PPA juht r\u00e4\u00e4kis kolmap\u00e4eval ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast” ka sellest, et politseinikud saavad j\u00e4rgmisel aastal paarisajaeurose palgat\u00f5usu, liiklusohutusmeetmed n\u00f5uavad poliitikute heakskiitu, dokumentide taotlemiseks vajalikud kaamerakapid paigutatakse peagi ka v\u00e4ljapoole PPA teenindusb\u00fcroosid ning Venemaal k\u00e4ijatelt ei saa hakata piiril teenindustasu n\u00f5uda.<\/p>\n
Belit\u0161ev perev\u00e4givallast: \u00fcritame neid mustreid l\u00f5hkuda<\/p>\n
“Ma arvan, et see on \u00fcks probleemidest, et tegelikult ei ole selle teema eest peavastutajat, ehk siis riigis ei ole \u00f6eldud, kes on see, kes peaks tegema nii, et need inimesed sellest v\u00e4givalla mustrist v\u00e4lja saaksid,” t\u00f5des Belit\u0161ev k\u00e4sitledes p\u00f5hjalikult l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla teemat.<\/p>\n
“Jah, meil on meetmeid ohvrite jaoks, et kuidas ohvreid kaitsta, mis ei ole ka t\u00e4na Eestis piisavad. Aga selleks, et tegeleda v\u00e4givallatsejaga \u2013 sisuliselt ei ole peale kriminaalmenetluse v\u00e4ga palju alles j\u00e4\u00e4nud, ehk siis kui me m\u00f5tleme, et me peaksime n\u00e4iteks v\u00e4givallatseja v\u00e4givallatsevat k\u00e4itumist kuidagi adresseerima, siis Eestis on neli-viis spetsialisti, kes suudavad seda k\u00f5ike teha ja ei ole ka sellist n\u00e4iteks sunnimehhanismi, mis paneks inimestele \u00fcldse kohustuse sellist programmi l\u00e4bima. \u00dches\u00f5naga, meil on seadustes v\u00e4ga suured augud,” selgitas politseijuht.<\/p>\n
Belit\u0161ev t\u00f5i v\u00e4lja raskused alkoholi ja muude s\u00f5ltuvustega k\u00fc\u00fcsis olevate rikkujatega tegelemisel; selle kuidas nad oma ohvrit ahistavad ka ilma otsese v\u00e4givallata; kuidas kasutatakse v\u00e4givallaks sotsiaalmeediat; mida peavad \u00fcle elama v\u00e4givaldsetes perekondades elavad lapsed ning kuidas see k\u00f5ik viib selliste k\u00e4itumismustrite edasikandumiseni.<\/p>\n
Belit\u0161ev m\u00e4rkis, et aastas registreeritakse Eestis keskeltl\u00e4bi umbes 10 000 l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumit. Ehkki k\u00f5ikidest juhtumitest politsei teada ei saa, v\u00f5ib erinevat statistikat vaadates oletada, et selliseid juhtumeid on aastas tegelikult kaheksa korda rohkem kui see, mis tegelikult statistikasse j\u00f5uab, lisas ta.<\/p>\n
Belit\u0161ev r\u00f5hutas ka, et v\u00e4ga palju on neid, kes satuvad l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla p\u00e4rast politseiga korduvalt pahuksisse. “Meil on v\u00e4ga palju neid juhtumeid, kus on tegemist korduva rikkujatega, kus on tegemist korduvate ohvritega. Ma v\u00f5in ka lisaks sellele konkreetsele, N\u00f5o juhtumile, tuua n\u00e4iteks ka teisi juhtumeid, kus \u00fcks ohver on meile teadaolevalt 19 korda juba selle aasta jooksul langenud v\u00e4givalla ohvriks. Aga need on ainult need korrad, kus ohver on siis teada andnud v\u00f5i on kutsunud politsei,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“Kolmanda asjana [toon] siia juurde vaimsed probleemid, mida me n\u00e4eme Eestis ka oma t\u00f6\u00f6s igap\u00e4evaselt aina s\u00fcvenevat, ehk siis need mured ka kasvavad. Ega meil ei ole seal ka mingit v\u00e4ga head lahendust, kuidas neid probleeme t\u00e4na lahendada. \/—\/ Me n\u00e4eme oma t\u00f6\u00f6s, nii l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumites kui ka muudes juhtumites, et tegemist on selgelt vaimsete probleemidega inimesega, siis ega meil sageli ei ole teda kuskile panna, sest seal v\u00f5ib-olla j\u00e4lle seesama alkohol olnud ka m\u00e4ngus, mis t\u00e4hendab seda, et siis seda isikut igal juhul ravile ei v\u00f5eta,” r\u00e4\u00e4kis ta, lisades, et sundravi v\u00f5imalused on v\u00e4ga piiratud.<\/p>\n
“See tegelikult frustreerib ka politseinikke, sest see t\u00f6\u00f6 on selline, et kui sa l\u00e4hed s\u00fcndmuskohale ja seal on need korduvad kliendid, siis sa tunned \u2013 tuues ravimaailmast analoogia \u2013, et sul on patsient, kellel on tugevad sisemised verejooksud v\u00f5i mingid muud terviseprobleemid ja kuskilt immitseb verd ja sa paned kogu aeg sinna plaastrit peale, aga tead, et haigus on tegelikult s\u00fcgaval,” v\u00f5ttis PPA peadirektor olukorra analoogia n\u00e4itel kokku. \u00a0<\/p>\n
Belit\u0161ev ei soovinud hinnata, kas l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda on rohkem eesti- v\u00f5i venekeelsetes peredes, kuid t\u00f5des, et kui v\u00e4givallatsejatega tegelevaid eestikeelseid spetsialiste Eestis m\u00f5ned on, siis venekeelseid praktiliselt pole: “Paraku on nii, et kui meil on loetud arv inimesi, kes oskavad v\u00e4givallatsejaga kuidagi tegeleda, siis veel v\u00e4hem on neid, kes oskavad vene keelt k\u00f5nelevad v\u00e4givallatsejaga kuidagi tegeleda, mis t\u00e4hendab seda, et seal j\u00e4\u00e4vad ka need probleemid lahenduseta isegi siis, kui isik seda ise tahab.”<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas PPA on ministeeriumilt taotlenud seaduste muutmist, et probleemiga t\u00f5husamalt tegelda, t\u00f5i Belit\u0161ev v\u00e4lja l\u00e4henemiskeelu pikendamise praeguselt 12 tunnilt 72 tunnile.<\/p>\n
Politseinikke ootab palgat\u00f5us<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides j\u00e4rgmise aasta eelarvest t\u00f5i politseijuht v\u00e4lja, et keskmiselt t\u00f5useb PPA-s palk 190 euro v\u00f5rra, aga eesliinipolitseinikel ehk patrullpolitseinike ja piirivalvurite t\u00f6\u00f6tasu kasvab kiiremini ja on eelmise aasta jaanuariga uuel aastal 280 euro v\u00f5rra suurem.<\/p>\n
“Meie t\u00f6\u00f6tame sellises re\u017eiimis, et meil on raha t\u00e4pselt nende politseinike jaoks, kes meil t\u00f6\u00f6tavad ja v\u00e4ga sageli me alustame aastat miinusega. Ma tean, et kui v\u00e4ga paljud asutused maksavad aasta l\u00f5pus tulemustasusid, siis meie viimastel aastatel seda maksnud ei ole, me oleme panustanud sellele, et palk, mida politseinik teenib, oleks v\u00e4\u00e4rikas,” selgitas ta.<\/p>\n
Tulemustasu saavad ainult need \u00fcksikud politseinikud, kes saavad aasta l\u00f5pu t\u00e4nu\u00fcritusel teeneteristi v\u00f5i teenetem\u00e4rgi, millega preemia kaasas k\u00e4ib.<\/p>\n
“Tegelikult neid hetki, kus \u00fcks v\u00f5i teine politseinik eluga riskib, on oluliselt rohkem kui neid inimesi, kes aasta l\u00f5pus kas teeneteristi v\u00f5i teenetem\u00e4rgi saavad,” t\u00f5des Belit\u0161ev.<\/p>\n
Liiklusohutusmeetmed n\u00f5uavad poliitilist heakskiitu<\/p>\n
Puudutades hiljuti valminud uut liiklusohutusprogramm, mis l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd valitsusse heakskiitmiseks, tunnistas Belit\u0161ev, et PPA esitas sinna oma soovitused, kuid nende ellurakendaminse oleneb poliitilisest tahtest.<\/p>\n
“Meie oleme k\u00f5iki neid j\u00e4relevalvemeetmete t\u00f5hustamise meetmeid juba aastaid soovitanud, aga k\u00f5ikide nende asjade juurde k\u00e4ib ka klausel, et tegelikult see liiklusohutuse programm s\u00f5ltub ka poliitilisest tahtest. Ehk siis, et sinna sisse tuleks kirjutada ainult need asjad, mille suhtes on tegelikult olemas soov need asjad \u00e4ra teha,” t\u00f5des politseijuht. “Ei tasu teha seda programmi sellisel viisil, et sa \u00fctled, et tahan j\u00f5uda selleni, et Eestis liiklussurmasid ei oleks \u00fcldse, aga mitte \u00fchtegi meedet sealt rakendada ei soovi.”<\/p>\n
Belit\u0161evi s\u00f5nul on PPA alati andnud sisendi, mida v\u00f5iks teha liiklusohutuse parandamiseks, aga sinna juurde \u00f6elnud ka seda, et k\u00f5ik, mis sinna sisse j\u00f5uab, peab olema korrelatsioonis ja koosk\u00f5las poliitilise tahtega, midagi ollakse valmis tegema.<\/p>\n
“Kui me m\u00f5tleme, et mis on t\u00e4na probleemid liikluses, siis need probleemid ei ole enamikel juhtudel uued \u2013 need on ikka need samad asjad: kiirus, joove, t\u00e4helepanematus, turvavarustuse mittekasutamine. Ja \u00fcks asi, mis sinna viimastel aastatel aina enam ja enam juurde on tulnud, on k\u00f5rvalised tegevused, mis m\u00f5jutavad v\u00e4ga palju ka liiklusohutust ehk siis, et vaadatakse telefoni, tegeletakse mingite muude asjadega s\u00f5idu ajal, mis viib t\u00e4helepanu k\u00f5rvale,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
K\u00fcsimusele kiiruskaamerate kohta, mida v\u00f5ivad \u00fcles seada ka kohalikud omavalitsused, \u00fctles Belit\u0161ev, et seda ei v\u00f5imalda politsei infos\u00fcsteemid, mis on juba niigi \u00fcle koormatud.<\/p>\n
“Meil t\u00e4na lihtsalt ei ole v\u00f5imekust lubada neid kaameraid t\u00e4iendavalt juurde panna, sest meie s\u00fcsteemid ei peaks seda t\u00e4iendavat koormust vastu. See eeldab puhtalt s\u00fcsteemi arendust, aga selle s\u00fcsteemi arendamiseks t\u00e4na … see raha on j\u00e4\u00e4nud alati kuskile nagu kaugemasse tulevikku,” \u00fctles Belit\u0161ev.<\/p>\n
PPA paneb passipiltide kaamerakapid kaubanduskeskusse<\/p>\n
Kommenteerides juhtumit, kus \u00fcks klient olevat saadetud Tallinna Tammsaare tee teenindussaalist fotokapi pika j\u00e4rjekorra t\u00f5ttu Lasnam\u00e4e teenindussaali, t\u00f5i Belit\u0161ev esmalt v\u00e4lja, et passi v\u00f5i ID-kaardi jaoks endast foto v\u00f5ib teha ka kodus, kuid tunnistas sama, et see siiski h\u00e4sti ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
“Me oleme \u00fcritanud leida lahendusi, kuidas viia see h\u00f5ivekiosk meie majadest v\u00e4lja inimesele l\u00e4hemale sellisele viisil, et olekski 24\/7 (\u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi – toim.) ja ka n\u00e4dalavahetusel avatud ja leides vahendid oma eelarvest, siis me j\u00e4rgmisel alustame pilootprojektiga,” r\u00e4\u00e4kis ta. “Ma ei \u00fctle t\u00e4pselt ju kohtasid, aga j\u00e4rgmisest aastast Eestis teatud Selveritesse me need h\u00f5ivekioskid \u00fcles paneme selleks, et \u00e4ra t\u00f5endada, et tegelikult rahval huvi on teha seda ka muul ajal, mitte teeninduses.”<\/p>\n
“Loodetavasti selle pinnalt oleme v\u00f5imelised saama selle jaoks ka lisaraha, et, et neid h\u00f5ivekioske panna rohkematesse kohtadesse Eestis, nii et seal saaks p\u00e4riselt v\u00e4ljaspool teenindust seda fotot v\u00f5i s\u00f5rmej\u00e4lgi h\u00f5ivata,” \u00fctles PPA juht.<\/p>\n
Venemaal k\u00e4ijatelt piiril teenustasu v\u00f5tta ei saa<\/p>\n
Belit\u0161ev tunnistas, et on n\u00f5us saatejuhi seisukohaga, et praegu Venemaal turimisreisil k\u00e4imine on h\u00e4iriv ning arusaamatu, kui just pole m\u00f5juvaid perekondlikke p\u00f5hjusi. Ta lisas, et sellised reisid on julgeolekuohuks ja seda ka neile reisijatele endile, kuna Venemaa v\u00f5imud v\u00f5ivad neid sundida Eesti-vastast infot andma.<\/p>\n
K\u00fcll aga ei luba Euroopa Liidu reeglid kehtestada Eestil tasu selliste piiri\u00fcletuste eest, mille arvelt piirivalvuritele palka maksta nende inimeste teenindamise eest, keda sel aastal on olnud juba 800 000.<\/p>\n
“Mis puudutab seda nii-\u00f6elda piiri\u00fcletuse l\u00f5ivu, siis seda ma tean ilma anal\u00fc\u00fcsimata siitsamast koha pealt \u00f6eldes, et see ei ole Euroopa Liidu \u00f5igusega koosk\u00f5las,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Belit\u0161ev meenutas, et kui kunagi k\u00e4ivitas Eesti piiri\u00fcletuste koordineerimiseks ootej\u00e4rjekorras\u00fcsteemi, kus s\u00f5idukitega piiri \u00fcletamisel said ennast registreerida, makstes selle eest viis eurot, siis Euroopa Liit alustas Eestis suhtes rikkumismenetluse. “Nad \u00fctlesid, et tegemist on nii-\u00f6elda piiri\u00fcletuse tasuga, mida tegelikult Euroopa Liidu reeglite j\u00e4rgi ei tohi olla,” t\u00f5des PPA peadirektor.<\/p>\n
K\u00fcll aga ei luba Eesti sisse turismiviisaga Vene kodanikke, m\u00e4rkis Belit\u0161ev, lisades, et samas on Euroopa Liidus riike, kes praeguseni uusi turismiviisasid Vene kodanikele v\u00e4ljastavad.<\/p>\n
“J\u00e4tkuvalt Euroopa Liidus on palju riike, kes v\u00e4ljastavad Vene F\u00f6deratsiooni kodanikele turistiviisasid. Ja need selle riigi kodanikud, kes korraldavad Euroopas h\u00fcbriidr\u00fcnnakuid, kes on aktiivses s\u00f5jas Ukraina, kes tapavad iga p\u00e4ev Ukraina inimesi, saavad tegelikult k\u00e4ia vabalt p\u00e4evitamas ja ostlemas, nii et ma arvan, et see on k\u00f5ige suurem probleem,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Belit\u0161evi intervjueeris Indrek Kiisler.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"PPA juht r\u00e4\u00e4kis kolmap\u00e4eval ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast” ka sellest, et politseinikud saavad j\u00e4rgmisel aastal paarisajaeurose palgat\u00f5usu, liiklusohutusmeetmed…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66830,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,9011,28,29,34058,19,2920,34059,25,4262,34057,23,24,22,20,122,34056,30],"class_list":{"0":"post-66829","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-lahisuhtevagivald","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-liiklusohutuse-programm","22":"tag-news","23":"tag-politsei-ja-piirivalveamet","24":"tag-politseinike-palk","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-ppa","27":"tag-ppa-teenindusburoo","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-vene-kodanikud","33":"tag-vene-piir","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115735529023142449","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66829","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66829"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66829\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66830"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66829"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66829"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66829"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}