Kaitseministeerium k\u00e4is detsembri alguses v\u00e4lja ehitusseadustiku muudatused, mis v\u00f5imaldaksid kiirendatud korras riigikaitseks vajalike ehitustega edasi minna. Riigikohus oli oma tagasides v\u00e4ga kriitiline, m\u00e4rkides et nii olulisele eeln\u00f5ule sai tagasisidet anda vaid kaks \u00f6\u00f6p\u00e4eva ning soovitud kiiruse asemel v\u00f5ivad vaidlused hoopis takerduda.<\/p>\n
Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving \u00fctles usutluses ERR-ile, et n\u00e4eb suuri riske plaanis piirata keskkonna\u00fchenduste kaebe\u00f5igust. Pilvingu hinnangul v\u00f5ib see minna vastuollu rahvusvahelise \u00f5igusega.<\/p>\n
Kaitseministeerium soovis tagasisidet ehitusseadustiku muutmise eeln\u00f5u kohta, mis puudutab riigikaitseliste ehituste planeerimise ja ehitamise kiirendamist. Riigikohus oli kriitiline, miks?<\/p>\n
Esiteks tunnustan kaitseministeeriumi, et riigikohtu mitmete m\u00e4rkustega siiski arvestati,\u00a0seda eriti osas, mida pidasime k\u00f5ige problemaatilisemaks.\u00a0<\/p>\n
Pidasin silmas\u00a0ringkonnakohtu vahele j\u00e4tmist\u00a0h\u00fcppava kassatsiooni\u00a0menetluse kaudu, mis oleks ringkonnakohtute t\u00f6\u00f6 toonud otse riigikohtu lauale ja t\u00f6\u00f6tanud eesm\u00e4rgile vastu.\u00a0T\u00f5en\u00e4oliselt oleks see menetlusi l\u00fchendamise asemel isegi pikendanud.<\/p>\n
Muid puudusi oli veel. Nendega on osaliselt p\u00fc\u00fctud tegeleda \u2013 osa m\u00e4rkusi on arvestatud, osa arvestamata j\u00e4etud \u2013 aga on n\u00e4ha, et kiirele tempole vaatamata on m\u00e4rkustesse s\u00fcvenetud.<\/p>\n
Kuid vaidlused ikkagi j\u00e4\u00e4vad kestma ja p\u00e4ris pikalt?<\/p>\n
Eeln\u00f5uga p\u00fc\u00fctakse keskkonna\u00fchenduste kaebe\u00f5igust piirata.<\/p>\n
Osaliselt on m\u00f5istetav, et v\u00f5idakse keskkonna\u00fchenduste sildi all esitada kuritarvituslikke kaebusi, kus tegelik eesm\u00e4rk ei ole looduse kaitse, vaid riigikaitse takistamine. Seda me vahel n\u00e4eme ka \u00e4rihuvides v\u00e4ljaspool riigikaitse valdkonda. On n\u00e4iteid, kus keskkonna\u00fchenduse sildi all aetakse mingit muud asja.<\/p>\n
\u00dchelt poolt pole kohtutee keskkonnaorganisatsioonidele p\u00e4ris kinni pandud, aga see on taandatud olukordadele, kus riigikaitserajatisega seoses v\u00f5ib esineda keskkonnaoht.<\/p>\n
Siin me n\u00e4eme probleemi, et vaidlused v\u00f5ivad takerduda keskkonnaohu m\u00f5iste sisustamise taha v\u00f5i vaidlust hoopis pikendada.<\/p>\n
Ma ei saa t\u00e4na kindel olla, et see\u00a0 ettepanek on tingimata koosk\u00f5las \u00c5rhusi konventsiooniga, mis puudutab keskkonnaorganisatsioonide kaebe\u00f5igust. See on Eestile siduv v\u00e4lisleping. Siin ei saa parlament p\u00e4ris omatahtsi kaebe\u00f5igust anda ja v\u00f5tta. \u00c5rhusi konventsioon annab t\u00f5siseltv\u00f5etavatele keskkonna\u00fchendustele kaebe\u00f5iguse mis tahes keskkonna\u00f5igusnormi rikkumise korral.<\/p>\n
J\u00e4relikult tuleb see k\u00fcsimus enne seaduse vastuv\u00f5tmist selgeks teha?<\/p>\n
K\u00f5iki k\u00fcsimusi ei saa selgeks vaielda enne, kui seadust\u00a0 kohtumenetluste k\u00e4igus testima hakatakse, aga tasub l\u00e4bi m\u00f5elda, kas risk on k\u00fc\u00fcnlaid v\u00e4\u00e4rt. Kui nendest kohtuasjadest nii v\u00f5i teisiti kiiresti lahti ei saa ja takerdutakse keskkonnaohu m\u00f5iste \u00fcle vaidlemisse, siis v\u00f5ib-olla j\u00e4\u00e4b loodetud efekt saavutamata. Me tekitame hoopis t\u00e4iendavate vaidluste riski.<\/p>\n
Jagades t\u00e4iesti muret Eesti julgeoleku p\u00e4rast, aitaks see, kui kohtuid ikkagi usaldada. Kui kaebus on ilmselgelt p\u00f5hjendamatu v\u00f5i on n\u00e4ha kuritarvitamise ohtu, on kohtul v\u00f5imalus j\u00e4tta kiireloomulise m\u00e4\u00e4rusega ehitusload ja planeeringud j\u00f5usse. Igasugune kaebus ei pea t\u00e4hendama automaatselt kohtuvaidluse ajaks ehitamise peatamist.<\/p>\n
Kas eeln\u00f5us ei paista olevat midagi sellist, mis oleks p\u00f5hiseadusvastane? President saadab seaduse lihtsalt tagasi\u00a0 tagasi ja see j\u00f5uab l\u00f5puks j\u00e4lle riigikohtuni, mitte ainult arvamuse avaldamiseks, vaid ka otsuse tegemiseks?<\/p>\n
K\u00f5ige suurem juriidiline risk on \u00c5rhusi konventsiooniga. See ei ole\u00a0 ei ole p\u00e4ris p\u00f5hiseadus, aga on tavalise parlamendi seaduse ja p\u00f5hiseaduse vahetasandil.<\/p>\n
Muret tekitab kohustus vaadata k\u00f5ik asjad l\u00e4bi nelja kuuga. Seda on n\u00fc\u00fcd veidi l\u00f5dvendatud, et asja keerukuse korral v\u00f5ib kohus kahe kuu v\u00f5rra aega pikendada, aga see ei pruugi alati olla piisav.<\/p>\n
Planeeringu- ja keskkonnavaidlused on palju keerukamad ja seotud tihti loodusteaduslike k\u00fcsimustega, kus on vaja ekspertiise korraldada ja menetlusosalisi on palju.<\/p>\n
Nende prioriteetseks seadmine on igati m\u00f5istetav, aga j\u00e4iga menetlusaja kehtestamine kohtule ei pruugi alati olla m\u00f5istlik. V\u00f5ib spekuleerida, et j\u00e4iga menetlusaja kehtestamisega v\u00f5ib kaasas k\u00e4ia p\u00f5hiseadusp\u00e4rasuse risk, aga eks seda n\u00e4itab elu.<\/p>\n
T\u00e4na koosk\u00f5lastuste tabelit uurides on advokaat Kaido Loor teinud \u00f5ige t\u00e4helepaneku, et tegelikult on probleem \u00fcldisem \u2013 kohtuasjad kipuvad venima.<\/p>\n
Tallinna ringkonnakohtusse on kuhjunud sedav\u00f5rd palju asju, et menetlusaeg kipub kaheaastaseks venima. Riik \u00fcritab luua endale kohtutes sellise kiirtee, kuid selle kiirtee arvelt j\u00e4\u00e4vad teised asjad tahaplaanile ja venivad veel rohkem. Lisaks tuleks lahendada \u00fcldisemat probleemi, miks meil kohtuasjad venivad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaitseministeerium k\u00e4is detsembri alguses v\u00e4lja ehitusseadustiku muudatused, mis v\u00f5imaldaksid kiirendatud korras riigikaitseks vajalike ehitustega edasi minna. Riigikohus oli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66762,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,1644,34033,34,36,31,32,21,1152,1752,28,29,19,3579,25,4624,640,5641,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-66761","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-ehitus","14":"tag-ehitusseadus","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kaitseministeerium","21":"tag-kohus","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-pohiseadus","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-riigikaitse","28":"tag-riigikogu","29":"tag-riigikohus","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115735269651234021","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66761"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66761\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66761"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}