Riigikogu otsustas t\u00e4nasel istungil asuda muutma kaht presidendi poolt v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4etud seadust, millest \u00fcks v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6andjal ja t\u00f6\u00f6tajal kokku leppida senisest paindlikumas t\u00f6\u00f6korralduses ning teine n\u00e4eb ajateenijatele ette kesktasemel eesti keele oskuse n\u00f5ude.<\/p>\n
Riigikogu ei v\u00f5tnud muutmata kujul uuesti vastu valitsuse algatatud ja presidendi poolt v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4etud t\u00f6\u00f6lepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust (664 UA<\/a>), vaid asub seda muutma. Riigikogu v\u00f5ttis seaduse algselt vastu 19. novembril.<\/p>\n Seadus v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6andjal ja t\u00f6\u00f6tajal kokku leppida senisest paindlikumas t\u00f6\u00f6korralduses, kus osakoormusega t\u00f6\u00f6taja saab soovi korral teha lisatunde t\u00e4ist\u00f6\u00f6aja t\u00e4itumiseni. Seaduse oluline eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6andjate soovi s\u00f5lmida t\u00f6\u00f6lepingu k\u00f5rval praegu laialt levinud v\u00f5la\u00f5iguslikke lepinguid, nagu t\u00f6\u00f6v\u00f5tuleping v\u00f5i k\u00e4sundusleping, mis ei taga t\u00f6\u00f6tajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku t\u00f6\u00f6alast kaitset.<\/p>\n Paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi n\u00f5uded, n\u00e4iteks tuleb kokkulepe s\u00f5lmida kirjalikult ja t\u00f6\u00f6taja tunnitasu peab olema v\u00e4hemalt 1,2-kordne tunnitasu alamm\u00e4\u00e4r. T\u00f6\u00f6taja peab t\u00f6\u00f6l olema v\u00e4hemalt veerand koormusega ehk t\u00f6\u00f6tama v\u00e4hemalt 10 tundi n\u00e4dalas, paindlikult saab lisaks t\u00f6\u00f6tada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi l\u00f5ppedes tuleb t\u00f6\u00f6tajale esitada graafik, kus on selgelt v\u00e4lja toodud kokkulepitud t\u00f6\u00f6tunnid, lisatunnid ja \u00fcletunnid sel perioodil. Parlament lisas menetluse k\u00e4igus seadusesse s\u00e4tte ennetamaks olukordi, kus ettev\u00f5te soovib n\u00e4iteks seni t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6tanud t\u00f6\u00f6tajatega s\u00f5lmida paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks.<\/p>\n President Alar Karis j\u00e4ttis seaduse detsembri alguses v\u00e4lja kuulutamata. Tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel p\u00f5hiseadust, kui seda sooviti p\u00e4rast vastuv\u00f5tmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti s\u00e4tet, mis k\u00e4sitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkuleppes. Vastuv\u00f5etud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave t\u00f6\u00f6tundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab t\u00f6\u00f6taja \u00f5igust kokkuleppest keelduda. Presidendi s\u00f5nul ei olnud tegu ilmse ebat\u00e4psusega, vaid sisulise muudatusega, mis m\u00f5jutab lepingupoolte \u00f5igusi ja kohustusi. Seet\u00f5ttu pidas ta vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5lla.<\/p>\n Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega p\u00f5hiseaduskomisjoni liige Timo Suslov ja \u00f5iguskomisjoni esimees Madis Timpson. M\u00f5lema komisjoni ettepanek Riigikogu t\u00e4iskogule oli seadust muutmata kujul mitte vastu v\u00f5tta.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na fraktsioonitu Riigikogu liige Kalle Gr\u00fcnthal.<\/p>\n H\u00e4\u00e4letusel ei toetanud \u00fckski saadik seaduse muutmata kujul uuesti vastuv\u00f5tmist ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 67 Riigikogu liiget. Seega m\u00e4\u00e4rati seadusele muudatusettepanekute esitamise t\u00e4htaeg ning selle edasine menetlemine j\u00e4tkub \u00fcldises korras.<\/p>\n Riigikogu ei v\u00f5tnud muutmata kujul uuesti vastu ka valitsuse algatatud ja presidendi poolt v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4etud kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (664 UA<\/a>) ning otsustas asuda seda muutma. Riigikogu v\u00f5ttis sellegi seaduse algselt vastu 19. novembril.<\/p>\n Seaduse eesm\u00e4rk on senisest paremini kaasata reservv\u00e4elasi, ajateenijaid ja Kaitsev\u00e4es t\u00f6\u00f6tavaid tsiviilisikuid Kaitsev\u00e4e tegevusse. Selleks luuakse muudatustega uus teenistusliik \u2013 vabatahtlik teenistus. Menetluse k\u00e4igus viidi seadusesse ka muudatus, mille kohaselt peavad kutsealused ajateenistusse saamiseks valdama v\u00e4hemalt kesktasemel eesti keelt.<\/p>\n Muudatuse kohaselt t\u00e4iendatakse kaitsev\u00e4eteenistuse seaduses ajateenistusse kutsumata j\u00e4tmise asjaolude loetelu s\u00e4ttega, mille j\u00e4rgi ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes ei valda eesti keelt v\u00e4hemalt B1-tasemel. Muudatusettepaneku selgituse kohaselt toimub ajateenijate v\u00e4lja\u00f5pe eesti keeles ning v\u00e4lja\u00f5ppes kasutatakse j\u00e4rjest keerukamaid relva- ja sides\u00fcsteeme ja spetsiifilisi erialaseid termineid. Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega \u00f5ppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistab t\u00f5husa s\u00f5jav\u00e4elise v\u00e4lja\u00f5ppe edukat l\u00e4bimist.<\/p>\n Teiste muudatustega loobutakse reservv\u00e4elaste kahekordse auastme vanuse n\u00f5udest, s\u00e4testatakse tegevv\u00e4elase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise v\u00f5imalus ning n\u00e4hakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi s\u00f5idukulu h\u00fcvitist vaid v\u00e4lisriigis elavale ajateenijale.<\/p>\n President Alar Karis j\u00e4ttis seaduse detsembri algul v\u00e4lja kuulutamata. Tema hinnangul rikutakse seadusega v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5tet, sest sellega antakse kaitsev\u00e4ekohustuse t\u00e4itmisel p\u00f5hjendamata eelis neile kutsealustele, kes ei oska eesti keelt. President pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5lla.<\/p>\n Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega p\u00f5hiseaduskomisjoni liige Timo Suslov ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali. M\u00f5lema komisjoni ettepanek t\u00e4iskogule oli seadust muutmata kujul mitte vastu v\u00f5tta.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Mati Raidma Reformierakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Kalev Stoicescu ja Peeter Tali Eesti 200 ning Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist. S\u00f5na v\u00f5ttis ka fraktsiooni mittekuuluv Kalle Gr\u00fcnthal.<\/p>\n H\u00e4\u00e4letusel ei toetanud \u00fckski Riigikogu liige seaduse muutmata kujul uuesti vastuv\u00f5tmist ning selle vastu h\u00e4\u00e4letas 79 saadikut. Seega m\u00e4\u00e4rati seadusele muudatusettepanekute esitamise t\u00e4htaeg ning selle edasine menetlemine j\u00e4tkub \u00fcldises korras.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu kuus seadust<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse (639 SE<\/a>), millega soovitakse anda kohalike volikogude valimistel kandideerimise v\u00f5imalus ka neile p\u00fcsivalt Eestis elavatele Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele, kelle p\u00fcsiv elukoht ei asu omavalitsuses, kus nad kandideerivad. Praegu on seaduses n\u00f5ue, mille kohaselt peab kandidaadi p\u00fcsiv elukoht asuma vastavas vallas v\u00f5i linnas hiljemalt valimisaasta 1. augustil.<\/p>\n Menetluse k\u00e4igus tehti \u00f5igusselguse huvides seadusesse muudatus, mille kohaselt peab hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas v\u00f5i linnas asuma kandidaadi \u00f5igusliku t\u00e4hendusega elukoha aadress ehk aadress, kus ta alaliselt v\u00f5i peamiselt elab.<\/p>\n Muudatusettepaneku selgituse kohaselt on Eesti kogukondlikku omavalitsuss\u00fcsteemi arvestades eesm\u00e4rgip\u00e4rane, et volikogusse kandideerijalt n\u00f5utakse isiklikku seost kohaliku omavalitsusega, mille volikogusse ta kandideerib ja mille kohalikke olusid ta tunneb. Sellest l\u00e4htuvalt on seadustes volikogu kandideerimis\u00f5iguse puhul ette n\u00e4htud n\u00f5ue, et inimene oleks rahvastikuregistrij\u00e4rgne valla- v\u00f5i linnaelanik, ja n\u00f5ue, et isiku maksutulud laekuvad selle omavalitsuse eelarvesse, mis on tema elukohaj\u00e4rgne omavalitsus rahvastikuregistri j\u00e4rgi.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 75 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse algatatud p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse ning kutse\u00f5ppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel ning isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) (653 SE<\/a>). Koolijuhtide atesteerimiseks ja \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli loomiseks vajalikud seadusemuudatused loovad seadusliku aluse ka tehisintellekti rakenduste kasutamiseks \u00f5ppetegevuses.<\/p>\n Muudatustega luuakse kvalifikatsioonita \u00f5petajatele \u00f5petajakutseni j\u00f5udmiseks paremad tingimused. Kolmeaastase t\u00e4htajalise t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5ib seaduse kohaselt s\u00f5lmida nende kvalifikatsioonin\u00f5uetele mittevastavate \u00f5petajatega, kes \u00f5pivad k\u00f5rghariduse tasemel \u00f5petajakoolituses, omandavad v\u00f5i omavad magistrikraadi. Samuti on neil \u00f5igus \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rale.<\/p>\n Kvalifikatsioonin\u00f5uetele mittevastava \u00f5petaja puhul on oluline toetada tema ametisse sisseelamist. Selles etapis on fookuses \u00f5petaja professionaalne areng ja kvalifikatsiooni omandamine ning koolijuhi \u00fclesanne on luua selleks toetav keskkond, mis v\u00f5ib h\u00f5lmata mentorlust, tugiprogramme ning t\u00f6\u00f6korralduslikku paindlikkust eneset\u00e4iendamiseks.<\/p>\n \u00d5petajaametisse asumine muutub seaduse j\u00e4rgi paindlikumaks. Kvalifikatsioonin\u00f5utele vastavaks loetakse \u00f5petajad, kes on omandanud pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat, kuid kel ei ole t\u00f6\u00f6kogemust, v\u00f5i kellel on doktorikraad.<\/p>\n \u00d5petajale omistatakse kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karj\u00e4\u00e4ri kujundamiseks tema kompetentsidele vastav karj\u00e4\u00e4riaste. Karj\u00e4\u00e4riastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise tingimused kehtestab m\u00e4\u00e4rusega valitsus. M\u00e4\u00e4ruse kavandi j\u00e4rgi on need astmed alustav \u00f5petaja, \u00f5petaja, vanem\u00f5petaja ja meister\u00f5petaja. Vanem\u00f5petaja karj\u00e4\u00e4riastme saab m\u00e4\u00e4ruse kavandi j\u00e4rgi \u00f5petajale anda ka pidaja v\u00f5i direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanem\u00f5petaja kompetentsidele. Muudatus laiendab \u00f5petajate v\u00f5imalusi liikuda karj\u00e4\u00e4riastmel ja saada k\u00f5rgemat t\u00f6\u00f6tasu. Samas on endiselt \u00f5petajatel v\u00f5imalus taotleda \u00d5petajate Liidust vanem\u00f5petaja kutset, mis v\u00f5imaldab \u00f5petajana tunnustust ka teistes riikides.<\/p>\n Praegu t\u00f6\u00f6tavatest \u00f5petajatest on vanem- v\u00f5i meister\u00f5petaja kutsega k\u00f5igest \u00fcks protsent. Karj\u00e4\u00e4rimudeli eesm\u00e4rk on motiveerida \u00f5petajaid omandama kvalifikatsiooni ning arendama oma kutsep\u00e4devusi k\u00f5rgemale tasemele. 1. m\u00e4rtsist kehtima hakkav \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel loob \u00f5petaja kutsestandarditega seotud raamistiku, mille v\u00e4\u00e4rtuseks on \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4riteekonna p\u00f5him\u00f5tete s\u00f5nastamine \u2013 see aitab m\u00f5ista \u00f5petaja kutsekompetentside olulisust ning s\u00f5nastab ootused karj\u00e4\u00e4riastme t\u00f6\u00f6\u00fclesannetele.<\/p>\n Samasuguse \u00fclesehitusega karj\u00e4\u00e4rimudel luuakse nii \u00fcldhariduse- kui ka kutse\u00f5petajatele ning ka t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r kehtestatakse nii \u00fcldhariduskoolides kui ka kutse\u00f5ppeasutustes t\u00f6\u00f6tavatele \u00f5petajatele.<\/p>\n Seadusega kehtestatakse alates 1. m\u00e4rtsist koolijuhtide atesteerimise kohustus. Kooli pidaja peab iga direktoriga korraldama kord aastas arenguvestluse ning viienda t\u00f6\u00f6aasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib l\u00e4bi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see hindab, kuidas juhi t\u00f6\u00f6tulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha n\u00f5uetele.<\/p>\n Riigikogu otsustas menetluse k\u00e4igus, et Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb hiljemalt 2030. aastaks anal\u00fc\u00fcsida direktorite atesteerimise ja \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4riastme omistamise protsesside rakendumist ning anal\u00fc\u00fcsist l\u00e4htuvalt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada vajalikud muudatused. Algne eeln\u00f5u n\u00e4gi ette, et anal\u00fc\u00fcs tuleb teha hiljemalt 2032. aastaks.<\/p>\n Veel s\u00e4testas Riigikogu, et koolid v\u00f5ivad \u00f5ppetegevuses kasutada tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja \u00fchiskonna vajadustele vastavat haridust, ning selleks t\u00f6\u00f6delda \u00f5pilase isikuandmeid. \u00d5pilaste isikuandmete kasutamine peab olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Seadus n\u00e4eb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Kadri Tali Eesti 200, Liina Kersna Reformierakonna, T\u00f5nis Lukas Isamaa, Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 49, vastu oli 23 ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse algatatud t\u00e4itemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja t\u00e4itemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (726 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on suurendada t\u00e4itmisregistri kaudu tehtavate p\u00e4ringute l\u00e4bipaistvust, et inimesed saaksid parema \u00fclevaate nende kohta k\u00e4ivate andmete kasutamisest.<\/p>\n Kui praegu ei ole inimestel v\u00f5imalik n\u00e4ha, millised avaliku v\u00f5imu asutused v\u00f5i muud isikud on nende kohta t\u00e4itmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele p\u00e4ringuid esitanud, siis seaduse j\u00e4rgi tehakse vastav info k\u00e4ttesaadavaks riigiportaalis eesti.ee asuvas andmej\u00e4lgija teenuses. Muudatuste kohaselt peavad k\u00f5ik t\u00e4itmisregistriga liituvad ja juba varem liitunud asutused ja isikud liituma andmej\u00e4lgija tehnilise lahendusega, mis laseb inimestel h\u00f5lpsamini tuvastada, kes on nende andmeid kasutanud, ja vajadusel n\u00f5uda selgitusi. Vastava teabe esitamisega saab viivitada, seda piirata v\u00f5i keelduda info v\u00e4ljaandmisest ainult seaduses s\u00e4testatud juhtudel.<\/p>\n Andmej\u00e4lgija kasutuselev\u00f5tmine muutub t\u00e4itmisregistriga liitunud asutustele ja isikutele kohustuslikuks j\u00e4rgmise aasta 23. veebruaril. Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning Kaitsepolitseiameti infos\u00fcsteemid tuleb andmej\u00e4lgijaga liita hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobril.<\/p>\n Lisaks muudetakse seadusega t\u00e4itemenetluse seadustiku s\u00e4tet, mis n\u00e4eb ette k\u00f5igi juriidiliste ja f\u00fc\u00fcsiliste isikute v\u00f5lgnevusinfo avalikustamise, ning j\u00e4tab t\u00e4itmisregistris ligip\u00e4\u00e4su \u00fcksnes juriidiliste isikute andmetele.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 56 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas 12 Riigikogu liiget.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse \u00fcksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (741 SE<\/a>), millega ajakohastatakse omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. Seletuskirja kohaselt v\u00e4hendavad muudatused kohalike omavalitsuste t\u00f6\u00f6koormust, loovad selgema \u00f5igusraamistiku ja annavad omavalitsustele oma rahakasutuse korraldamisel suurema paindlikkuse.<\/p>\n Muudatuste j\u00e4rgi laienevad senised finantsjuhtimise reeglid kogu omavalitsuse konsolideerimisgrupile, h\u00f5lmates ka k\u00f5iki omavalitsuse osalusega \u00e4ri\u00fchinguid, sihtasutusi ja mittetulundus\u00fchinguid. Samuti muudetakse seadusega likviidsete varade paigutamise reeglid paindlikumaks, v\u00f5imaldades omavalitsustel valida rohkemate krediidiasutuste vahel ning parandades investeeringute planeerimise v\u00f5imalusi.<\/p>\n Olulise uuendusena kaob seadusega p\u00f5hitegevuse tulude ja kulude tasakaalu n\u00f5ue, kuid selle asemel peab kohalik omavalitsus alates 2027. aastast tagama, et p\u00f5hitegevuse tulem kataks intressikulud. Samast aastast muutuvad leebemaks netov\u00f5lakoormuse piirangud finantsiliselt tugevamatele omavalitsustele, kes tohivad hakata kasutama suuremat laenumahtu. Kui omavalitsus ei suuda finantsn\u00f5udeid t\u00e4ita, peab ta enne oma eelarvestrateegia kinnitamist esitama selle eeln\u00f5u arvamuse saamiseks Regionaal- ja P\u00f5llumajandusministeeriumile.<\/p>\n Majandusaasta aruandes muutub seaduse j\u00e4rgi kohustuslikuks sisekontrolli s\u00fcsteemi rakendamisest \u00fclevaate andmine. Lisaks l\u00fckatakse 15. oktoobrilt 30. novembrile arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise t\u00e4htaeg ning kassap\u00f5hise eelarvestamise s\u00e4tted tunnistatakse kehtetuks.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Andrus Seeme Reformierakonna fraktsioonist.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmise poolt oli 57, vastu h\u00e4\u00e4letas \u00fcks ja erapooletuks j\u00e4i samuti \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (748 SE<\/a>), millega kaotatakse maaparandusalal tegutsevatele vastutavatele spetsialistidele seni kehtinud t\u00e4ienduskoolituse n\u00f5ue, kuna koolitusi pole piisavalt korraldatud ja see on takistanud spetsialistidel tegutsemist.<\/p>\n Seadusega v\u00f5imaldatakse ka p\u00e4rast 2025. aastat lihtsustatud korras kanda metsamaadel asuvaid metsakraavide v\u00f5rke maaparanduss\u00fcsteemide registrisse, et tagada registri ajakohasus ja v\u00e4hendada maaomanike kulusid. Samuti lihtsustatakse muudatustega riigi p\u00f5llumajandusmaa kasutusse andmist ja v\u00f5\u00f5randamist.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis Keskerakonna fraktsiooni nimel s\u00f5na Peeter Ernits.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 52 ja selle vastu oli \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu ka valitsuse algatatud Rahvusvahelise T\u00f6\u00f6organisatsiooni meret\u00f6\u00f6 konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse (699 SE<\/a>). Seadusega kiidetakse heaks meret\u00f6\u00f6 konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused, millega tagatakse Eesti \u00f5iguse vastavus rahvusvahelistele standarditele.<\/p>\n Muudatused puudutavad laevapere liikmete \u00f5igusi ja heaolu, sealhulgas kahju h\u00fcvitamist, abi h\u00fclgamise korral, interneti\u00fchenduse v\u00f5imaldamist laeval, meditsiiniabi, surnukeha kojutoimetamist ning surmajuhtumite uurimist. Samuti t\u00e4psustatakse muudatustega t\u00f6\u00f6ohutusn\u00f5udeid ja dokumentide sisu, mis t\u00f5endavad lepinguliste kohustuste t\u00e4itmise tagatisi. Eesti ratifitseeris meret\u00f6\u00f6 konventsiooni 2016. aastal.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmise poolt h\u00e4\u00e4letas 59 Riigikogu liiget.<\/p>\n Teise lugemise l\u00e4bis kolm eeln\u00f5u<\/p>\n Riigikogus l\u00e4bis teise lugemise valitsuse algatatud asja\u00f5igusseaduse \u00a7 126 ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (691 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on muuta kinnisomandist loobumise korda, et loovutatud kinnisasja omand l\u00e4heks riigi asemel \u00fcle kohalikule omavalitsusele, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja vastutab elukeskkonna arendamise eest.<\/p>\n Eeln\u00f5uga kehtestatakse ka v\u00e4listused, mille puhul kinnisasjast loobuda ei saa \u2013 n\u00e4iteks juhul, kui sellega kaasnevad keerukad kohustused. Notaritele lisandub kohustus neid asjaolusid t\u00f5estada, mist\u00f5ttu t\u00f5stetakse ka vastava tehingu notaritasu. Omavalitsustele n\u00e4hakse eeln\u00f5uga kinnisvara haldamiseks ette toetusmeetmed.<\/p>\n Teise lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud meret\u00f6\u00f6 seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (700 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on Eesti \u00f5igusesse \u00fcle v\u00f5tta rahvusvahelised t\u00f6\u00f6standardid, et parandada laevapere liikmete ja kalurite t\u00f6\u00f6- ja elutingimusi ning tugevdada meres\u00f5iduohutust.<\/p>\n Eeln\u00f5uga v\u00f5etakse meret\u00f6\u00f6 seadusesse \u00fcle Rahvusvahelise T\u00f6\u00f6organisatsiooni meret\u00f6\u00f6 konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused ning kolme Euroopa Liidu direktiivi \u00fclev\u00f5tmata s\u00e4tted. Muu hulgas aitavad muudatused lahendada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse.<\/p>\n Teise lugemise l\u00e4bis keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (755 SE<\/a>), millega lubatakse kasutada \u00f6\u00f6sihikut, et k\u00fcttida nuhtlusisendeid, vajadusel t\u00f5rjuda v\u00f5\u00f5rliike ja hukata vigastatud ulukeid. Eeln\u00f5u n\u00e4eb ette teatud juhtudel tasuta jahiloa v\u00e4ljaandmise ning jahi lubamise kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguv\u00f6\u00f6ndis.<\/p>\n Eeln\u00f5u j\u00e4rgi on Keskkonnaametil \u00f5igus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse t\u00f5kestamiseks, inimese elule v\u00f5i tervisele tekkiva ohu v\u00e4ltimiseks, v\u00f5\u00f5rliigi isendi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuste v\u00e4ltimiseks ja vigastatud uluki surmamiseks tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikus\u00f5idukist, mootor- ja maastikus\u00f5idukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning \u00f6\u00f6sihikut kasutades.<\/p>\n V\u00e4ljapoole jahipiirkonda j\u00e4\u00e4vates piirkondades antakse edaspidi jahiluba v\u00e4lja tasuta, kui luba on vaja nuhtlusisendi k\u00fcttimiseks v\u00f5i looma kaudu leviva haiguse t\u00f5kestamiseks. Selline luba kehtib kasutusse andmata jahipiirkonnas v\u00f5i jahimaal, aga ka riigi veekogu osas.<\/p>\n Lisaks s\u00e4testatakse eeln\u00f5us erisus, et sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndis ja piiranguv\u00f6\u00f6ndis kehtivad piirangud ei kehti kaitseala valitseja n\u00f5usolekul jahipidamisele sigade Aafrika katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguste t\u00f5kestamise korral.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.<\/p>\n Neli eeln\u00f5u l\u00e4bis esimese lugemise<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (743 SE<\/a>), millega ajakohastatakse ehitus\u00f5igust ning muudetakse ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks.<\/p>\n Eeln\u00f5uga plaanitavad suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimusi. Eeln\u00f5u kohaselt pole edaspidi vaja muuta detailplaneeringut, vaid piisab projekteerimistingimuste t\u00e4psustamisest, kui soovitakse krundile lisada v\u00e4iksem abihoone nagu saun, kuur v\u00f5i garaa\u017e. Samuti piisab projekteerimistingimuste t\u00e4psustamisest, kui soovitakse muuta rajatava hoone aluspinda v\u00f5i korruste arvu, t\u00e4psustada rajatise liiki, n\u00e4iteks asendada elektrik\u00fcte maak\u00fctte vastu, v\u00f5i rajada uue hoone juurde varjend. Varjend peab alates j\u00e4rgmise aasta juulist olema igal uuel hoonel.<\/p>\n Eramajade ja paariselamute puhul plaanitakse loobuda kasutuslubade taotlemisest. Eeln\u00f5u kohaselt piisab lihtsustatud kasutusteatisest ehitisregistris, mis kajastab hoone p\u00f5hiandmeid. Ehitusteatise kehtivus pikeneb eeln\u00f5u kohaselt neljale aastale. See t\u00e4hendab, et ehitamise viibimisel ei pea omavalitsust mitu korda teavitama.<\/p>\n Eeln\u00f5uga tehakse muudatusi ka vanade hoonete registris seadustamisel. Selgemaks muutub \u00f5igusliku aluseta ehitiste registrisse kandmine, mis annab inimestele v\u00f5imaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt registrisse kanda. Enne 2015. aasta 1. juulit ehitatud hoonete puhul on seadustamise eelduseks hoone ohutus ning ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse automaatselt \u00f5igusp\u00e4rasteks. Lisaks kaob senine 500 euro suurune riigil\u00f5iv, mida tuli seadustamata hoonete registrisse kandmisel maksta.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Marek Reinaas Eesti 200 fraktsioonist.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (753 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on Eesti \u00f5igusesse \u00fcle v\u00f5tta intelligentseid transpordis\u00fcsteeme k\u00e4sitlev Euroopa Liidu direktiiv.<\/p>\n Muudatustega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed k\u00e4ttesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on n\u00e4iteks kiiruspiirangud, m\u00f6\u00f6das\u00f5idukeelu alad, teet\u00f6\u00f6d, liiklusteavitused ning s\u00f5idukite k\u00f5rgus- ja massipiirangud. Muudatuste eesm\u00e4rk on, et nii avaliku kui ka erasektori teenusepakkujad, n\u00e4iteks Waze ja Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada andmeid reaalajas.<\/p>\n Seletuskirja kohaselt on koos toimivatel intelligentsetel transpordis\u00fcsteemidel potentsiaal parandada liiklusohutust, v\u00e4hendada nii \u00f5nnetusjuhtumite arvu kui ka nende raskust ning suurendada liikluse t\u00f5husust.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis Riigikogu liikme Mario Kadastiku algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (776 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on lahendada energiakriisi taustal esile kerkinud kitsaskohad.<\/p>\n Eeln\u00f5u n\u00e4eb ette tootmissuunalise v\u00f5imsuse mittekasutamise tasu vabastuse kuni 15 kW netov\u00f5imsusega tootmisseadmetele. Seega ei rakendu kuni 15 kW tootmissuunalise v\u00f5rguv\u00f5imsuse omanikele n\u00f5ue kord aastas v\u00e4hemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumisv\u00f5imsust v\u00e4hemalt \u00fche kauplemisperioodi ulatuses kasutada ning seel\u00e4bi maksta alakasutustasu. Seletuskirjas m\u00e4rgitakse, et mikro- ja v\u00e4iketootjad, kes on samaaegselt ka tarbijad, edastavad \u00fcldjuhul elektriv\u00f5rku \u00fcksnes enda tarbimisvajadusest \u00fcle j\u00e4\u00e4vat elektrienergiat ehk ei tooda elektrienergiat oma majandus- ega kutsetegevusena ning nende koormamine samade n\u00f5uetega nagu suurtootjaid on ebaproportsionaalne.<\/p>\n Samuti n\u00e4eb eeln\u00f5u ette tootmissuunalise v\u00f5rgu\u00fchenduse mittekasutamise tasu vabastuse saartalitlusv\u00f5ime tagamise teenuse osutamise korral. Seletuskirja kohaselt vabastatakse saartalitlusv\u00f5ime tagamise teenusepakkujad tootmissuunalise v\u00f5imsuse mittekasutamise tasust, kuna selle tasu v\u00e4ltimiseks tehtavad kulutused lisaks teenusepakkuja muidu oma teenuse kulusse, mille t\u00f5ttu t\u00f5useks vastavalt ka tarbijatelt kogutav saartalitlusv\u00f5ime tagamise tasu.<\/p>\n Kolmanda muudatusena kaotatakse eeln\u00f5uga energiasalvestus\u00fcksuste topeltmaksustamine ja v\u00e4hendatakse seel\u00e4bi energiasalvestus\u00fcksuste k\u00e4itamiskulusid. Muudatuse eesm\u00e4rk on edendada energiasalvestus\u00fcksuste rajamist ja elektriturul osalemist ning tekitada elektritootjatega samav\u00e4\u00e4rset konkurentsi. Lisaks t\u00e4psustatakse eeln\u00f5uga jaotus- ja \u00fclekandev\u00f5rgus tagatise n\u00f5ude kadumisega seotud s\u00e4tteid.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis ka Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Toomas Uibo, Riina Sikkuti, Ants Froschi ja Peeter Tali esitatud Riigikogu otsuse \u201eRiigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Venemaa F\u00f6deratsiooni m\u00f5jutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks\u201c eeln\u00f5u (770 OE<\/a>). Eeln\u00f5uga luuakse k\u00f5igi fraktsioonide esindajatest koosnev uurimiskomisjon, et s\u00fcstemaatiliselt anal\u00fc\u00fcsida Venemaa F\u00f6deratsiooni m\u00f5jutustegevust, rahastamisviise, seotust Eesti avaliku sektoriga, propagandaprojekte ja nendega kaasnevaid riske.<\/p>\n Seletuskirja kohaselt on Venemaa m\u00f5jutustegevus Eestis osa laiemast strateegiast, mis p\u00fc\u00fcab n\u00f5rgestada Eesti riigi julgeolekut ja vastupanuv\u00f5imet, sihib Eesti venekeelset elanikkonda ja \u00fchiskondlikku sidusust ning levitab Eesti riiki ja liitlasi kahjustavaid narratiive. \u201eKomisjon on vajalik, et hinnata rahastusahelaid, tuvastada v\u00f5imalik avaliku sektori toetuste roll, anal\u00fc\u00fcsida MT\u00dcde, isikute ja v\u00f5rgustike osalust, hinnata sisejulgeoleku ja \u00fchiskondliku sidususe kahjustamist ning teha ettepanekuid riskide maandamiseks,\u201c m\u00e4rkisid eeln\u00f5u esitajad.<\/p>\n Eeln\u00f5u kohaselt keskendub uurimiskomisjon neljale p\u00f5hiteemale: Vene m\u00f5jutustegevuse rahastamine Eestis, Eesti avaliku sektori v\u00f5imalik roll, propaganda m\u00f5ju Eesti elanikkonnale ning h\u00fcbriids\u00f5ja raamistik. Muu hulgas peab komisjon v\u00e4lja selgitama, millises ulatuses on Venemaa F\u00f6deratsiooni huve edendavad projektid, \u00fchendused v\u00f5i tegevused saanud otsest v\u00f5i kaudset rahastust Eesti riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, omavalitsuste allasutustelt v\u00f5i nende kontrollitavatelt \u00e4ri\u00fchingutelt. Samuti peab komisjon selgitama, millises ulatuses on Eestis tegutsevad organisatsioonid, \u00fchendused v\u00f5i \u00fcksikisikud osalenud v\u00f5i olnud Venemaa m\u00f5jutus- ja l\u00f5hestustegevusega seotud.<\/p>\n Komisjoni \u00fclesanne on eeln\u00f5u kohaselt anda Riigikogule terviklik \u00fclevaade nii m\u00f5jutustegevuse ulatusest kui ka teha ettepanekuid seadusandlikeks, korralduslikeks ja julgeolekumeetmeteks. Koos s\u00f5ltumatute ekspertidega peab komisjon v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama ettepanekud, kuidas ennetada ja v\u00e4hendada m\u00f5jutus- ja l\u00f5hestustegevusega seotud riske ning parandada ametiasutuste suutlikkust ohtude tuvastamisel, samuti tegema ettepanekuid \u00f5iguslike, organisatsiooniliste v\u00f5i rahastusalaste muudatuste tegemiseks.<\/p>\n Uurimiskomisjoni moodustamisel l\u00e4htutakse seletuskirja kohaselt samast p\u00f5him\u00f5ttest, mis on kokku lepitud Riigikogu erikomisjonide loomisel ning mille kohaselt on koalitsioon ja opositsioon komisjonis v\u00f5rdselt esindatud. L\u00f5pparuande peab komisjon Riigikogule ja avalikkusele esitama hiljemalt 1. veebruariks 2027. Vastuv\u00f5tmiseks peab eeln\u00f5u l\u00e4bima ka teise lugemise.<\/p>\n Istungi j\u00e4rel plaanitakse moodustada Riigikogu liikme Ando Kivibergi algatusel kodaniku\u00fchiskonna toetusr\u00fchm<\/a>.<\/p>\n Istung l\u00f5ppes kell 19.25<\/p>\n Istungi stenogramm<\/a><\/p>\n Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube\u2019i kanalil<\/a>.<\/p>\n Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email\u00a0protected]<\/a>
p\u00e4ringud: [email\u00a0protected]<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikogu otsustas t\u00e4nasel istungil asuda muutma kaht presidendi poolt v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4etud seadust, millest \u00fcks v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6andjal ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66963,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-66962","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115736181680197030","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66962","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66962"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66962\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66963"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66962"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66962"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66962"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}