Viimaste kuude avalik vaidlus soode taastamise \u00fcle on toonud teravalt esile, kui keeruliseks v\u00f5ib muutuda olukord, kus teaduslikud p\u00f5hjendused, \u00f5iguslikud raamid ja inimeste igap\u00e4evased mured satuvad omavahel vastuollu.<\/p>\n
Arutelud ajakirjanduses on kujunenud pingeliseks ning j\u00e4tnud paljudele k\u00f5rvaltvaatajatele mulje, et vaidluse keskmes ei ole enam ainult looduskaitse, vaid k\u00fcsimus sellest, kuidas otsuseid tehakse ja kelle huvides.<\/p>\n
Seda pingev\u00e4lja aitavad avada kaks eriilmelist k\u00e4sitlust. Marko Kohv<\/a> selgitab teaduslikele argumentidele toetudes, miks sood on olulised, ning teisalt toob Britta Retel<\/a> esile juhtumid, kus looduse taastamise sildi all v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et riik k\u00e4itub viisil, mida ta eraomanikelt v\u00f5i kohalikelt kogukondadelt ei aktsepteeriks.<\/p>\n Sageli lihtsustatakse see arutelu vastasseisuks: looduskaitse versus maaomanikud, teadus versus emotsioonid, keskkond versus areng. Tegelikult r\u00e4\u00e4givad need kaks vaadet samast asjast. Sellest, kuidas \u00fchiskond peab tegema otsuseid, kui f\u00fc\u00fcsiline looduss\u00fcsteem seab piirid, mida ei saa ei eirata ja mille \u00fcle ei saa l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n K\u00fcsimus ei ole selles, kas sood on olulised<\/p>\n On raske vaielda t\u00f5siasjaga, et toimivad sood t\u00e4idavad mitmeid elut\u00e4htsaid rolle. Nad hoiavad vett maastikus, tasandavad \u00e4ravoolu, toetavad elurikkust ja aitavad toime tulla \u00fcha sagedasemate \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikun\u00e4htustega. Selle teadmise eiramine oleks vastutustundetu.<\/p>\n Aga sama vastutustundetu oleks j\u00e4reldada, et \u00fcldine teadmine \u00f5igustab automaatselt iga konkreetset tegevust igas konkreetses kohas. Iga soo, iga vees\u00fcsteem ja iga maastik on oma looga, oma ajalooga, oma naaberaladega, oma inimestega, kes seal elavad ja kelle elu v\u00f5ib muutuda viisil, mida mudel ei ennusta. Seet\u00f5ttu ei saa soode taastamisest r\u00e4\u00e4kida j\u00e4ttes k\u00fcsimata, et millist vees\u00fcsteemi taastatakse, milliste k\u00f5rvalm\u00f5judega seda tehakse ja kelle vastutusel seda tehakse.<\/p>\n Just siin hakkab teaduslik k\u00fcsimus muutuma otsustusk\u00fcsimuseks. Teadus aitab meil m\u00f5ista, miks sood on olulised, kuid teadus \u00fcksi ei \u00fctle, kuidas ja millistel tingimustel neid teadmisi konkreetses kohas rakendada.<\/p>\n Samal ajal ei ole sood lihtsalt \u00fcks huvigrupp teiste seas, vaid f\u00fc\u00fcsiline s\u00fcsteem, mis seab piirid ka \u00f5igusele ja poliitikale. Neid piire eirates ei teki mitte ainult \u00f6koloogilised, vaid ka sotsiaalsed ja majanduslikud tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n K\u00fcsimus on, kuidas otsuseid tehakse<\/p>\n J\u00f5uamegi teise vaate keskmesse. Kui looduse taastamine hakkab toimuma viisil, mis j\u00e4tab mulje erandite tegemisest, kaasamise formaalsusest v\u00f5i \u00f5igusnormide paindlikust t\u00f5lgendamisest, tekib probleem, mis ei ole enam \u00f6koloogiline, vaid institutsionaalne.<\/p>\n \u00d5igusriigis ei ole protsess t\u00fclikas lisand heale eesm\u00e4rgile. Protsess on see, mis annab eesm\u00e4rgile legitiimsuse. Kui riik k\u00e4itub looduse taastamisel teisiti, kui ta lubaks eraisikul v\u00f5i ettev\u00f5ttel, ei n\u00f5rgene mitte ainult usaldus riigi vastu, vaid ka usaldus looduskaitse enda vastu. Ja just see usaldus on edasiste taastamisprojektide \u00f5nnestumise eeltingimuseks.<\/p>\n Avalikes aruteludes r\u00e4\u00e4gitakse sageli kaasamisest, kuigi tegelikkuses piirdutakse kommunikatsiooniga. Nende teadlik eristamine on v\u00e4ga oluline.<\/p>\n Kommunikatsioon algab siis, kui otsus on juba tehtud ja inimestele selgitatakse, miks see on \u00f5ige. Kaasamine algab siis, kui otsus ei ole veel lukus ja kui osapooltel on p\u00e4riselt ka v\u00f5imalik m\u00f5jutada ajakava, tegevuse ulatust v\u00f5i riskide k\u00e4sitlemist.<\/p>\n “Inimesed tajuvad v\u00e4ga t\u00e4pselt, kas neid kutsutakse ka kaasa m\u00f5tlema v\u00f5i lihtsalt kaasa noogutama.”<\/p>\n Kui midagi sisulist muuta ei saa, ei ole see kaasamine, \u00fcksk\u00f5ik kui varases staadiumis see kohtumine toimub. Kui kaasamine puudub, ei aita ka parimad slaidid ega k\u00f5ige s\u00f5bralikum toon. Inimesed tajuvad v\u00e4ga t\u00e4pselt, kas neid kutsutakse ka kaasa m\u00f5tlema v\u00f5i lihtsalt kaasa noogutama. Ja just see on p\u00f5hjus, miks paljud loodusega seotud vaidlused ei lahene arutelulaua taga, vaid kohtusaalis.<\/p>\n Mida see k\u00f5ik praktikas t\u00e4hendab?<\/p>\n Kui j\u00e4tta k\u00f5rvale loosungid ja vastandumised, taandub k\u00fcsimus l\u00f5puks v\u00e4ga konkreetsele tasandile: mida peab otsustaja tegelikult teisiti tegema, et looduse taastamine oleks \u00fchtaegu teadusp\u00f5hine, \u00f5igusp\u00e4rane ja \u00fchiskondlikult usaldusv\u00e4\u00e4rne?<\/p>\n Esiteks tuleb igas projektis selgelt eristada kolme tasandit. Teaduslik tasand r\u00e4\u00e4gib sellest, kuidas s\u00fcsteem toimib ja millised v\u00f5ivad olla sekkumise m\u00f5jud. \u00d5iguslik tasand m\u00e4\u00e4rab, milline menetlus on lubatud ja millised kohustused sellega kaasnevad. Sotsiaalne tasand puudutab inimesi, kelle elu ja vara see otsus m\u00f5jutab ning kes kannavad riski, kui asjad ei l\u00e4he plaanip\u00e4raselt. Kui need tasandid segi aetakse, on konflikt peaaegu v\u00e4ltimatu.<\/p>\n Teiseks tuleb ausalt v\u00e4lja \u00f6elda, millele otsus tugineb. Sageli eeldatakse vaikimisi, et k\u00f5ik l\u00e4heb plaani j\u00e4rgi, et m\u00f5ju j\u00e4\u00e4b v\u00e4ikeseks ja et seire m\u00e4rkab probleeme \u00f5igel ajal. Need eeldused v\u00f5ivad olla p\u00f5hjendatud, aga neid tuleb jagada ja arutada, mitte peita dokumentide vahele. Otsus, mille aluseks olevaid eeldusi ei julgeta v\u00e4lja \u00f6elda, ei ole k\u00fcps otsus.<\/p>\n Kolmandaks peab taastamisotsus sisaldama lisaks kasule ka selget “Mis juhtub siis, kui\u2026” loogikat. Mitte ainult k\u00fcsimust, mida loodetakse saavutada, vaid sedagi, mida tehakse siis, kui eeldused ei osutu \u00f5igeks. See t\u00e4hendab, et plaanides peab olema ette n\u00e4htud, kuidas vajadusel suunda muuta v\u00f5i tegevus peatada, mis omakorda v\u00e4hendab riski, et eksimust hakatakse hiljem \u00f5igustama pelgalt hea kavatsusega.<\/p>\n Neljandaks peab vastutus olema paigas enne tegevuse algust, mitte p\u00e4rast seda. Kui otsuse teeb avalik sektor, peab olema \u00fcheselt arusaadav, kes ja kuidas vastutab seire, tulemuste hindamise ja paranduste eest. Hea eesm\u00e4rk ei vabasta vastutusest, eriti siis, kui m\u00f5ju v\u00f5ib ilmneda alles aastate p\u00e4rast.<\/p>\n Miks on asi j\u00f5udnud kohtusse ja mida see tegelikult n\u00e4itab?<\/p>\n