Kolmap\u00e4eval v\u00f5ttis riigikogu vastu p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse ning kutse\u00f5ppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel ning isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eeln\u00f5u.<\/p>\n
Eeln\u00f5u poolt h\u00e4\u00e4letas 49 saadikut, vastu oli 23 ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks riigikogulane. H\u00e4\u00e4letusel ei osalenud k\u00fcmme saadikut. Istungil oli kohal 83 inimest ja puudus 18.<\/p>\n
EKRE fraktsiooni liikme Helle-Moonika Helme s\u00f5nul ei vasta eeln\u00f5u ootustele ning r\u00f5hutas, et vajalikke vahendeid uue s\u00fcsteemi rahastamiseks ei ole.<\/p>\n
“Karj\u00e4\u00e4rimudel iseenesest kui selline v\u00f5ib t\u00f5epoolest anda noorele \u00f5petajale perspektiivi. See m\u00f5te, et \u00f5petaja saab areneda ja suurendada oma p\u00e4devust ja koos sellega ka oma sissetulekut, on ju iseenesest \u00f5ige. Aga siin, nagu alati, tekib ju esimene v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus, kus on raha. Jutt on umbes 19 miljonist eurost, mida selle mudeli rakendamine eeldab, aga tegelikult ju kindlust, kas need vahendid ka p\u00e4riselt olemas on, ei ole,” lausus Helme.<\/p>\n
Eesti 200 liige Kadri Tali t\u00f5i v\u00e4lja, et eeln\u00f5u toetab ja v\u00e4\u00e4rtustab kvaliteetset juhtimiskultuuri Eestis ning peab \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudelit v\u00e4gagi vajalikuks.<\/p>\n
“Selle eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on luua koolijuhile ning \u00f5petajatele parem ja \u00f5iglasem raamistik. See on eeln\u00f5u, mis ei luba mugavustsooni, vaid seab sihi professionaalse ja toetatud hariduse juhtimise poole. Koolijuhile v\u00e4\u00e4rikas tagasiside ja arengut toetav hindamine. Me teame, et kooli n\u00e4gu kujundab direktor, tema otsused, tema hoiak, tema oskus m\u00e4rgata. Paraku on Eestis koolijuhtidele seatud ootused suured, kuid s\u00fcsteemne toetus eba\u00fchtlane. On koole, kus juht saab igal aastal tuge ja arenguvestlusi ning koole, kus juht peab \u00fcksi hakkama saama. Sellist ebav\u00f5rdsust ei saa j\u00e4tkata. Eeln\u00f5u toob siia tasakaalu. Iga-aastane arenguvestlus, mis aitab juhil kasvada ja koolil areneda, regulaarne atesteerimine, mis annab professionaalse tagasiside ning t\u00f5stab koolijuhi rolli ning mainet. See ei ole kontroll, mis piirab, see on raamistik, mis toetab ja v\u00e4\u00e4rtustab ja just seda t\u00fc\u00fcpi juhtimiskultuuri me Eestis vajame,” \u00fctles Tali.\u00a0<\/p>\n
Reformierakondlase ja seaduse menetlust juhtinud kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersna hinnangul toetab eeln\u00f5u nii \u00f5petajate palkade kui ka nende kvalifikatsiooniga seotud k\u00fcsimusi.<\/p>\n
“Minu meelest on selle eeln\u00f5u oluline m\u00f5ju lisaks sellele, et ta toetab t\u00f5esti alustavat \u00f5petajat ja v\u00e4\u00e4rtustab rohkem ka professionaalset \u00f5petajat palgakoefitsientidega, mida saab valitsus t\u00f5sta, kui rahalisi vahendeid on rohkem, toonud fookusesse \u00f5petaja kvalifikatsiooni k\u00fcsimuse. Me t\u00f5esti oleme n\u00fc\u00fcd selles diskussioonis saanud lugeda artikleid ja kuulanud \u00e4ra ka osade koolijuhtide hinnangud, mis \u00fctlevad, et \u00f5petajal v\u00f5ikski olla bakalaureusekraad. T\u00e4itsa toredad \u00f5petajad on ka sellised \u00f5petajad, kellel on bakalaureusekraad. T\u00e4na on meil siiski kehtiv norm, et \u00f5petajal peab olema magistrikraad ja kutse. Ju me peame selle arutelu maha pidama. Mina olen veendunud, et aina mitmekesisemas klassiruumis on v\u00e4ga oluline, et \u00f5petajatel oleks v\u00f5imalikult k\u00f5rge kvalifikatsioon, sest see ongi v\u00e4ga n\u00f5udlik t\u00f6\u00f6 \u2013 saada hakkama nii mitmekesises klassiruumis,” lausus Kersna.<\/p>\n
H\u00e4\u00e4letamisel erapooletuks j\u00e4\u00e4nud Isamaa liige T\u00f5nis Lukas t\u00f5i v\u00e4lja, et eeln\u00f5us on palju head kui ka halba.<\/p>\n
“2020. aastal valmis kultuurikomisjonis raport, mis k\u00e4sitles \u00f5petajate j\u00e4relkasvu k\u00fcsimust ja \u00fcks punkt, mis selles raportis oli, oli selle karj\u00e4\u00e4rimudeli taastamine. Nii et see on hariduspoliitiliselt l\u00e4bi arutatud, selle vastu ma ei v\u00f5itleks.\u00a0See, et n\u00fc\u00fcd s\u00fcsteemi dubleerimine planeeritakse l\u00f5petada alles 2030. aastaks, mind kindlasti ei rahulda. Segadust see toob, kuigi minister ka kaitses siin infotunnis seda s\u00fcsteemi, et koolid ise vastavalt direktori juhtimisele vaatavad, kutsestandardit arvestavad, aga portfoolios \u00f5petaja t\u00f5estab, et ta on vanem \u00f5petaja tasemel. Miks see dubleeritud s\u00fcsteem? Miks on hea, et koolid ise seda teevad? Minister \u00fctles, et see ongi koolip\u00f5hine, sellep\u00e4rast et m\u00f5nel on vaja rohkem \u00f5ues\u00f5pet, m\u00f5nel v\u00e4hem \u00f5ues\u00f5pet.\u00a0Aga ma k\u00fcsin, kuidas see saab olla koolip\u00f5hine, kui seadus n\u00e4eb ette ja m\u00e4\u00e4rus, et see omistatud vanem\u00f5petaja kantakse Eesti hariduse infos\u00fcsteemi ja ta saab j\u00e4rgmisesse kooli minna sellesama tasemega. See ei ole tegelikult koolip\u00f5hine, see on kutsestandardip\u00f5hine, \u00e4rme aja inimestele k\u00e4rbseid p\u00e4he,” \u00fctles Lukas.<\/p>\n
Sotsiaaldemokraat Madis Kallase hinnangul tuleks t\u00e4iendavalt veel suhelda erinevate osapooltega.<\/p>\n
“Ma kutsun \u00fcles nii valitsust kui ka haridus- ja teadusministeeriumi, et j\u00e4rgmistes etappides peaks arutama ja kaasama veel rohkem osapooli sellest vaatest, mis puudutab valitsuse karj\u00e4\u00e4riastmete m\u00e4\u00e4ruse j\u00f5ustamist. Tuleks kuulata veel kord \u00e4ra osapooled ja anda nendele v\u00f5imalused kaasa r\u00e4\u00e4kida, et see m\u00e4\u00e4rus, mille valitsus saab kehtestada, oleks v\u00f5imalikult pingeid leevendav ja k\u00f5iki osapooli nii palju kui v\u00f5imalik arvestav,” \u00fctles Kallas.<\/p>\n
Keskerakondlane Vadim Belobrovtsev t\u00f5i v\u00e4lja, et kuna peale teist lugemist ei tehtud olulisi muudatusi eeln\u00f5usse, siis Keskerakond eeln\u00f5ud ei toeta.<\/p>\n
“Karj\u00e4\u00e4rimudeli v\u00f5i kui soovite, siis palgaredeli idee iseenesest on p\u00f5hjendatud ja teretulnud, aga paraku on sellest v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud suur r\u00fchm \u00f5petajaid, kellel puudub n\u00f5utav kvalifikatsioon. Me peame endiselt t\u00f5dema, et eeln\u00f5u on ebak\u00fcps, seda menetletakse kiirustades ning see j\u00e4tab olulise osa \u00f5petajaid, eelk\u00f5ige noored ja alustavad \u00f5petajad, ilma \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ra garantiist, mis neil t\u00e4na olemas on,” s\u00f5nas Belobrovtsev.<\/p>\n
Karj\u00e4\u00e4rimudel hakkab tulevast aastast m\u00f5jutama iga ametis olevat \u00f5petajat. Asjaosalistele on eeln\u00f5us endiselt k\u00fcsim\u00e4rke ja mitmeti t\u00f5lgendamist, kuigi muudatusi on tehtud omajagu.<\/p>\n
Viimase karj\u00e4\u00e4rimudeli versiooni j\u00e4rgi kehtib \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r 1820 eurot lisaks kvalifitseeritud \u00f5petajatele ka neile, kes on l\u00e4bimas \u00f5petajakoolitust ning kel on v\u00f5i kes omandavad magistrikraadi. Selle muudatusega laiendati alustava \u00f5petaja astet, aga 2100 \u00f5petajat \u00fcle Eesti ei sobi sellele tasemele endiselt. Eeln\u00f5u j\u00e4rgi on direktoril v\u00f5imalus m\u00e4\u00e4rata t\u00f6\u00f6tasu ka kvalifikatsioonita \u00f5petajale vastavalt omavahelisele kokkuleppele.<\/p>\n
Igal juhil on v\u00f5imalus maksta t\u00f6\u00f6tasu ka kvalifikatsioonita \u00f5petajale vastavalt juhi ja \u00f5petaja vahelisele kokkuleppele.<\/p>\n
Planeeritav karj\u00e4\u00e4rimudel toetub k\u00fcll juba 12 aastat toimivale kutsestandardite s\u00fcsteemile, millele tuginedes m\u00e4\u00e4ratakse \u00f5petajatele karj\u00e4\u00e4riastmed, kuid kahe s\u00fcsteemi vahel on olulisi erinevusi. Kutses\u00fcsteemis omistatakse \u00fcleriigiliste n\u00f5uetega tase kaheastmelise komisjoni poolt ning \u00f5petaja peab esitama hindamisn\u00f5uetele vastava portfoolio. Tulevases karj\u00e4\u00e4rimudelis teeb aga otsuse esimese kahe astme kohta kooli direktor, ning vanem\u00f5petaja aste omistatakse kas vanem\u00f5petaja kutse alusel v\u00f5i koolis moodustatud komisjoni otsusel. Mil viisil karj\u00e4\u00e4rimudelis kompetentsi t\u00f5endatakse, pole teada.<\/p>\n
Alustava \u00f5petaja ja \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4riastme omistab direktor vastavalt \u00f5petaja kutsekompetentsidele. Vanem\u00f5petaja astme saab \u00f5petajale omistada kahel viisil: vanem\u00f5petaja tase 7 kutse p\u00f5hjal ning pidaja\/kooli tasandil moodustatud komisjoni otsuse p\u00f5hjal. Meister\u00f5petaja aste omistatakse kutsestandardi meister\u00f5petaja tase 8 p\u00f5hjal.<\/p>\n
\u00d5petaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karj\u00e4\u00e4ri kujundamiseks omistatakse kvalifikatsioonin\u00f5uetele vastavale \u00f5petajale kutsekompetentsidele vastav karj\u00e4\u00e4riaste: alustav \u00f5petaja, \u00f5petaja, vanem\u00f5petaja, meister\u00f5petaja. Samasuguse \u00fclesehitusega karj\u00e4\u00e4rimudel luuakse nii \u00fcldhariduse- kui kutse\u00f5petajatele.<\/p>\n
Muudatusega seatakse k\u00f5igi \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ra kehtestamine \u00fchtsetele alustele ehk n\u00e4hakse ette t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r ka kutse\u00f5ppeasutustes t\u00f6\u00f6tavatele \u00f5petajatele. 2026-2028 on \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4rimudeli astmete palga alamm\u00e4\u00e4ra koefitsiendid: alustav \u00f5petaja 1,0; \u00f5petaja 1,0; vanem\u00f5petaja 1,1; meister\u00f5petaja 1,3.<\/p>\n
\u00d5petajaametisse asumist tehakse paindlikumaks \u2013 t\u00f6\u00f6le saab v\u00f5tta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole t\u00f6\u00f6kogemust v\u00f5i doktorikraad. \u00d5petajakoolitusel \u00f5ppijatega saab senise \u00fche aasta asemel s\u00f5lmida t\u00e4htajalise lepingu kuni kolmeks aastaks. Eeln\u00f5uga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille j\u00e4rgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda t\u00f6\u00f6aasta jooksul ka atesteerimise.<\/p>\n
P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud j\u00f5ustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutse\u00f5ppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmap\u00e4eval v\u00f5ttis riigikogu vastu p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse ning kutse\u00f5ppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel ning isikuandmete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66854,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,651,35,729,34,36,31,32,21,34073,731,12799,819,34074,28,29,11236,2491,19,408,27790,7149,25,643,4786,3144,23,24,22,20,4123,30],"class_list":{"0":"post-66853","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-200","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-ekre","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-helle-moonika-helme","21":"tag-isamaa","22":"tag-kadri-tali","23":"tag-keskerakond","24":"tag-kutseoppeasutuse-seadus","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-liina-kersna","28":"tag-madis-kallas","29":"tag-news","30":"tag-opetajad","31":"tag-opetajate-karjaarimudel","32":"tag-pohikooli-ja-gumnaasiumiseadus","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-reformierakond","35":"tag-sotsiaaldemokraatlik-erakond","36":"tag-tonis-lukas","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-uudised","41":"tag-vadim-belobrovtsev","42":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66853","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66853"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66853\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66854"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66853"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66853"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66853"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}