Oktoober 2023. Varssavi \u00fclikooli raamatukogu valvekaamera salvestab esmapilgul rutiinse stseeni haruldaste teoste hoidlas. Tagantj\u00e4rele on teada, et venekeelse kirjandusklassika uurijatena esinenud mees ja naine kuulusid rahvusvahelisse grupeeringusse, mis varastas \u00fcle Euroopa sarnase k\u00e4ekirjaga v\u00e4hemalt 170 ajaloolist teost koguv\u00e4\u00e4rtusega 2,5 miljonit eurot.<\/p>\n
“Kui ma sellest r\u00e4\u00e4gin, siis tihti see k\u00f5lab mittetavap\u00e4rasena, seda laadi kuritegusid ei ole meil \u00fclem\u00e4\u00e4ra olnud,” \u00fctles ringkonnaprokur\u00f6r Laura Bellen.<\/p>\n
“Tunne ei ole kindlasti meeldiv. Ja inimeste sisse j\u00e4\u00e4b see v\u00e4ga pikaks ajaks, selles ei ole kahtlustki, sest raamatukogud on oma olemuselt v\u00e4ga avatud asutused,” lausus Tartu \u00dclikooli raamatukogu direktor Jaanika Anderson.<\/p>\n
Tagantj\u00e4rele on selgunud, et esimeste hulgas sattus ohvriks just Tartu \u00dclikooli raamatukogu, kus meistervargad viimistlesid oma meetodit. Dokumendid n\u00e4itavad, et 12. aprillil 2022 ilmusid \u00fclikooli raamatukogu haruldaste raamatute saali kaks meest, kes esitlesid end Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikena Eestisse sattunud klassikalise vene kirjanduse uurijatena. Vanem mees m\u00e4rkis oma nimeks Olegs Krupenins ja tema noorem kaaslane Nikita Simon\u010duks.<\/p>\n
“Neil oli soov tutvuda Pu\u0161kini ja Gogoli teostega, mida nad ka aegam\u00f6\u00f6da tellisid ja uurisid.\u00a0 Vanem mees \u00fctles, et ta toetab oma nooremat sugulast, kes soovib teha uurimist\u00f6\u00f6d ja minna edasi Ameerika \u00fclikooli,” meenutas Anderson.<\/p>\n
Reeglid n\u00e4evad ette, et haruldasi raamatuid koju laenutada ei saa ning saalis viibib pidevalt v\u00e4hemalt \u00fcks raamatukogu t\u00f6\u00f6taja. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et kaks meest k\u00e4isid vahemikus 12.\u201322. aprill korduvalt justkui uurimist\u00f6\u00f6d tegemas ja veetsid iga kord saalis mitu tundi.<\/p>\n
“Nad pildistasid telefonidega, mis ei ole keelatud. Nad vaatasid neid, sirvisid, siis tegid nagu loeksid, nad olid nagu raamatu-uurijad,” \u00fctles Anderson.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tajad meenutavad, et “uurijad” kadusid natuke ootamatult ja h\u00fcvasti j\u00e4tmata, kuid midagi halba ei osatud sellest algul v\u00e4lja lugeda. Kuni sama aasta augustis tundis \u00fche raamatu \u2013 Gogoli “Mirgorodi” \u2013 vastu huvi j\u00e4rgmine k\u00fclastaja. Kui teos hoidlast v\u00e4lja v\u00f5eti, avastati, et ligi 200 aasta vanuse raamatu asemel on v\u00f5ltsing, kus kaaned ja tiitelleht on esmapilgul \u00f5iged, kuid sisu hoopis muu saksakeelne tekst. Tekkis halb eelaimdus\u2026<\/p>\n
“V\u00f5eti v\u00e4lja k\u00f5ik teised raamatud, mis need samad inimesed olid laenutanud, ja siis avastatigi kogu mastaap. Sama h\u00e4sti oleks v\u00f5inu olla, et j\u00e4rgmised 20 aastat keegi ei tea, et need raamatud seal selliselt vahetatud on,” Anderson.<\/p>\n
L\u00f5una ringkonnaprokuratuuri prokur\u00f6r Laura Bellen tunnistas, et avastamine oli juhus, sest n\u00e4iteks k\u00f5nealust Gogoli teost laenutati viimati 20 aastat varem ja m\u00f5nda ei k\u00fcsitud \u00fcldse varem v\u00e4lja. P\u00e4rast inventuuri selgus, et v\u00f5ltsingutega oli asendatud seitse Pu\u0161kini ja \u00fcks Gogoli v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
“Raamatud omasid \u00fclikooli, raamatukogu templeid. Mingil juhul isegi tunnistaja \u00fctlustest tuli v\u00e4lja, et raamatud olid kui ka sedav\u00f5rd m\u00e4\u00e4rdunud v\u00f5i selliseks tehtud, et need tundusid vanade raamatutena,” \u00fctles Anderson.<\/p>\n
“Nad olid h\u00e4sti tuttavad raamatutega ja nad teadsid, mida vaadata. Milliseid m\u00e4rke uude raamatusse v\u00f5i sellesse kopeeritud v\u00e4ljaandesse panna. Kahtlemata koopiaid on v\u00f5imalik \u00e4ra tunda, aga antud juhul see siiski ei olnud nii kiiresti tuvastatav ja nii lihtne,” lisas ta. \u00a0<\/p>\n
Kadunud raamatute n\u00e4ol on tegu 19. sajandi alguses ehk veel Aleksandr Pu\u0161kini eluajal ilmunud teostega, mida tr\u00fckiti ainult m\u00f5nisada eksemplari, millest on t\u00e4naseni maailmas s\u00e4ilinud v\u00f5ib-olla m\u00f5nik\u00fcmmend ja mida oksjonitel m\u00fc\u00fcakse k\u00fcmnete tuhandete eurode eest.<\/p>\n
J\u00e4rgmine kokkusattumus oli, et raamatukogu t\u00f6\u00f6taja Moonika Teemus osales varsti p\u00e4rast varguse avastamist rahvusvahelisel raamatukoguhoidjate kohtumisel Viinis.<\/p>\n
“Ja seal tuli jutuks, et L\u00e4ti rahvusraamatukogust on varastatud raamatuid. Kuna kerkis esile ka nimi, t\u00e4psemalt, et see oli Pu\u0161kin, siis tekkisid juba m\u00f5ningad seosed, et kas v\u00f5ib olla tegemist mingisuguse grupeeringuga,” lausus Anderson.<\/p>\n
Selgub, 23. aprillil ehk vaid p\u00e4ev p\u00e4rast seda, kui libauurijad Tartust kadusid, viis noorem varas L\u00e4ti rahvusraamatukogust kampsuni all v\u00e4lja kolm v\u00e4\u00e4rtuslikku vene teost. Et L\u00e4tis m\u00e4rgati raamatute puudumist ruttu, algatati uurimine ja j\u00f5uti sama tandemini, kes liikusid Tartus, kuid ei viidud veel otsi kokku, et nad tegutsesid mitmes riigis.<\/p>\n
Vanem mees vahistati Riias s\u00fcgisel 2022 ja selgus, et tema tegelik nimi on Beqa Tsirekidze.<\/p>\n
48-aastane kuue lapse isa ja kuuekordne vanaisa viibib praegu vanglas. Tsirekidze esitleb ennast bibliofiilina ja Gruusia kirjanike Liidu liikmena, kes aitas pool\u00f5e pojal teha uurimist\u00f6\u00f6d. Kinnitamata andmetel tegeleb noorema mehega praegu Gruusia \u00f5iguskaitse. Tsikeridze v\u00e4itis \u00fchtaegu, et ei teadnud midagi sellest, et sugulane raamatud \u00e4rastas, teisalt v\u00e4itis, et raamatud v\u00f5isid varastada hoopis ebaausad t\u00f6\u00f6tajad.<\/p>\n
Seda juttu on raske uskuda, arvestades, et Tsirekidzet karistati juba 2016 Gruusias raamatute varguse eest ja kinnipidamisel Riias leiti tema juurest v\u00f5ltsdokumente \u2013 n\u00e4iteks Sloveenia ID-kaart Josif Samueli nimele \u2013 ning hulka t\u00f6\u00f6riistu, mida v\u00f5ib kasutada nii raamatute restaureerimiseks kui v\u00f5ltsimiseks.<\/p>\n
Esimesena Eestis kirjutab “sajandi vargusest Tartu \u00dclikooli raamatukogus” \u00d5htuleht 20. detsembril 2022. Seda loevad ka Tallinna \u00dclikooli raamatukogu t\u00f6\u00f6tajad, kes tunnevad \u00e4ra, et v\u00e4ga sarnane Pu\u0161kini-aegse kirjanduse uurija k\u00e4is ka nende juures.<\/p>\n
Tallinnas ei olnud vaja raamatuid koopiatega asendada, sest seal lubasid reeglid mehele kaasa laenutada k\u00fcmme vana raamatut koguv\u00e4\u00e4rtusega 53 000 eurot. Hoolimata meeldetuletustest polnud ta neid tagastanud ja n\u00fc\u00fcd taibati Tallinna \u00dclikoolis, et ka nemad on ilmselt samade varaste ohvriks langenud.<\/p>\n
Kuid sel hetkel ei teatud, et L\u00e4tis on \u00fcks p\u00e4ttidest juba kinni v\u00f5etud. L\u00e4bimurre tuli DNA-st, sest mees pseudon\u00fc\u00fcmiga Olegs Krupenins lehitses Tartus raamatuid paljak\u00e4si.<\/p>\n
“Puuvillakinnas v\u00f5ib rikkuda lihtsalt raamatu lehe. K\u00e4si j\u00e4\u00e4b sul kinni ja \u00f5nneks nad vaatasid paljaste k\u00e4tega, nii et saadi \u00fche raamatu \u00fcmbrise pealt siis ka DNA-d,” \u00fctles Anderson.<\/p>\n
“K\u00f5ige kaalukam, mis oleks saanud olla, olid turvakaamera salvestised, aga need ei olnud kahjuks s\u00e4ilinud. Aga olid alles need vahetatud ja koopiaks tehtud raamatud, oli alles see informatsioon, mida need kaks kurjategijat olid raamatukogule andnud, ja \u00f5nneks suudeti tuvastada raamatute pealt ka DNA. Ja just suuresti t\u00e4nu DNA-le ja rahvusvahelisele koost\u00f6\u00f6le \u00f5nnestuski tuvastada meil \u00fche isikuna Beqa Tsirekidze,” lausus Bellen.<\/p>\n
Tsirekidze sai 2023 kevadel L\u00e4tis kuuekuulise karistuse sealse raamatuvarguste eest ja \u2013 kuna see oli juba eeluurimise ajal \u00e4ra kantud \u2013 anti v\u00e4lja Eestile. Ta m\u00f5isteti ka siin s\u00fc\u00fcdi ja sai karistuseks kokku kolm aastat ja kolm kuud, mida kannab praegu Tartu vanglas.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli raamatukogu kahju oli 158 000 eurot, Tallinna \u00dclikoolil 71 000 eurot. Kusjuures kohtunik v\u00f5rdles otsuses seda kuritegu Hollywoodi filmiga “Thomas Crowni af\u00e4\u00e4r”.<\/p>\n
Tagantj\u00e4rele Tartus, Tallinnas ja Riias l\u00e4bi viidud uurimise materjale k\u00f5rvutades selgubki, et Tsirekidze ja tema kaaslane tiirutasid m\u00e4rtsis, aprillis ja mais 2022 m\u00f6\u00f6da nende kolme linna raamatukogusid ja \u00e4randasid selja ja s\u00fclekaupa vanu raamatuid.<\/p>\n
Siin tuleb loosse p\u00f6\u00f6re. Nimelt selgub, et Balti riigid olid platsdarm, kus vargad harjutasid ja julgust kogusid. Tagantj\u00e4rele on kokku l\u00f6\u00f6dud, et sama k\u00e4ekirjaga varastati 2022\u20132023 Euroopa suurlinnades Helsingist Pariisini v\u00e4hemalt 170 vene klassikute teost koguv\u00e4\u00e4rtusega 2,5 miljonit eurot, mist\u00f5ttu on varguste lainest kirjutanud mitmed suured meediaorganisatsioonid, sealhulgas BBC ajakirjanik Nina Nazarova.<\/p>\n
Tihti asendati raamatud koopiatega, m\u00f5nel juhul tassiti saak salaja lihtsalt p\u00f5ues v\u00e4lja. Suurim noos saadi oktoobris 2023 Varssavi \u00fclikooli raamatukogust, kust kadus 78 raamatut, peaaegu miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses.<\/p>\n
Kuid sel ajal viibis Beqa Tsirekidze juba Eesti vanglas. Uurijate s\u00f5nul oli grupeeringus k\u00fcmmekond inimest ja n\u00e4iteks Varssavis esinesid klassikalise kirjanduse uurijatena Beqa poeg Mate Tsirekidze ja minia Anna Gogoladze<\/p>\n
Tsirekidze teada l\u00e4ksid varastatud raamatud kollektsion\u00e4\u00e4ridele Venemaal ning m\u00f5nel puhul ongi t\u00f5endeid, et kadunud raamatuid n\u00e4hti oksjonitel Peterburis ja Moskvas. 2024 moodustas Europol l\u00f5puks rahvusvahelise uurimisgrupi ja niinimetatud Operatsioon Pu\u0161kini tulemusel vahistati L\u00e4tis ja Gruusias mullu aprillis veel neli vargaj\u00f5ugu liiget ja konfiskeeriti 150 ajaloolist raamatut. Praegu k\u00e4ib ekspertiis, kas m\u00f5ni neist raamatutest virutati kolm aastat tagasi Tallinnast v\u00f5i Tartust.<\/p>\n
Nii Eesti kui ka Euroopa haruldaste raamatute kogudes on p\u00e4rast erakordset vargustelainet reegleid oluliselt karmistatud. N\u00e4iteks Tartu \u00dclikooli haruldaste raamatute saalis v\u00e4hendati laudade arvu parema \u00fclevaate tagamiseks ja originaali asemel pakutakse tutvumiseks raamatu digikoopiat.<\/p>\n
Gruusia prokuratuuri s\u00f5nul on viis nende kodanikku juba s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud ja kaks veel kohtu all. Beqa Tsirekidze antakse t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00e4rast karistuse l\u00f5ppu Eesti vanglast Prantsusmaale, kus teda ootavad sarnased s\u00fc\u00fcdistused.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oktoober 2023. Varssavi \u00fclikooli raamatukogu valvekaamera salvestab esmapilgul rutiinse stseeni haruldaste teoste hoidlas. Tagantj\u00e4rele on teada, et venekeelse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66989,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,34111,21,28,29,95,19,25,14063,2424,23,24,22,20,34110,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-66988","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haruldased-raamatud","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-raamatukogu","25":"tag-tartu-ulikool","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vene-kirjandus","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115736390079597002","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66988","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66988"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/66988\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66989"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66988"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=66988"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=66988"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}