“Riigieelarve tegemine meenutab j\u00e4rjest rohkem peitusem\u00e4ngu,” \u00fctles riigikontrol\u00f6r Janar Holm. “Ministeeriumid maskeerivad oma eelarvet valitsuse k\u00e4rbete t\u00f5ttu ning valitsuse v\u00f5imalus sellistes eesriide taha varjatud tingimustes eelarvet ja puuduj\u00e4\u00e4ki juhtida n\u00e4ib olevatki vaid joonlauak\u00e4rbete kaudu. Kohati v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et riigikogu ja valitsuse jaoks on lihtsam suurendada riigi tulusid osalt maksude kaudu kui sundida riigiaparaati pidevalt kriitiliselt ja distsiplineeritult hindama, millised kulud on t\u00f5esti vajalikud ning j\u00f5ukohased.”<\/p>\n
Riigieelarve ega selle kasutamise avalik aruandlus ei v\u00f5imalda m\u00f5istliku pingutusega \u00f6elda, milline \u00fcks v\u00f5i teine riigi kavandatud konkreetne kulu v\u00f5i investeering tegemata j\u00e4i v\u00f5i edasi l\u00fckkus, nendib riigikontroll. Seda saab vaadelda vaid \u00fcldistatuna, riigieelarve programmi tegevuste tasandil.<\/p>\n
Perioodil 2019\u20132024 j\u00e4i kogu kasutada olnud riigieelarve rahast tarvitamata vahemikus alates 600 miljonist kuni 2,2 miljardi euroni aastas, mille kasutamine l\u00fckkus enamasti edasi.<\/p>\n
Rohkem kui pool mullu kasutamata j\u00e4\u00e4nud rahast olid v\u00e4listoetused, peamiselt Euroopa Liidult, ja CO2-kvoodi m\u00fc\u00fcgitulu. Siiski j\u00e4i n\u00e4iteks 2024. aastal tarvitamata ka ligi 600 miljonit eurot riiklikest maksudest kogutud ja kasutamiseks m\u00f5eldud raha. See kanti peaaegu t\u00e4ies mahus kulutamiseks aastasse 2025.<\/p>\n
Kulude edasi nihutamine ja seel\u00e4bi raha rullumine aastate vahel on v\u00f5imalik ning lubatud. Samas suurendab see niigi v\u00e4hese l\u00e4bipaistvusega tegevusp\u00f5hise Eesti riigieelarve ebaselgust veelgi ning teeb riigikogul ka selle muutmise ametnikest ja valitsusest s\u00f5ltumatult pea v\u00f5imatuks. Sellele on varem t\u00e4helepanu juhtinud ka \u00f5iguskantsler.<\/p>\n
Ministeeriumid raha kasutamata j\u00e4tmises muret ei n\u00e4e<\/p>\n
2024. aastal kasutamata j\u00e4\u00e4nud summad olid peamiselt kliima, transpordi, riigikaitse ja hariduse valdkonnas. Seejuures j\u00e4i m\u00e4rgatavalt suur osa tarvitamata eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku (43 miljonit eurot), samuti ettev\u00f5tete ja teadus- ja arendustegevuse toetamise ning digivaldkonna arendamise raha.<\/p>\n
Ministeeriumide hinnangul raha kasutamata j\u00e4\u00e4misel ega j\u00e4tmisel n\u00e4htavat m\u00f5ju valitsemisala eesm\u00e4rkidele ja tulemustele ei ole.<\/p>\n
Ministeeriumide s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b osa kasutamiseks v\u00f5imaldatud riigieelarve raha rakenduseta peamiselt j\u00e4rgmistel p\u00f5hjustel:<\/p>\n
\u2022 osa raha on kohustustega broneeritud ja j\u00e4rgmisel aastal v\u00e4ljamaksmise v\u00f5i raamatupidamisliku kulu tekkimise ootel;<\/p>\n
\u2022 valitsemisaladele on eraldatud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid (\u00fchekordseid) summasid, mille kasutamine eelarveaasta sees oligi ebarealistlik ja see hinnang oli teada sageli juba raha eraldamise hetkel;<\/p>\n
\u2022 paljud projektid ja tegevused v\u00f5tavad aega mitu aastat ega sobitu h\u00e4sti aastase riigieelarve raamistikku;<\/p>\n
\u2022 raha eraldamine aasta l\u00f5pu poole suurendab riski, et raha j\u00e4\u00e4b samal aastal kasutamata (nt valitsuse reservidest raha eraldamise korral);<\/p>\n
\u2022 hanked nurjuvad ja tarned viibivad nii valitsemisala asutuste endi kui ka teiste osapoolte t\u00f5ttu;<\/p>\n
\u2022 v\u00e4listoetuste puhul on j\u00e4tkuvalt liiga palju m\u00f5tteviisi, et selle kasutusse v\u00f5tmisega pole tuli takus. Lisaks on probleemiks, et raha v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da kasutamata mitte toetuse andja, vaid toetuse saaja t\u00f5ttu, sest huvi on v\u00e4hene v\u00f5i maksetaotluste ja dokumentide vormistamine aeglane.<\/p>\n
“N\u00e4ide sellest, kuidas riigieelarvest raha eraldamine ja selle praktiline kasutamine ei astu p\u00e4ris \u00fchte jalga, on Siseministeeriumi ohuteavituse sireenide juhtum. 2022. aasta lisaeelarvest eraldati raha ohusireenide paigaldamiseks, mille puhul oli teada, et raha eraldamise aastal ei ole realistlik seda kasutada,” \u00fctles riigikontrol\u00f6r Janar Holm. “Lugu algas poliitilise fanfaariga, kuid toimiva lahenduse loomisega tegeletakse siiani.”<\/p>\n
P\u00f5hjuseks raha kasutamata j\u00e4\u00e4misel on ministeeriumide soov j\u00e4\u00e4ke varuda<\/p>\n
Reaktsioonina valitsuse soovile riigi kulusid k\u00e4rpida j\u00e4tavad ministeeriumid osa riigieelarve rahast kasutamata ja kannavad selle \u00fcle j\u00e4rgmisse aastasse, et hoida finantsilise toimetuleku puhvrit. Sellise praktika m\u00f5ju valitsemisala tegevustele ja tulemustele ei j\u00e4lgita, m\u00e4rkis riigikontroll.<\/p>\n
“M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks p\u00f5hjuseks raha kasutamata j\u00e4\u00e4misel on t\u00f5usnud ministeeriumide soov j\u00e4\u00e4ke varuda, et saada hakkama k\u00e4imasolevate kokkuhoiumeetmetega, valmistuda tulevasteks kuluk\u00e4rbeteks ning hoida rahalist puhvrit ootamatute kulude ning lisa\u00fclesannete tarbeks, milleks riigieelarvest raha ei eraldata,” selgitas riigikontroll.<\/p>\n
Kuigi hulk j\u00e4\u00e4ki tekib mitmeaastaste ja nihkuvate projektide t\u00f5ttu, puudub s\u00e4\u00e4rastest kohustustest selge \u00fclevaade.<\/p>\n
Osa rahast, mis eelarveaastal kasutamata j\u00e4\u00e4b, on ministeeriumide v\u00e4itel juba erinevate kohustustega broneeritud ja ootab v\u00e4ljamaksmist v\u00f5i raamatupidamisliku kulu tekkimist j\u00e4rgmisel aastal. Probleem on, et pole \u00fchtseid andmeid, mis v\u00f5imaldaks hinnata, kui suur sellise raha osakaal ikkagi on, t\u00f5des riigikontroll.<\/p>\n
“Riigil oleks nagu raha puudu ja \u00fcle samaaegselt, ja tegelikult ongi, aga praegu ei teata, kus on \u00fcle ja kus puudu, ja seda ei arvestata uute riigieelarvete tegemisel,” \u00fctles Holm. “Olukorras, kus panustatakse rohkem Eesti julgeolekusse, ei saa riigi muud kulud olla sama inertsed kui varem. \u00dcks v\u00f5imalus on kriitiliselt uuesti hinnata, kas k\u00f5ik riigieelarve kinnikirjutatud kulud ikka on kinni kirjutatud v\u00f5i peaksid j\u00e4\u00e4ma kinnikirjutatuks. Riigi kehtiva eelarvestrateegia j\u00e4rgi on j\u00e4rgmise nelja aasta peale valitsussektori kulud pea kaheksa miljardit eurot suuremad kui tulud. Pole p\u00f5hjust arvata, et aastast 2030 surve v\u00e4heneb.”<\/p>\n
Samal ajal jaotatakse riigieelarve raha nii valitsemisalade vahel kui ka allasutustele valitsemisalade sees liiga inertselt. Suur osa riigieelarve kuludest libiseb aastast aastasse, ilma et ministeeriumid ja rahandusministeerium hindaks piisavalt kriitiliselt, kas kulu on oluline, ning avaks n\u00e4iteks arutelu, kas k\u00f5ik fikseeritud v\u00f5i indekseeritud riigieelarve kulud peaksid ka selliseks j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n
Riigieelarve raha jaotumine valitsemisala sees on valdavalt automaatne protsess, kus eelnev rahakasutus ja selle j\u00e4lgimine \u00fcldjuhul n\u00e4htavat rolli ei m\u00e4ngi, t\u00f5des riigikontroll.<\/p>\n
Ministeeriumide eelarveosakondadel on rahakasutusest enamasti k\u00fcllalt hea \u00fclevaade, kuid sellel ei n\u00e4i riigikontrolli teatel olevat olulist otstarvet valitsemisala eelarve koostamisel.<\/p>\n
Rahandusministeeriumi teadlik otsus kahandada enda rolli eelarve\u00a0juures<\/p>\n
Riigikontroll hindab, et liigset inertsust riigieelarve raha taotlemisel, kasutamisel ning \u00fclekandmisel on soodustanud rahandusministeeriumi aastaid tagasi tehtud teadlik otsus kahandada enda rolli riigieelarve sisulise kontrolli tegijana.<\/p>\n
“M\u00f5te oli anda ministeeriumidele rohkem vastutust ja paindlikkust oma eelarve planeerimisel ning kasutamisel, kuid pigem on see suunanud eelarveprotsessi juba varem sissetallatud rajale ja v\u00e4hendanud kulude kriitilise vajalikkuse hindamist,” m\u00e4rgib riigikontroll. “See kokku on s\u00fcvendanud n-\u00f6 kaitsvat eelarve kavandamist, mis t\u00f6\u00f6tab aga vastu valitsuse ja rahandusministeeriumi eesm\u00e4rgile rakendada Eestis formaalselt kehtivat tegevusp\u00f5hist eelarvestamist ka sisuliselt: tarvitada riigi raha tulemuslikult, juhitult ja riigiasutuste vaheliste silotornideta.”<\/p>\n
Riigikontroll soovitab ministritel juurutada v\u00f5i tugevdada praktikat, et kasutamata j\u00e4\u00e4nud eelarveraha ei kantaks j\u00e4rgmisse aastasse \u00fcle automaatselt, vaid toimuks raha \u00fclekandmise sisuline taotlemine, l\u00e4htudes ministeeriumi juhtkonna suunistest, prioriteetidest ning valitsemisala\/allasutuse eesm\u00e4rkidest.<\/p>\n
Rahandusministril soovitab Riigikontroll m\u00e4\u00e4ratleda selgemalt, milles seisneb rahandusministeeriumi \u00fclesanne t\u00e4psustada ministeeriumidega nende j\u00e4rgmisse eelarveaastasse \u00fclekantava riigieelarve raha mahtu,ja vajaduse korral algatada muudatused, mis annaksid rahandusministrile \u00f5iguse teha l\u00f5plik otsus kasutamata j\u00e4\u00e4nud eelarveraha \u00fcleviimise kohta j\u00e4rgmisse eelarveaastasse.<\/p>\n
Samuti soovitab riigikontroll eelarvej\u00e4\u00e4kide suuruse, p\u00f5hjuste ja m\u00f5jude paremaks anal\u00fc\u00fcsiks ning selle teabe kasutamiseks j\u00e4rgmiste riigieelarve otsuste tegemisel selgitada v\u00e4lja, kui suur osa riigieelarve kasutamata rahast on tegelikult kohustustega kaetud ja kui suur osa on raha, mida ei olnudki kavas eelarveaastal kasutada. See info peaks olema k\u00f5igi ministeeriumide puhul kogutud ja esitatud sama metoodika alusel.<\/p>\n
“Soovitame see teave integreerida riigieelarve t\u00e4itmise seiresse ning kasutada j\u00e4rgmiste riigieelarve otsuste tegemisel, sh esitada teave eelarveprotsessis vabariigi valitsusele ning vajaduse korral riigikogule,” lisas riigikontroll.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Riigieelarve tegemine meenutab j\u00e4rjest rohkem peitusem\u00e4ngu,” \u00fctles riigikontrol\u00f6r Janar Holm. “Ministeeriumid maskeerivad oma eelarvet valitsuse k\u00e4rbete t\u00f5ttu ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67215,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,1198,33,35,34,36,31,32,21,746,28,29,19,25,2702,1013,34184,8012,23,24,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-67214","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eelarve","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jurgen-ligi","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rahandus","25":"tag-rahandusministeerium","26":"tag-riigeelarve","27":"tag-riigikontroll","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-valitsus","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115739087547048421","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67214"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67214\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67215"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}