Piret Hartman,
SDE peasekret\u00e4r, endine regionaal- ja p\u00f5llumajandusminister<\/p>\n
Sel s\u00fcgisel on \u00fchistranspordist ja selle tulevikust \u00fcksjagu juttu tehtud. P\u00e4\u00e4stikule vajutas riigikontrolli kriitiline raport maakondliku \u00fchistranspordi korralduse ja plaanitava reformi kohta.<\/p>\n
On t\u00f5si, et king pigistab mitmest kohast, aga kuna valdkond on suur ja keerukas, siis on \u00fcmberkorraldused v\u00f5tnud oodatust kauem aega. Kindlasti ei tohi poolel teel peatuda, vaid leida ja rakendada lahendusi, mis hoiaksid \u00fchistranspordi k\u00e4igus ja muudaksid selle kasutajamugavamaks. See on k\u00fcsimus sellest, et inimesed elaksid k\u00f5ikjal Eestis ning p\u00e4\u00e4seksid liikuma. Ei tohi unustada, et 19 protsendi Eesti inimeste jaoks on \u00fchistransport ainus liikumisviis.
Riigikontrolli audit t\u00f5i \u00fchtpidi \u00f5igustatult v\u00e4lja \u00fchistranspordi killustatuse probleemi ja v\u00e4hese koost\u00f6\u00f6 eri osapoolte vahel. Tegu on \u00fclikeerulise teemaga, mis h\u00f5lmab k\u00f5iki Eesti omavalitsusi, samuti bussifirmasid ja teisi transpordiettev\u00f5tteid, eri ministeeriume ja nende allasutusi, piirkondlikke \u00fchistranspordikeskusi, aga ka teedeehitust ja -remonti, liinigraafikuid, sealhulgas bussi- ja rongiaegade sobitamist. Ja loomulikult neid, kes busside ja rongidega s\u00f5idavad \u2013 v\u00e4ga erinevate vajaduste ja v\u00f5imalustega inimesi alates \u00f5pilastest kuni eakate ja erivajadustega inimesteni.
Toon v\u00e4rske n\u00e4ite \u2013 Elron muutis Tallinna-Viljandi liinil rongide s\u00f5iduaegu ja j\u00e4ttis teatud v\u00e4ljumistel \u00e4ra Olustvere ja S\u00fcrgavere peatused, mis on p\u00f5hjustanud Viljandis ja Viljandimaal pahameeletormi. Paljude inimeste elu on p\u00f6\u00f6ratud pea peale. Loodetavasti teeb Elron siin vigade paranduse.
Selleks, et \u00fchistransport h\u00e4sti toimiks, tuleb hallata ja omavahel h\u00e4sti koordineerida erinevaid transpordiliike \u2013 bussi ja rongi k\u00f5rval ka parvlaevu, lennukeid ning taristut. Muutuste tegemine on seega suur v\u00e4ljakutse, olles otsapidi seotud ka hariduse korraldamise, planeeringute ja keskkonnateemadega.
Paljudele inimestele asendamatu \u00fchistransport on m\u00f5istagi ka poliitikute luubi all. Viimasele aastak\u00fcmnele tagasi vaadates saab \u00f6elda, et mitmeid otsuseid, n\u00e4iteks tasuta bussitranspordi osas, tehti liialt tormakalt. K\u00f5ik ei olnud p\u00f5hjalikult l\u00e4bi kaalutud ega m\u00f5eldud piisavalt sellele, mis saab tulevikus. Tasuta transpordi v\u00f5imaldamine teatud sihtr\u00fchmadele, n\u00e4iteks \u00f5pilastele, on igati \u00f5igustatud, kuid silmas tuleb pidada ka j\u00e4tkusuutlikkust.
Viimased aastad on \u00fchistransport elanud hirmus, kas aasta l\u00f5puks ikka saadakse riigieelarvest t\u00e4iendavalt raha juurde, et lisakulusid katta. Reeglina on saadud. Koost\u00f6\u00f6s rahandusministeeriumiga viisime t\u00e4navu veebruaris valitsusse uued rahastamise p\u00f5him\u00f5tted, mis ka heaks kiideti. Need olid aluseks 2026. aasta eelarve tegemisel. Kokkulepe seisnes selles, et vajalike kulude katteks on eelarves raha olemas ning erakorralised kulud, n\u00e4iteks seoses taristu rendiga, kaetakse samuti erakorraliselt ning arvestatakse ka j\u00e4rgmisel aastal eelarve sisse.
Loodan, et see praktika tuli, et j\u00e4\u00e4da. N\u00e4iteks 2024. aastal eraldas riik \u00fchistranspordile 148,5 miljonit ning t\u00e4iendavalt \u00fcle 30 miljoni euro. Sellest 72 miljonit eurot kulus bussiliinidele. Summad kasvavad. Ministeeriumi prognoosi j\u00e4rgi l\u00e4heb 2029. aastal maakondliku bussitranspordi korraldamine riigile maksma 87 miljonit eurot. H\u00e4davajalik raha tuleb leida ja langetada otsused, mis hoiavad \u00fchistranspordi k\u00e4igus seal, kus kommertsliinid ei toimi.
\u00dcle peab vaatama ka hanked, et ettev\u00f5tjatel tekiks suurem motivatsioon pakkuda paremat teenust. Olenemata bussis\u00f5itjate arvust saavad ettev\u00f5tjad praegu oma raha ikka k\u00e4tte. Lisaks tuleb viia l\u00f5puni \u00fchise piletis\u00fcsteemi loomine, et s\u00f5itjatel oleks lihtsam oma k\u00e4ike planeerida ja kombineerida erinevaid transpordivahendeid. Need tuleb panna omavahel paremini \u00fchenduma, et bussid ja rongid ei v\u00e4ljuks samaaegselt v\u00f5i liiga suure ajavahe tagant.
Reform, mille eesm\u00e4rk oli tuua bussidesse ja rongidesse rohkem s\u00f5itjaid ning aidata kaasa sellele, et igas Eesti paigas oleks elu ja inimesi, peab j\u00e4tkuma. \u00dchistranspordi puhul on \u00fclioluline regionaalne m\u00f5\u00f5de. T\u00e4nu sellele p\u00e4\u00e4sevad k\u00fcmned tuhanded inimesed iga p\u00e4ev liikuma \u2013 t\u00f6\u00f6le, kooli, huviringi, poodi, arsti juurde, kalmistule, l\u00e4hedasi k\u00fclastama. Samuti teenuste juurde, mida me v\u00e4ikeriigina ei suuda igal pool pakkuda.
Kui juhtida \u00fchistransporti vedurist ja mitte vagunist, siis on k\u00f5ik v\u00f5imalik. Vastasel juhul tunnevad maal ja v\u00e4iksemates kohtades elavad inimesed, et riik on neile k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud. Kui riigi \u00f5hemaks lihvimine j\u00e4tkub, saab maapiirkondadest t\u00f5mbekeskustesse liikumise trend hoogu juurde.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Piret Hartman,SDE peasekret\u00e4r, endine regionaal- ja p\u00f5llumajandusminister Sel s\u00fcgisel on \u00fchistranspordist ja selle tulevikust \u00fcksjagu juttu tehtud. P\u00e4\u00e4stikule…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66980,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,2017,22,20,30],"class_list":{"0":"post-66979","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uhistransport","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115736307755708529","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66979","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66979"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66979\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66980"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66979"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66979"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66979"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}