Rein Sikk kuulutab Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris kolkapatriotismi kasulikkust ja utsitab j\u00f5ulude eel raha koduk\u00fclla j\u00e4tma ning seel\u00e4bi seal elu ning vaimsust kasvatama.<\/p>\n
Kogu maailm on meist vaid \u00fche arvutikliki kaugusel. Sellises globaliseerunud ilmas muutub eriti t\u00e4htsaks toetada oma kodukandi kaupmehi, meistrimehi, k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisi, kokkasid, kunstnikke ja pagareid. Olla kohalik patrioot, kasv\u00f5i kolkapatrioot.<\/p>\n
Sest kui sa oma koduk\u00fclla, kasv\u00f5i kolkasse, raha ei j\u00e4ta, siis k\u00fcla h\u00e4\u00e4bub. Kurb, aga paratamatu.<\/p>\n
J\u00f5uluaeg toob paraku Laekvere ja Tudu kanti kurvad teated kohalike poodide hingusele minekust. \u00c4kki oleks saanud seda edasi l\u00fckata, kui oleksime oma raha sinna rohkem viinud. \u00c4kki. Ei tea.<\/p>\n
Juba aastaid on mul tavaks j\u00f5ulude aegu v\u00e4isata oma kodukandi Kadrina raamatukogu j\u00f5ulum\u00fc\u00fcki. Seal on kohalike k\u00e4sit\u00f6\u00f6liste tooted reas: ehted, korvid, sokid. Ostan alati midagi. Olgu selleks vineerist j\u00f5ulukaunistus v\u00f5i kohaliku meistri salv nohu vastu v\u00f5i haavade raviks.<\/p>\n
Kui p\u00e4ris aus olla, siis ega mul neid tegelikult v\u00e4ga vaja pole, aga tean, et kui mina ei toeta kohalikke tegijaid ja kui naabrid ei toeta kohalikke, siis j\u00e4\u00e4vad kohalikud tootjad h\u00e4tta. Nad hakkavad kiratsema ja l\u00f5puks kaob k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskus. J\u00f5ulude aegu sobib panustada. Ka piskuga.<\/p>\n
Lisaks on kohalike tegijate toetamiseks aina enam h\u00e4id v\u00f5imalusi. \u00dcle Eesti l\u00f6\u00f6vad laineid laadad nimega OTT ehk otse tootjalt tarbijale. See on raha aus liikumine, mille puhul v\u00f5ib \u00fcsna kindel olla, et raha j\u00f5uab p\u00e4ris tootjani, p\u00e4ris keetjani ja p\u00e4ris sukakudujani. Mitte ahnev\u00f5itu vahendajani.<\/p>\n
“Kooli j\u00f5ululaat on taas v\u00f5imalus toetada nii tegijaid kui ka tegutsemist. Nii kui oskusi kui ka teadmisi.”<\/p>\n
Sel n\u00e4dalavahetusel marssisid kadrinlased massiliselt Kadrina rahvamajja ja sealt v\u00e4lja, k\u00e4es suured kotid. Neis olid moosilaadungid ja pirukahunnikud, aga ka seebid, kreemid ja n\u00e4iteks lambavorstid, millesuguseid tavapoest ei leia. Hulk r\u00f5\u00f5msat raha j\u00e4i kodukanti. Kooli j\u00f5ululaat on taas v\u00f5imalus toetada nii tegijaid kui ka tegutsemist. Nii kui oskusi kui ka teadmisi.<\/p>\n
P\u00fchap\u00e4eval sattusin aga Toilasse, juba tavaks saanud Pika t\u00e4nava j\u00f5uludele. Seal v\u00f5\u00f5rustasid rahvast raamatukogu ja rahvamaja ning paljud pered oma kohaliku kauba ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga. Ostsime raamatu kassipojast nimega Muri, mille autoriks kohalik raamatukoguhoidja Lea Rand. Loomulikult lisandus \u00fcllitisele autori p\u00fchendus. Lisaks mahtusid kotti P\u00fchaj\u00f5e meistrite imelised k\u00fc\u00fcnlaid. Nende p\u00f5lemisel tekib k\u00fc\u00fcnlarasvast midagi legendaarse Sagrada Familia kiriku fassaadi taolist.<\/p>\n
Ega j\u00f5ulud ole ainult ostmise, vaid ka andmise aeg. N\u00e4iteks kohalikud m\u00e4lum\u00e4ngurid panid Kadrinas kollektiivselt \u00f5la alla kiriku akende vahetamisele. Kr\u00f6\u00f6mike, aga ikkagi.<\/p>\n
Kohalike toetamine ei pea piirduma k\u00fclaga. Hiljuti uudistasin Rakveres Arvo P\u00e4rdile p\u00fchendatud Ukuaru kontserdimaja, mis veel ametlikult avamata. Kogesin pererahva siirast r\u00f5\u00f5mu, et paljud uhke kontserdipaiga t\u00f6\u00f6d on tehtud L\u00e4\u00e4ne-Viru meistrite poolt.<\/p>\n
Imeline oli uudistada Ukuarus avatavat kunstigaleriid. Tekkis unistus, kuis uus galerii ja kogu kontserdimaja uhkeldaks oma seintel kohaliku kunsti tippteostega. Nendega, mida Rakvere senine galerii on enam kui 25 aastat kogunuid, kuid pole k\u00f5igi korraga v\u00e4ljapanekuks kohta leidnud.<\/p>\n
N\u00e4itamist ootab kenake kogum kohalikku kunsti, mis sobib kokku kohaliku mehe Arvo P\u00e4rdi otsiva ja minimalistliku vaimuga. Kohalik kunst r\u00f5hutaks, et P\u00e4rdile p\u00fchendatud Ukuaru majas on maailmakultuuri k\u00f5rval v\u00e4\u00e4rtustatud just kohalik elu. Ja Rakvere, kus k\u00fcmnendi eest s\u00fcndisid maailmakuulsad j\u00f5ulukuused saab taas isemoodi hingama. Kas see polegi provintsilinna Rakvere vaim, mida otsis kunagi \u00fcks poiss nimega Arvo, kui s\u00f5itis jalgrattaga \u00fcmber laternaposti. Ja kuulas seal olevast m\u00f6gafonist klassikalist muusikat. Jah, kui soovite, see ongi kolkapatriotism. Juurte tugi, millest s\u00fcnnivad uued Arvo P\u00e4rdid.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n