{"id":66701,"date":"2025-12-17T12:43:10","date_gmt":"2025-12-17T12:43:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66701\/"},"modified":"2025-12-17T12:43:10","modified_gmt":"2025-12-17T12:43:10","slug":"polengujargne-mannik-pakub-samblikele-ainulaadseid-elupaiku-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66701\/","title":{"rendered":"P\u00f5lenguj\u00e4rgne m\u00e4nnik pakub samblikele ainulaadseid elupaiku | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Metsap\u00f5lengu j\u00e4rgselt tekkinud m\u00e4nnikuis m\u00f5jutavad samblike liigirikkust ja mitmekesisust puistu puuliigiline koosseis ja lagupuidu olemasolu. Samblike liigirikkuse hoidmiseks peaks maastikul leiduma aga erinevas arengustaadiumis puistusid, selgub hiljutisest uuringust<\/a>.<\/p>\n

P\u00f5lengud on tormide, p\u00f5udade v\u00f5i putukate massr\u00fc\u00fcste k\u00f5rval \u00fcks metsa\u00f6kos\u00fcsteemide arengut ja toimimist tugevalt m\u00f5jutavatest h\u00e4iringutest. Viimastel k\u00fcmnenditel on muutunud metsah\u00e4iringud Eestis sagedasemaks ja laastavamaks. H\u00e4iringud ei m\u00f5juta metsas seejuures ainult puid, vaid kogu elustikku, sealhulgas samblikke, kirjutab Eesti Maa\u00fclikooli metsakasvatuse kaasprofessor J\u00fcrgen Aosaar.<\/p>\n

Eesti Maa\u00fclikooli metsateadlase Kristiina Palm-Hellenurme esiautorluses ilmunud uuringus vaatlesid teadlased 16\u2013187 aasta eest p\u00f5lenud m\u00e4nnikutes samblikukoosluste taastumist ja arengut. Kuna seni oli teema kohta v\u00e4he teada, v\u00f5imaldavad tulemused planeerida targemat p\u00f5lenguj\u00e4rgsete metsade majandamist ja kaitset.<\/p>\n

Kokku leidis Maa\u00fclikooli ja Tartu \u00dclikooli uurijatest koosnev t\u00f6\u00f6r\u00fchm Loode-Eestis kasvavatest erineva vanusega m\u00e4nnikutest ligi 100 erinevat samblikutaksonit. Neist k\u00fcmme olid k\u00f5rge looduskaitselise v\u00e4\u00e4rtusega. Samblike liigiline koosseis ja nende mitmekesisus s\u00f5ltusid mitmesuguste kasvupindade, nagu lagupuidu ning erinevate puuliikide olemasolust. P\u00f5lengust m\u00f6\u00f6dunud aeg m\u00f5jutas k\u00fcll puistus elavate samblike liigilist koosseisu, kuid mitte nende liigirikkust.<\/p>\n

K\u00f5ige tavalisemad samblikud, mida teadlased v\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus tuvastasid, olid peamiselt puudel kasvavad harilik hallsamblik, toru-hallsamblik ja sile liudsamblik. Haruldasi v\u00f5i ohustatuid liike leidsid Palm-Hellenurm ja tema kolleegid enam hiljuti p\u00f5lenud puistutest, vanimatest puistutest aga metsade v\u00e4\u00e4riselupaiga indikaatorliike.<\/p>\n

S\u00f6estunud koore ja puiduga m\u00e4ndide t\u00fcved pakuvad elupaika m\u00e4nni-soomussamblikule. Autor\/allikas: Argo Orumaa<\/p>\n

Teadlased leidsid mitmel korral uuringualadelt ka Eestis kaitsealuste liikide hulka kuuluvat m\u00e4nni-soomussamblikku. See liik kasvab enamasti s\u00f6estunud m\u00e4nnipuidul ja on seet\u00f5ttu iseloomulik p\u00f5lenud metsaaladele.<\/p>\n

\u00dcle kogu uuritud puistute vanuserea leidus proovit\u00fcki kohta keskmiselt 34 sambliku taksonit. Enim samblikuliike, nimelt 45\u201357, leidsid Palm-Hellenurm ja tema kolleegid proovit\u00fckkidelt, kus p\u00f5lengust oli m\u00f6\u00f6das k\u00f5ige v\u00e4hem ehk 16 aastat. Nendest enamus kasvas maapinnal, lagupuidul ja p\u00f5lenud puude t\u00fc\u00fcgastel ja k\u00e4ndudel. P\u00f5lengust m\u00f6\u00f6dunud aja pikenedes ja kasvupindade mitmekesisuse v\u00e4henedes hakkas samblikuliikide hulk langema. Puistutes, kus p\u00f5leng toimus 42\u2013187 aastat tagasi, elas neid samas suurusj\u00e4rgus.<\/p>\n

Samblike liigid kasvavad v\u00e4ga erinevatel kasvupindadel. Enim liike elutses maapinnal lebaval lagupuidul, kus neid leidus lausa 64. \u00dcle poolesaja liigi elutses t\u00fcvede t\u00fc\u00fcgastel ja elavate m\u00e4ndide t\u00fcvedel, kaset\u00fcvedel pisut v\u00e4hem. Kuna erinevad samblikuliigid eelistavad elupaigana erineva vanuse ja omadustega puistuid, peaks Palm-Hellenurme ja tema kolleegide soovitusel samblike edukaks toimetulekuks maastikus leiduma erineva vanusega puistuid.<\/p>\n

Samblikud suudavad asustada v\u00e4ga erinevaid kasvupindu, nagu mulda, kive, puukoort ja lamapuitu. Metsap\u00f5lengud loovad nii s\u00f6estunud kui ka p\u00f5lemata seisundis elusat ja surnud puitu, mis sobib elupaigaks paljudele samblikele. Eriti just s\u00f6estunud puit pakub unikaalseid mikroelupaiku tulega kohastunud samblikele.<\/p>\n

Kristiina Palm-Hellenurm ja tema kolleegid uurisid samblikke m\u00e4nnikutes, kus metsap\u00f5lengud leidsid aset aastatel 1837, 1940, 1951, 1982, 1997 ja 2008. P\u00f5lengute ajal j\u00e4i puistute vanus 30 ja 70 aasta vahel. Uuritud m\u00e4nnikud kasvasid toitainetevaestel liivmuldadel sambliku, kanarbiku v\u00f5i sinika kasvukohat\u00fc\u00fcbis.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management<\/a>. Uuring viidi l\u00e4bi Eesti Teadusagentuuri r\u00fchmagrandi toel<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Metsap\u00f5lengu j\u00e4rgselt tekkinud m\u00e4nnikuis m\u00f5jutavad samblike liigirikkust ja mitmekesisust puistu puuliigiline koosseis ja lagupuidu olemasolu. Samblike liigirikkuse hoidmiseks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66702,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,4337,34,36,31,32,21,28,29,34002,19,25,34001,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-66701","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-maaulikool","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-metsahairing","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-samblikud","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115734970621906701","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66701","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66701"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66701\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66702"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66701"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66701"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66701"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}