{"id":66714,"date":"2025-12-17T13:03:08","date_gmt":"2025-12-17T13:03:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66714\/"},"modified":"2025-12-17T13:03:08","modified_gmt":"2025-12-17T13:03:08","slug":"enesepete-voi-ettevalmistused-saksamaa-uus-vaeteenistus-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/66714\/","title":{"rendered":"Enesepete v\u00f5i ettevalmistused? Saksamaa uus v\u00e4eteenistus \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

K\u00f5igepealt tutvustus ajaloost. K\u00fcmme aastat p\u00e4rast seda, kui liitlaste kontrolln\u00f5ukogu oli Saksamaa relvaj\u00f5ud (Wehrmacht) laiali saatnud<\/a>, astus L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa 1955. aasta novembrikuus NATO-sse ja asutas Bundeswehri. P\u00e4rast \u00e4gedaid vaidlusi parlamendis kehtestati kohustuslik ajateenistus 1956. aasta juulikuus uuesti<\/a>. S\u00f5jav\u00e4ekohustuse seadust, mida teiste seas pooldas konservatiivne kantsler Adenauer (CDU\/CSU), kritiseerisid sotsiaaldemokraadid (SPD), ameti\u00fchingud ja kirikud, kartes \u00fchiskonna remilitariseerimist ning seda, et Ida-Saksamaaga taas\u00fchinemine l\u00fckkub edasi v\u00f5i j\u00e4\u00e4b lausa \u00e4ra.<\/p>\n

Arvamused l\u00e4ksid lahku ka selles, kas Bundeswehr peaks koosnema vabatahtlikest v\u00f5i peaks teenimine olema sunduslik. Sunduse pooldajad toonitasid, et seda on vaja L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa rahvusvaheliste kohustuste t\u00e4itmiseks ning isikkooseisu viimiseks<\/a> 500 000 meheni, nagu oli NATO n\u00f5ue. \u00dchtlasi tunti muret, et t\u00e4ielikult elukutseline s\u00f5jav\u00e4gi t\u00e4hendaks<\/a> riiki riigis, mis oli rahutust tekitanud juba Weimari vabariigis. Pidev v\u00e4eteenistusse v\u00f5tmine pidi \u00fchiskonna ja relvaj\u00f5udude vahele looma tugevad sidemed.<\/p>\n

1955\u20131989: v\u00e4eteenistus \u00fchena k\u00fclma s\u00f5ja v\u00f5tmefaktoreist<\/p>\n

1956. aasta juulikuus vastuv\u00f5etud s\u00f5jav\u00e4ekohustuse seadusega n\u00e4hti ette<\/a>, et k\u00f5ik k\u00f5lblikud mehed vanuses 18-45 eluaastat teenivad 12 kuud (1962.-1972. aastal kestis teenistus lausa 18 kuud). S\u00f5jav\u00e4eteenistusest keeldujatelt n\u00f5uti relvastamata teenistust Bundeswehris v\u00f5i tsiviilteenistust. Seadusse j\u00e4eti l\u00fcnk: kuna L\u00e4\u00e4ne-Berliin oli liitlaste hallata, ei tohtinud L\u00e4\u00e4ne-Saksa relvaj\u00f5ud seal tegutseda. Teenistusest p\u00e4\u00e4semiseks kolisid<\/a> tuhanded noored mehed enne kutse saamist L\u00e4\u00e4ne-Berliini. Kriitilist suhtumist relvaj\u00f5ududesse kohtab mitmes L\u00e4\u00e4ne-Berliini linnajaos t\u00e4naseni.<\/p>\n

Ida-Saksamaal kehtestati<\/a> kohustuslik v\u00e4eteenistus 1962. aasta jaanuaris. Meestelt n\u00f5uti 18-kuulist ajateenistust. Ajapikendust v\u00f5idi anda \u00fclikooli\u00f5pingute tarvis.<\/p>\n

1991\u20132013: s\u00f5jav\u00e4ekohustuse peatamine n\u00e4iliselt rahumeelses maailmas<\/p>\n

P\u00e4rast Saksamaa taas\u00fchendamist 1990. aastal liideti<\/a> Ida-Saksamaa armee (Nationale Volksarmee) Bundeswehriga. Aastate jooksul l\u00fchendati ajateenistuse pikkust mitu korda, kuni 2010. aastal oli see vaid kuus kuud. Samal aastal<\/a> alustati avalikku arutelu s\u00f5jav\u00e4ekohustuse vajalikkuse \u00fcle. Endine kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg nentis<\/a>, et v\u00e4lismissioonidele keskendumise t\u00f5ttu vajas Saksamaa rohkearvuliste s\u00f5jav\u00e4elaste asemel k\u00f5rgekvaliteedilist armeed. Bundestag kiitis 2011. aasta 24. m\u00e4rtsil heaks<\/a> s\u00f5jav\u00e4ekohustuse peatamise ning asendas<\/a> selle kuni 23 kuud kestva vabatahtliku teenistusega. Sellest on igal aastal osa v\u00f5tnud ligi<\/a> 8000-9000 inimest. Teine eesm\u00e4rk oli s\u00f5jav\u00e4elaste arvu kahandamine 255 000 inimeselt 185 000 inimesele.<\/p>\n

2014\u20132022: muutuvas maailmas l\u00fchin\u00e4gelik poliitika<\/p>\n

S\u00f5jav\u00e4ekohustust uuesti kehtestada on soovitatud alates Venemaa kallaletungist Ukrainale. Soovituse l\u00fckkasid tagasi nii tollane kaitseminister Ursula von der Leyen<\/a> (2014) kui ka Saksamaa elanikkond<\/a> (2016), kiites heaks selle kohustuse edasise peatamise. Hoolimata Krimmi poolsaare annekteerimisest Venemaa poolt ei peetud ohtu piisavalt suureks, et see kohustuse tagasitoomist \u00f5igustaks. Mitme poliitiku v\u00e4itel oleks see olnud niikuinii v\u00f5imatu, kuna vajalikke s\u00f5jalisi struktuure poleks finantseerida saanud. Pandeemia v\u00e4ltel<\/a> ning p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulise agressiooni<\/a> algust arutati selle \u00fcle, kas kehtestada noortele kohustuslik teenistusaasta.<\/p>\n

Mis saab edasi?<\/p>\n

2014. aastast alates on v\u00e4eteenistus mitmes Euroopa riigis j\u00e4lle kohustuslik, sealhulgas<\/a> Ukrainas (2014), Leedus (2015), Rootsis (2017), L\u00e4tis (2023), Horvaatias<\/a> (2025) ja Serbias<\/a> (kavas 2026. aastal). Prantsusmaal<\/a> kehtestatakse vabatahtlik v\u00e4eteenistus uuesti 2026. aastal. Debatt selle \u00fcle, kuidas ja millises ulatuses peaks Saksamaa s\u00f5jav\u00e4ekohustust j\u00e4tkama, algas 2024. aasta suvel. Seaduseeln\u00f5u koostamiseks kulus lausa 15 kuud. K\u00f5igepealt seep\u00e4rast, et Scholzi valitsus l\u00e4ks 2024. aasta novembris laiali, ning j\u00e4rgmisena tingituna lahkarvamustest kantsler Merzi valitsuses. K\u00f5ige elavamalt vaieldi uues valitsuses selle \u00fcle, millises ulatuses peaks v\u00e4eteenistus olema kohustuslik juhul, kui vabatahtlikke ei j\u00e4tku.<\/p>\n

Seadusega s\u00e4testatakse<\/a>, et alates 2026. aasta 1. jaanuarist peavad k\u00f5ik 18-aastased mehed t\u00e4itma ankeedi, millega neilt k\u00fcsitakse isiklikke andmeid, tervislikku seisundit ja haridust ning valmisolekut v\u00e4eteenistusest osa v\u00f5tta. Alates 2027. aasta 1. juulist peavad 2008. aastal v\u00f5i hiljem s\u00fcndinud noored mehed l\u00e4bima arstliku kontrolli. Naistele j\u00e4\u00e4b v\u00e4eteenistus vabatahtlikuks. Noorukeid julgustatakse astuma Bundeswehri vabatahtlikult, kusjuures nende kuupalk oleks ligi 2600 eurot. Juhul, kui Saksamaale kallale tungitakse, taaskehtestatakse<\/a> k\u00f5igile meestele s\u00f5jav\u00e4ekohustus viivitamata.<\/p>\n

Vabatahtlik v\u00f5i kohustuslik teenistus?<\/p>\n

Kaitseminister Boris Pistoriusel on Saksamaa s\u00f5jalise suutlikkuse t\u00f5stmiseks kavas<\/a> igal aastal v\u00e4rvata 30 000 vabatahtlikku. Kui see arv ei t\u00e4itu, muutub v\u00e4eteenistus osaliselt kohustuslikuks \u2013 arvatavasti hakatakse sarnaselt Taaniga noori mehi valima<\/a> loosi alusel. Paraku pole selge, kas loosimine on v\u00f5imalik, kuna \u00f5iguseksperdid<\/a> on v\u00e4ljendanud kahtlusi, kas nii oleks \u00f5iglane. Sellele k\u00fcsimusele pole valitsusel l\u00f5plikku ega ammendavat vastust. Loosimist pooldab<\/a> kantslerierakond, CDU\/CSU. Seevastu SPD eelistab<\/a> vabatahtlikkust ning sunduse asemel v\u00e4eteenistuse muutmist atraktiivsemaks.<\/p>\n

Opositsioonierakondadest esineb roheliste ridades erinevaid arvamusi<\/a>: mitu parlamendiliiget pooldab vabatahtlikkust, aga teised \u00fcldist teenistusaastat, mille saaks valida kas militaar- v\u00f5i tsiviilotstarbega. Vasakpartei on rangelt igasuguse sunduse vastu<\/a> ning kritiseerib valitsust, nagu see kavandaks salajas kohustuslikku v\u00e4eteenistust. Parem\u00e4\u00e4rmuslik AfD on antud k\u00fcsimuses l\u00f5hki<\/a>.<\/p>\n

\n

Vabatahtliku v\u00e4eteenistuse atraktiivseks muutmisel tehakse \u00f5igeid samme, aga puudub lahendus, kuidas v\u00e4eteenistust muuta osaliselt kohustuslikuks juhul, kui 30 000 vabatahtlikuni ei j\u00f5uta.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Avalik arvamus on samuti muutunud: 2025. aastal<\/a> toetas v\u00e4eteenistust juba 53%, aga 2024. aastal vaid 47%. Noorte, 16\u201329-aastaste inimeste hulgas on heakskiit t\u00f5usuteel (41%), kuigi enamik on endiselt vastu. Neile arvudele saab kinnitust 16\u201325-aastaste hulgas l\u00e4biviidud k\u00fcsitlusest<\/a>: kohustusliku v\u00e4eteenistuse l\u00fckkab tagasi 57% noortest t\u00e4iskasvanutest ning 61% loeb seda noorte isiklike p\u00f5hi\u00f5iguste m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks rikkumiseks.<\/p>\n

Uus kaitseteenistusmudel on eesk\u00e4tt m\u00f5eldud Bundeswehri kohandamiseks praeguste s\u00f5jaliste \u00fclesannetega. Seni on valitsus n\u00f5ustunud \u00fcksnes aastak\u00e4ikude kohta \u00fclevaate saamiseks andmeid koguma ja vabatahtlike palka t\u00f5stma. Eksperdid<\/a> kahtlevad, kas see mudel t\u00f5esti v\u00f5imaldab Bundeswehril t\u00e4nap\u00e4eva ohtude ja \u00fclesannetega toime tulla. Kas Pistoriuse eesm\u00e4rk, 30 000 kutsealust, on saavutatav, selgub keskpikas perioodis.<\/p>\n

Vabatahtlike arv ongi kasvanud: 2025. aasta augustis oli neid 13 000, aga aasta varem vaid 10 000. Vabatahtliku v\u00e4eteenistuse atraktiivseks muutmisel tehakse \u00f5igeid samme, aga puudub lahendus, kuidas v\u00e4eteenistust muuta osaliselt kohustuslikuks juhul, kui 30 000 vabatahtlikuni ei j\u00f5uta. Konsensuslik otsus peab valmima v\u00f5imalikult kiiresti, kui v\u00f5itlusvalmiduse<\/a> kriteeriume tahetakse t\u00e4ita 2029. aastaks ning Bundeswehri 2035. aastaks Euroopa tugevaimaks s\u00f5jav\u00e4eks muuta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5igepealt tutvustus ajaloost. K\u00fcmme aastat p\u00e4rast seda, kui liitlaste kontrolln\u00f5ukogu oli Saksamaa relvaj\u00f5ud (Wehrmacht) laiali saatnud, astus L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66715,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[286,26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,8130,28,29,95,19,25,51,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-66714","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajalugu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa-liit","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kaitse-ja-julgeolek","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-saksamaa","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115735049380552069","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66714","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66714"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66714\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66715"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66714"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66714"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66714"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}