![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3076899h0605t24.jpg\"\/)
“Ridade vahel” Autor\/allikas: ERR<\/p>\nSaates “Ridade vahel” r\u00e4\u00e4kis Mikita lapsep\u00f5lvest Suislepas ning oma lugemis- ja kirjutamisteekonnast. Ta \u00fctles, et ideaalis v\u00f5iks peale igat raamatu lehek\u00fclge m\u00f5tiskleda selle \u00fcle, mida sa just lugesid.<\/p>\n
V\u00e4iksena oli Valdur Mikita suur lugeja ja ta k\u00e4is Suislepa raamatukogus sadu kordi. Aastal 1981 andis vanaisa talle oma vana ratta, et ta saaks olla esimene, kes Suislepa raamatukokku Loomingut laenutama j\u00f5uab. Raamatus ilmunud Andrus R\u00f5ugu luuletus oli akrostihhon, ridade esit\u00e4hti \u00fclevalt alla lugedes tuli sealt v\u00e4lja “sinimustvalge”. “Ja ma j\u00f5udsingi esimesena, see oli mu elu \u00fcks kiiremaid s\u00f5ite,” r\u00e4\u00e4kis Mikita.<\/p>\n
Mikita rajas oma vana koolimaja tagahoovi introvertide kaitseala. “Siin on ainult \u00fcks reegel, siin v\u00f5ib teha igasugu \u00fcritusi, aga neid tohib teha ainult \u00fchele inimesele,” s\u00f5nas ta. “Mulle n\u00e4ib, et Eesti suvi on k\u00fcll imeilus, aga ta muutub aina l\u00e4rmakamaks. Pole enam vaikseid kohti, kus saab omaette olla, on vaid \u00fcks festival teise otsa. Sellist vaikust tuleb ka hoida. Tegelikult ongi see vaikuse kaitseala,” lausus ta.<\/p>\n
Suislepas j\u00e4\u00e4b aina vaiksemaks ja inimesi \u00fcha v\u00e4hemaks. Tema kui introvert nii r\u00f5\u00f5mustab kui ka kurvastab selle \u00fcle. Mitu aastat pole Suislepas enam kooli. “Kust kool kaob, sealt kipub ka elu kaduma. Samas ma usun, et kuna Suislepa on nii ilus koht, siis ega need k\u00fclad siin t\u00fchjaks ei j\u00e4\u00e4, k\u00fcll see elu tuleb siia varem v\u00f5i hiljem tagasi,” r\u00e4\u00e4kis Mikita.<\/p>\n
Kooli s\u00f6\u00f6givahetundides p\u00fc\u00fcdis ta seal samas \u00d5hne j\u00f5e \u00e4\u00e4res poistega kala, kuigi see oli keelatud. J\u00f5e\u00e4\u00e4rse puu all m\u00f5tles ta v\u00e4lja mitmeid oma kirjandeid.<\/p>\n
“Ridade vahel” Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
“K\u00f5ige suurem r\u00f5\u00f5m on mul selle \u00fcle, et vanemad ei pannud mind lasteaeda. Ma usun, et inimene kujuneb v\u00e4lja esimese kolme eluaasta jooksul. Kui laps pannakse keset rohelist muru ja teda ei koormata mingite m\u00f5ttetute tegevustega, vaid ta lihtsalt on seal, siis hakkavad mingid asjad t\u00f6\u00f6le,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“Ma kutsun rohelise ps\u00fc\u00fchikaga inimesteks neid, keda t\u00f5mbab metsa poole. Kui neil on \u00f5nn v\u00e4iksena looduses olla nii palju, kui nad tahavad, on see kindlasti suur t\u00f5uge. Rohelise n\u00e4rvis\u00fcsteemiga inimesi on meil ikka h\u00e4dasti vaja, see on selline puhas elluj\u00e4\u00e4miseinstinkt,” nentis ta.<\/p>\n
“Ma olin k\u00fcll v\u00e4ga kirglik Suislepa k\u00fclaraamatukogu lugeja. Toonane raamatukogujuhataja Edgar Tutt v\u00f5ttis mind, 10-aastast poissi, kui v\u00f5rdset partnerit,” lausus ta ja lisas, et see oli t\u00f5sine elukool, sest m\u00f5ned jutud, mida Tutt talle r\u00e4\u00e4kis, olid v\u00e4ga riigivastased. “Ta \u00fctles mulle, et ei ole olemas head ja halba raamatut. Minu jaoks oli see suur \u00fcllatus. Ma arvan, et esimene kirjandustera tuligi Edgar Tuti k\u00e4est,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
“Mulle meeldib v\u00e4ga m\u00f5elda, aga \u00fcldse ei meeldi kirjutada. K\u00f5ige m\u00f5nusam on m\u00f5elda metsas jalutades v\u00f5i maat\u00f6\u00f6d tehes. R\u00fctmiline maat\u00f6\u00f6 \u2013 puude l\u00f5hkumine v\u00f5i k\u00e4sirehaga riisumine \u2013 on mind turgutanud k\u00fcll,” r\u00e4\u00e4kis ta. “Mulle meeldib raamatut lugeda tagantpoolt ettepoole. Ideaalis v\u00f5iks lugeda \u00fche lehek\u00fclje v\u00f5i v\u00e4hem ja siis m\u00f5elda selle \u00fcle, mida sa just lugesid,” s\u00f5nas Mikita.<\/p>\n
“Mind on ilmselt k\u00f5ige rohkem kujundanud p\u00e4rimuslikud lood,” s\u00f5nas Mikita. Ta m\u00e4letab, kui oli 3\u20134 aastane ning ta vanaema jutustas talle muinasjuttu. “Mulle tundus, et ta ise uskus k\u00f5ike seda, mida ta r\u00e4\u00e4kis. Selline kogemus j\u00e4\u00e4b meelde terveks eluks,” lisas ta.<\/p>\n
“Kui ma teaks, kuidas noortes inimestes lugemise huvi tekitada, siis ma oleksin v\u00e4ga rikas ja kuulus. Iga j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond alates 1960ndatest loeb v\u00e4hem kui neile eelnenud p\u00f5lvkond. T\u00e4htis on, et inimesed kasv\u00f5i midagi loeks. Pikkade tekstide lugemise oskus on v\u00e4ga oluline m\u00f5tlemisprotsessi osa. Kui inimesed ei saa enam aru pikkadest tekstidest, siis on midagi kaotsi l\u00e4inud,” t\u00f5des ta. Tema s\u00f5nul s\u00f5ltub lapse lugemiskirg \u00f5petaja lugemiskirest.<\/p>\n
Koos kooli kadumisega on Suislepa raamatukogust kadunud ka noor lugejaskond. Raamatukogu juhataja Kairi L\u00f5hmus on oma t\u00f6\u00f6d teinud peaaegu 30 aastat. K\u00f5ige toredamaks t\u00f6\u00f6 juures peab ta lugejaid, sest neil on alati midagi huvitavat r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Valdur Mikita leidis raamatukogust Uku Masingu “Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul”. Esimese kursuse tudengina seda lugedes m\u00f5tles ta, et kui oskaks lugeda raamatus olevaid Rapanui kirjam\u00e4rke, oleks \u00fcks elu unistus t\u00e4itunud. “Uku Masing on \u00fcks selliseid autoreid, kes on vist natuke \u00e4ra unustatud, aga kes alati toidab meie hingepidet, eks ta \u00fcks suur mees oli ja oskas ilmselt meist ka kaugemale n\u00e4ha,” t\u00f5des Mikita.<\/p>\n
“Suislepa on justkui l\u00f5ppjaam maailma veerekese p\u00e4\u00e4l. Seal, kus k\u00f5ik on kadunud, aga veel raamatukogu hingitseb ja elab, siis seal pole k\u00f5ik kadunud ja elu tuleb tagasi,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saates “Ridade vahel” r\u00e4\u00e4kis Mikita lapsep\u00f5lvest Suislepas ning oma lugemis- ja kirjutamisteekonnast. Ta \u00fctles, et ideaalis v\u00f5iks peale…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67106,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[28127,37,33,35,173,34,36,178,140,18503,14065],"class_list":{"0":"post-67105","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ave-marleen-rei","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kirjandus","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-ridade-vahel","18":"tag-valdur-mikita"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115737507069297198","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67105","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67105"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67105\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67106"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67105"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67105"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67105"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}