00e4e ette Ukraina liitumist NATO-ga, loovad need siiski takistusi, mis takistaksid Kiievi tagasiliikumist Moskva m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri. Samas pole veel ka teada, kuidas reageerib Trump, kui Putin praegustel garantiidel p\u00f5hineva rahulepingu tagasi l\u00fckkab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ajaleht The Telegraph kirjutab, et USA, Euroopa riigid ja Ukraina leppisid kokku NATO-stiilis julgeolekugarantiides, mille eesm\u00e4rk on hoida&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66610,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[613,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,54,19,25,3738,660,23,24,262,22,20,96,30],"class_list":{"0":"post-66609","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-berliin","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-nato","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-putin","25":"tag-suurbritannia","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-ukraina","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-venemaa","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115734538036026991","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66609","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66609"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66609\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66610"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66609"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66609"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66609"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}