{"id":67194,"date":"2025-12-18T05:21:09","date_gmt":"2025-12-18T05:21:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67194\/"},"modified":"2025-12-18T05:21:09","modified_gmt":"2025-12-18T05:21:09","slug":"sel-reedel-sirbis-sirp-8","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67194\/","title":{"rendered":"Sel reedel Sirbis – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Esik\u00fcljel Tallinna \u00fclikooli semiootika ja t\u00f5lkeuuringute professor Daniele Monticelli<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

500 aastat t\u00f5lkekirjandust. Kuidas edasi?\u00a0Pille-Riin Larm vestles Daniele\u00a0Monticelliga<\/p>\n

Eesti raamatu juubeliaasta ei\u00a0ole\u00a0kaugeltki l\u00e4bi\u00a0ning\u00a0kuni emakeelep\u00e4evani saab\u00a0Tallinna\u00a0\u00fclikooli akadeemilises raamatukogus\u00a0uudistada\u00a0n\u00e4itust\u00a0\u201eT\u00f5lkes s\u00fcndinud: Eesti kultuuri ajalugu\u00a0t\u00f5lkekirjanduse peeglis (1525\u20132025)\u201c. Mahukas n\u00e4itus t\u00e4idab kogu maja,\u00a0ometi on see vaid v\u00e4ike\u00a0killuke\u00a0veel\u00a0mahukamast\u00a0uurimist\u00f6\u00f6st.\u00a0Silma j\u00e4\u00e4b\u00a0uudseid r\u00f5huasetusi ja vaatenurki:\u00a0valitud\u00a0teoste kaudu\u00a0tutvustatakse nende aega,\u00a0k\u00f5rvale\u00a0ei ole j\u00e4etud ajaviitekirjandust\u00a0ega tsensuuri\u00a0teemat,\u00a0esile on t\u00f5stetud naiste roll\u00a0ja ajakirjanduse osat\u00e4htsus eesti t\u00f5lkekultuuri kujunemisel.\u00a0Muidugi avaldab muljet n\u00e4itusega kaasnev\u00a0veebimaterjal.\u00a0K\u00f5nelesin\u00a0m\u00f5nest\u00a0t\u00e4helepanekust\u00a0n\u00e4ituse kuraatori, Tallinna\u00a0\u00fclikooli semiootika ja t\u00f5lkeuuringute professori Daniele\u00a0Monticelliga.\u00a0<\/p>\n

Joonas Veelmaa\u00a0luulesalv\u00a0<\/p>\n

MARGARET TALI, JAANIKA VIDER:\u00a0Maadeavastuste keerukas p\u00e4rand ja selle kajastamise v\u00f5imalused\u00a0<\/p>\n

Kuulsate mereretkede ja uute kartograafiliste teadmistega on\u00a0seotud\u00a0ka\u00a0maailmakorra l\u00e4\u00e4nekeskseks muutmine.\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00dcLO MATTHEUS:\u00a0Anchorage\u2019i\u00a0halb vaim ja USA julgeolekustrateegia\u00a0<\/p>\n

Mingi halb vaim valitseb\u00a0maailma\u00a0\u00fcle,\u00a0Anchorage\u2019i vaim.\u00a0Seda meenutab\u00a0punane vaip\u00a0Putini jalge ees\u00a0Anchorage\u2019i lennuv\u00e4ljal, Putini ees lipitsev Trump, soojad k\u00e4epigistused,\u00a0\u00f5lalepatsutused, kahe liidri suur s\u00f5prus, millest j\u00e4i puudu ehk vaid bre\u017enevlik suudlus otse suule. Selles\u00a0vaimus\u00a0tuleb\u00a0Vene v\u00e4lisministri Sergei\u00a0Lavrovi\u00a0s\u00f5nul\u00a0j\u00e4tkata,\u00a0aga\u00a0kui seda ei tehta, siis muudab Venemaa\u00a0tema\u00a0kinnitusel\u00a0oma hoiakut\u00a0edasiste\u00a0rahuk\u00f5neluste suhtes.<\/p>\n

ALAR LAATS: Mitteortodoksseid m\u00f5tteid ortodoksse kiriku kohta Eestis\u00a0<\/p>\n

Eestis on terve hulk erinevaid kirikuid. Iga\u00fcks neist on siia j\u00f5udnud erinevaid ajaloolisi teid pidi. Roomakatoliku kirik on meile\u00a0l\u00e4\u00e4ne poolt\u00a0j\u00f5udnud v\u00e4hemalt kaks korda\u00a0\u2013\u00a0XII\u00a0sajandil v\u00f5i varem ning uuesti\u00a0XIX\u00a0sajandi esimesel poolel, kui meie maa kuulus Vene keisririigi koosseisu. Luterlus saabus Eestisse \u00fcsna pea p\u00e4rast reformatsiooni algust Saksamaal ning kinnistus edaspidi, kui olime Rootsi kuningriigi alamad. Ida-ortodoksne kristlus j\u00f5udis meie maale Venemaalt. Sealne kirik rajas siia esimesed kirikud juba varem ja\u00a0XIX\u00a0sajandil astus hulk maarahvast selle kiriku liikmeks. Tihti vabatahtlikult ja omal soovil.\u00a0\u00a0<\/p>\n

ISAMBARD\u00a0MONAHAN: K\u00f5ik surevad, ent mitte iga\u00fcks ei ela\u00a0<\/p>\n

Parimad asjad elus on tasuta:\u00a0s\u00f5prus, naer, kaunis loodus, tantsimine, jagamine, maagilised hetked, hea tervis, p\u00e4ikesepaiste ja muidugi armastus. Ma ei \u00fctle, et need ei n\u00f5ua pingutust, aga neid ei saa raha eest osta.\u00a0Olen\u00a0Suurbritannia\u00a0kunstnik, muusik ja reeglite rikkuja, kelle elu on t\u00e4is\u00a0lihtsaid,\u00a0tasuta\u00a0r\u00f5\u00f5me.<\/p>\n

ALICE PEHK: Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse koosk\u00f5la\u00a0\u00a0<\/p>\n

T\u00f5en\u00e4oliselt on iga\u00fchel meist kogemus hetkest, mil muusika on meid \u201etabanud\u201c ootamatult t\u00e4pselt, vallandades m\u00f5ne \u00fcllatusliku, olgu siis meeldiva v\u00f5i ebamugava emotsiooni v\u00f5i meenutades m\u00f5nd ammu\u00a0ununenud s\u00fcndmust v\u00f5i kogemust. See on vaid \u00fcks muusika fenomene, mis leiab rakendust t\u00e4nap\u00e4eva \u00fches mitmekesisemas teraapiavormis\u00a0\u2013\u00a0muusikateraapias.\u00a0\u00a0<\/p>\n

T\u00dc\u00dcNE-KRISTIN VAIKLA: Ars\u00a050\u00a0<\/p>\n

Nimetuse\u00a0Eesti NSV Kunstifondi Kombinaadi\u00a0Ars\u00a0all\u00a0alustas\u00a0ettev\u00f5te tegutsemist\u00a050 aastat\u00a0tagasi.\u00a0Seega\u00a0on\u00a0Ars\u00a0kaubam\u00e4rgina\u00a0tuntud aastast 1975, mil\u00a0kombinaadi koosseisu kuulusid keraamika-, nahkehist\u00f6\u00f6-, metallehist\u00f6\u00f6-, tekstiili-, kujundust\u00f6\u00f6de jm\u00a0ateljeed\u00a0nii Tartus kui\u202fka\u00a0Tallinnas.\u00a0Ars\u00a0oli katusorganisatsioon paljudele\u00a0loomevaldkondadele\u00a0ning pakkus\u00a0tingimused\u00a0stabiilseks\u00a0loomet\u00f6\u00f6ks. Praegu\u00a0t\u00f6\u00f6tab\u00a0kunstnike liidule kuuluvas\u00a0Arsi\u00a0kunstilinnakus\u00a0\u00fcle\u00a0100 kunstniku, disaineri ja loomevaldkonna ettev\u00f5tte.\u00a0Seal\u00a0tegutsevad\u00a0ka EKA magistri\u00f5pe ja Sally Stuudio noorte,\u00a0tulevaste kunstnikega.\u00a0Kuidas see k\u00f5ik alguse sai,\u00a0meenutan\u00a0koos\u00a0disainerite\u00a0Taimi Soo, Mait\u00a0Summataveti, Tiit J\u00fcrna ja moekunstnik Zoja J\u00e4rgiga.\u00a0<\/p>\n

Arhitekt kriiside keskel. Ingrid Ruudi\u00a0vestles Robert Mulliga<\/p>\n

27. novembril pidas\u00a0kunstiakadeemia arhitektuuri ja hoole-eetika teemalises sarjas avaliku loengu arhitekt Robert Mull, kes on \u00fcle kahek\u00fcmne aasta tegutsenud p\u00f5genikelaagrites ja kriisikolletes T\u00fcrgis, Kreekas ja Prantsusmaal,\u00a0samuti\u00a0Indias, Hiinas, Kuubas, Koreas jm. Olnud\u00a0Londoni\u00a0Metropolitani\u00a0\u00fclikooli\u00a0kunsti- ja arhitektuuriteaduskonna dekaan, p\u00fchendus ta alates 2016. aastast\u00a0peamiselt\u00a0juba k\u00fcmme aastat varem asutatud algatusele Global\u00a0Free\u00a0Unit. See on\u00a0riikide\u00fclene\u00a0haridus- ja aktivismiplatvorm, mis koost\u00f6\u00f6s \u00fclikoolide, mittetulundus\u00fchingute, rahvusvaheliste organisatsioonide ja\u00a0elanikega\u00a0s\u00f5lmib v\u00f5rgustikke ja algatab projekte, mis parandavad\u00a0sunniviisil \u00fcmberasustatute\u00a0elukeskkonda. sellest,\u00a0kuidas jaksata selle k\u00f5igega tegeleda,\u00a0kust keset eba\u00f5iglust ja armetuid olusid optimismi ammutada.\u00a0\u00a0<\/p>\n

MARGIT\u00a0MUTSO: Aasta puitehitis 2025.\u00a0V\u00f5su p\u00f5hikool ja lasteaed\u00a0<\/p>\n

Koolimajade ehitamisest ja puitarhitektuuri loomise v\u00f5lust ja valust r\u00e4\u00e4givad arhitektuurib\u00fcroo 3+1 arhitektid Markus Kaasik ja Karin Harkmaa.\u00a0<\/p>\n

JUHAN RAUD:\u00a0Kunstiaasta 2025\u00a0\u2013\u00a0pimedus ja v\u00e4rvid\u00a0<\/p>\n

L\u00f5ppevast aastast kerkivad silme ette\u00a0m\u00e4ngulised ja\u00a0ennek\u00f5ike\u00a0h\u00e4maruse, unen\u00e4olisuse v\u00f5i lagunemisega\u00a0seostuvad n\u00e4itused.\u00a0<\/p>\n

KONSTANTIN KUNINGAS: Kaunid ja v\u00f5ikad kannatused, pragunevad unelmad<\/p>\n

Filmiaasta 2025<\/p>\n

Valguse murdumine. Tristan Priim\u00e4gi\u00a0vestlesThierry Fr\u00e9maux\u2019ga<\/p>\n

T\u00e4navu t\u00e4itub 130 aastat filmikunsti s\u00fcnnist.\u00a0Seda t\u00e4histame r\u00f5\u00f5muga ka meie ning teeme filmikunsti \u00fcmmarguse t\u00e4htp\u00e4eva\u00a0\u00e4ram\u00e4rkimise puhul intervjuu\u00a0Thierry\u00a0Fr\u00e9maux\u2019ga, kes on avalikkusele tuntud\u00a0Cannes\u2019i\u00a0filmifestivali kunstilise juhina\u00a0ja\u00a0on ka p\u00fchendunud\u00a0Lumi\u00e8re\u2019ide\u00a0loomingu ja p\u00e4randi austaja,\u00a0m\u00f5testaja\u00a0ja s\u00e4ilitaja.\u00a0<\/p>\n

KRISTEL VILBASTE:\u00a0\u00a0Metsa\u00fcksiklased\u00a0ehk\u00a0\u00dcksindusest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s on v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s loodusesse\u00a0<\/p>\n

Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast.\u00a0Ma olen ikka vestnud metsa kohta \u00fcht lugu, et kui naine ja mees omavahel t\u00fclli l\u00e4hevad, siis jookseb naine metsa ja\u00a0\u2026\u00a0tuleb sealt tagasi \u00e4raseletatud n\u00e4oga, hoopis teise inimesena. Metsa\u00fcksindus m\u00f5jub k\u00f5igile nagu v\u00f5luvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5ime.\u00a0<\/p>\n

ARDO REINSALU:\u00a0Tehisaru\u00a0\u201evigased pruudid\u201c\u00a0<\/p>\n

Meie \u00fclesanne ei ole konkureerida tehisaruga t\u00e4psuses, vaid hoida ja kasvatada oma ainulaadseid puudusi ja erip\u00e4rasid.\u00a0<\/p>\n

ART LEETE:\u00a0Komi p\u00f5drad ja p\u00f5hjap\u00f5drad\u00a0<\/p>\n

Komi k\u00fcttide jutu p\u00f5hjal\u00a0on nende suhe p\u00f5trade ja p\u00f5hjap\u00f5tradega t\u00e4hendusrikas\u00a0ja eripalgeline<\/p>\n

KAAREL TARAND:\u00a0Raamatuaasta kokkuv\u00f5tteks, komaga\u00a0<\/p>\n

Mida rohkem on unikaalseid kirjutamis- ja lugemiskogemusi, seda\u00a0t\u00f5en\u00e4olisemalt s\u00fcnnib nende\u00a0juhup\u00f5rkumistest helge tulevik.\u00a0<\/p>\n

Arvustamisel<\/p>\n

Riste\u00a0Sofie\u00a0K\u00e4\u00e4ri \u201eAPS!\u201c<\/p>\n

Triin\u00a0Kr\u00f6\u00f6nstr\u00f6mi\u00a0ja Kadi Polli \u201eCarl\u00a0Sigismund\u00a0Walther.\u00a0Kunstiku\u00a0elutoas\u201c<\/p>\n

festival\u00a0\u201eJ\u00f5ulujazz\u201c<\/p>\n

kontserdid \u201eMuusade pisarad\u201c ja \u201eValguse lood\u201c<\/p>\n

festival \u201e\u00dcle heli 25, II osa\u201c<\/p>\n

Endla\u00a0teatri\u00a0\u201eArkaadia\u201c<\/p>\n

Tartu Uue\u00a0teatri ja T\u00dc\u00a0Viljandi kultuuriakadeemia\u00a0\u201eSoosteri koolkond\u201c<\/p>\n

VAT-teatri \u201eK\u00e4te ja jalgadega inimene\u201c<\/p>\n

Kosovo ja P\u00f5hja-Makedoonia teatri esitlusfestival<\/p>\n

n\u00e4itus\u00a0\u201ePiparkoogimaania\u201c\u00a0XX<\/p>\n

m\u00e4ngufilm\u00a0\u201eFrankenstein\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esik\u00fcljel Tallinna \u00fclikooli semiootika ja t\u00f5lkeuuringute professor Daniele Monticelli Piia Ruber 500 aastat t\u00f5lkekirjandust. Kuidas edasi?\u00a0Pille-Riin Larm vestles…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67195,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,3658],"class_list":{"0":"post-67194","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-sel-reedel-sirbis"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115738894942461582","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67194","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67194"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67194\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67195"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67194"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67194"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67194"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}