{"id":67325,"date":"2025-12-18T08:38:07","date_gmt":"2025-12-18T08:38:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67325\/"},"modified":"2025-12-18T08:38:07","modified_gmt":"2025-12-18T08:38:07","slug":"oscarite-gala-kolib-youtubei-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67325\/","title":{"rendered":"Oscarite gala kolib Youtube’i | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Alates 2029. aastast saab j\u00e4lgida filmimaailma \u00fchte k\u00f5ige t\u00e4htsamat s\u00fcndmust \u2013 Oscarite galat \u2013 ainult Youtube’i vahendusel. Kanalivahetus s\u00fcmboliseerib h\u00e4sti \u00fchiskonna laiemat mullistumist, leiab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Kolmap\u00e4eval sai selgeks, et Oscarite galat enam varsti televiisorist j\u00e4lgida ei saa ja alates 2029. aastast n\u00e4evad huvilised filmimaailma pidustust ainult YouTube’is. Ajakirjanduses iseloomustati<\/a> s\u00f5numit vahendava kanali muutust seismilise ja \u0161okeerivana, kuigi m\u00f5ni lause v\u00f5rra hiljem kohtas viiteid paratamatusele.<\/p>\n

Oscarite galat peetakse televisiooni \u00fcheks prestii\u017esemaks s\u00fcndmuseks, kuna see t\u00e4histas vana ja uue varjamatut vastasseisu. Televisiooni algusaastatel ennustati isegi kino- ja ka ajaleheajastu l\u00f5ppu. Arvati, et inimesed j\u00e4\u00e4vad koju, teleri ette, kust vaatavad filme ja n\u00e4evad v\u00e4rskeid uudiseid. Filmimaailma tseremoonia j\u00f5udmine televiisorisse paistis allumisena v\u00e4\u00e4ramatule j\u00f5ule, mitte vabatahtliku valikuna.<\/p>\n

Hirmud, et televisioon h\u00f5ivab suure osa inimeste vabast ajast ja t\u00e4helepanust, osutusid t\u00f5eks. Ainult, et t\u00e4nu mugavamale ja odavamale vaatamise alternatiivile tehti ja vaadati filmeveelgi rohkem. Isegi ajakirjandus muutus v\u00f5imsamaks, saades juurde varasemast veelgi m\u00f5jusama kanali inimeste teadvusesse.<\/p>\n

Innovatsiooni levik meenutab S-t\u00e4hte. Selle alumine, vasakult algav haru kajastab perioodi, kui uus asi ongi uus. Keegi pole seda oodanud ega oska senise eluga seostada. Sellele aitavad kaasa nii kr\u00f5be hinnasilt kui ka t\u00f5siasi, et uudsete lahenduste esimesed kasutajad ei esinda tavalist \u00fchiskonnaliiget.<\/p>\n

\u00dched on nohikud ja teised rikkad, kes kasutavad raha uute asjadega meele lahutamiseks. Kui uuendus osutub nende jaoks selgelt kasulikuks, levib see nakkusena edasi ka laiema avalikkuseni. See leiab aset suure kiirusega. Seda kajastab S-kujulises graafikus \u00fclespoole suunatud t\u00f5usujoon.<\/p>\n

Seej\u00e4rel, umbes 70\u201380 protsendi juures kasv aeglustub, ja moodustub t\u00e4he \u00fclemine paremale kaldu kaar. Innovaatilise toote v\u00f5i teenuse puhul kirjeldatakse seda faasi turu k\u00fcllastumisena. V\u00e4ike kasv rajaneb toodete uuenemisele ja k\u00f5ige hiljem tekkinud kasutajate enda poole v\u00f5itmisele.<\/p>\n

Televisiooni nn nakkus j\u00e4rgib sarnast d\u00fcnaamikat. See algas tagasihoidlikult maailmas\u00f5jaj\u00e4rgse \u00fclesehituse ajal ja plahvatas umbes k\u00fcmmekond aastat hiljem kultuuriliseks massifenomeniks. Telerite tormiline levik ja t\u00f5us uueks perekondlikuks altariks tegi nii m\u00f5negi teravama sotsiaalse n\u00e4rviga vaatleja murelikuks.<\/p>\n

Ray Bradbury jutustus “Fahrenheit 451” on kindlasti \u00fcks tuntumaid ja \u00fcllatavalt varajase televisiooni arvel tehtud kriitika n\u00e4iteid. Romaan valmis 1953. aastal, t\u00fckk aega enne televiisorite massilist levikut. Bradbury kirjeldas seda kui v\u00e4\u00e4ramatut j\u00f5udu, mis r\u00f6\u00f6vib inimeste t\u00e4helepanu, isoleerib, tuimestab ja n\u00fcristab inimlikku suhtlust. Ta kirjeldas peategelase Montagi naist Mildredi, kes elas toa seinu katvate teleekraanide loodud interaktiivse seebiooperiliku lobisemise maailmas, mida pidas oma perekonnaks.<\/p>\n

Televisioon programmeeris inimesi oma elu \u00fcmber korraldama, et koguneda samal ajal, v\u00e4ikese valiku ja \u00fchiste lugude \u00fcmber. Kollektiivse teadvuse kontroll t\u00f5i televisiooni palju raha. Seda jagasid \u00fcksteise v\u00f5idu kaupade reklaamijad ja poliitikud.<\/p>\n

\u00dchel hetkel s\u00fcndis aga teiste elu kaugvaatamisele veelgi mugavam ja ajast lahti\u00fchendatud alternatiiv. Televisiooni loodud rituaalid hakkasid siirduma voogedastuse individualiseeritud universumisse. Viimane vanamoodsa televisiooni vahendatav Oscari gala satub s\u00fcmboolselt filmipidustuse sajandale s\u00fcnnip\u00e4evale<\/a>.<\/p>\n

J\u00e4rgnev kanalimuutus t\u00e4histab epohhi vahetust. See ei kajasta pelgalt \u00fchte peohetke. Televisioon s\u00fcnkroniseeris suurte ja v\u00e4ikeste, kuni perekonna suuruste r\u00fchmade t\u00e4helepanu. Voogesitus vabastas meid k\u00fcll aja ja ruumi diktaadist, kuid harutas \u00fchtlasi lahti kultuurilise \u00fchtekuuluvuse niidid. Televisioonist j\u00e4\u00e4b osa alles ja voogesitus lisab uut.<\/p>\n

V\u00f5ib ka \u00f6elda, et voogesitus demokratiseerib vaatamist ja detsentraliseerib kultuuri. Vaataja valib ja talle soovitatakse sisu, mis pole enam kohalik ning \u00fcletab kultuuri- ja riigipiire. Lakkamatu sisu k\u00fcllastab t\u00e4helepanu ja t\u00f5rjub sealt kohaliku kultuurim\u00e4lu.<\/p>\n

Paistab, et see eraldab ka inimesed v\u00f5i algoritmi valitud mullidesse. Oscarid kolivad YouTube’i ning iga vaataja vaatab seda \u00fcksinda, oma seadmes ja oma ajaruumi mullis. Vaadates kaugelt, mis on ju televisiooni sisuks, kuidas ilusad inimesed pidutsevad, pidades neid oma pereks.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alates 2029. aastast saab j\u00e4lgida filmimaailma \u00fchte k\u00f5ige t\u00e4htsamat s\u00fcndmust \u2013 Oscarite galat \u2013 ainult Youtube’i vahendusel. Kanalivahetus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67326,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,30795,20781,3025],"class_list":{"0":"post-67325","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-oscarid","16":"tag-voogedastus","17":"tag-youtube"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115739669539324858","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67325","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67325"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67325\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67326"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67325"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67325"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67325"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}