Br\u00fcsselis algavalt Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumiselt oodatakse otsust, kas kasutada Vene k\u00fclmutatud vara Ukraina toetamiseks. Otsuse pooldajad \u00fctlevad, et see oleks selge s\u00f5num, et Euroopa ei h\u00fclga Ukrainat ja v\u00f5tab t\u00f5siselt ka oma julgeolekut.<\/p>\n
Veel hommikul enne Euroopa \u00dclemkogu ehk Euroopa riigijuhtide kohtumist ei ole selge, kas Euroopa Komisjoni poolt v\u00e4lja m\u00f5eldud keeruline skeem, et tagada Ukraina rahastamine saab liikmesriikide heakskiidu.<\/p>\n
K\u00f5ige lootusrikkam plaan selleks on Vene k\u00fclmutatud vara anda Ukrainale laenuna, mille peab tagasi maksma vaid siis kui Venemaa hakkab s\u00f5jakahjude eest tasuma. Kuid see plaan on juriidiliselt keeruline, finantsmaailmas enneolematu ja seet\u00f5ttu riskantne. Kuna tegemist on erakordse olukorraga tahetakse see otsus teha mitte \u00fcksmeelselt vaid kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega. See t\u00e4hendab vaja on 15 liikmesriigi toetust, kes esindavad 65 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust.<\/p>\n
Riigid jagunevad suuresti kolmeks. Toetajad argumenteerivad, et see on Euroopa v\u00f5imalus n\u00e4idata geopoliitilist selgroogu. USA-le t\u00f5estada, et eurooplastel on Ukrainas oma nahk m\u00e4ngus, Venemaale, et Euroopa toetus ei murdu ja Ukrainale, et kui nad otsustavad edasi v\u00f5idelda on Euroopa on nende selja taga.<\/p>\n
Lisaks oleks moraalselt \u00f5ige, et agressor maksaks ja Ukraina toetamise kulu ei peaks kandma vaid Euroopa, peamiselt P\u00f5hja-Euroopa maksumaksja. Nii argumenteerivad Eesti, teised Balti riigid, Poola, P\u00f5hjamaad ja m\u00f5ned riigid veel. Oma suuruse t\u00f5ttu k\u00f5ige t\u00e4htsam selle vaate esindaja on Saksamaa.<\/p>\n
Kahtlevad riigid \u00fctlevad, et Ukrainat peab toetama – see on selge, aga Vene vara kasutamise plaan on liiga riskantne. See ei pruugi l\u00f5puni olla juriidiliselt vettpidav ja v\u00f5ib tuua kaasa selle, et raha tuleb Venemaale tagasi maksta. Kardetakse ka Venemaa vastureaktsiooni. Sellised riigid on avalikult Itaalia, Bulgaaria, Malta ja v\u00f5tmet\u00e4htsusega Belgia. Nad eelistaks muud lahendust n\u00e4iteks Euroopa Liidu \u00fchislaenu. Just Belgiata ei taha aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud liikmesriigid seda otsust teha, sest \u00fclem\u00e4\u00e4ra suur kogus Vene k\u00fclmutatud varast asub Belgias. Kahtlejaid riike v\u00f5ib olla ka rohkem – k\u00f5ik ei kuuluta seda valjult ja avalikult.<\/p>\n
Lisaks on veel vastased. Need on riigid, kes \u00fctlevad Ukraina toetamiseks ei peaks minema ka sent nende rahast ja \u00fcldse ei tohiks Euroopa v\u00f5tta Ukraina aitamiseks mingeid riske. K\u00f5ige j\u00f5ulisemalt r\u00e4\u00e4gib nii Ungari, aga sama vaade on ka \u00fcldiselt Slovakkial ja t\u00f5en\u00e4oliselt uue valitsusega T\u0161ehhil. Selliste riikide vastuseis takistab ka \u00fchislaenu varianti, sest see n\u00f5uaks \u00fcksh\u00e4\u00e4lsust.<\/p>\n
See vaidlus domineerib neljap\u00e4eval algavat kohtumist – kes peale j\u00e4\u00e4b ei ole ette selge. V\u00f5imalik, et kohapeal m\u00f5tlevad riigijuhid v\u00e4lja ka midagi uut. Tavatult oodatakse, et kohtumine kestab mitu p\u00e4eva. \u00dcksk\u00f5ik kui kaua l\u00e4heb tuleb seekord teha otsus, r\u00e4\u00e4gitakse Br\u00fcsselis<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Br\u00fcsselis algavalt Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumiselt oodatakse otsust, kas kasutada Vene k\u00fclmutatud vara Ukraina toetamiseks. Otsuse pooldajad \u00fctlevad,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":23440,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,117,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,4958,22,20,5975,30],"class_list":{"0":"post-67202","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-brussel","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-ukraina-abistamine","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-venemaa-kulmutatud-varad","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115738957757956446","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67202","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67202"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67202\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/23440"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67202"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67202"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67202"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}