![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3129361hd339.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
\u017danrilt on tegemist autoteooriaga, mis kombineerib autobiograafia ja autofiktsiooni elemente teooria ning filosoofiaga. Nottoni enda s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab teos j\u00e4rgida seda iseloomulikku viisi, kuidas z-generatsiooni m\u00f5te \u00fcldiselt liikuma kipub, j\u00e4\u00e4des samas truuks sellele, kuidas autor ise m\u00f5tleb ning loetuga suhestub. Paratamatu vastandumise asemel p\u00fc\u00fcab autor leida viisi, kuidas muutustega intelligentselt suhestuda ning infok\u00fcllasel sotsiaalmeedia ajastul selles k\u00f5iges p\u00f5nevat kirjutamiskultuuri leida ja kasvatada.\u00a0<\/p>\n
Raamat on s\u00fcndinud tihedas koost\u00f6\u00f6s kunstnik Maria Izabella Lehtsaare ja graafilise disaineri Agnes Isabelle Veevoga. Teksti visuaalne k\u00fclg p\u00fc\u00fcab lugejakogemust tavap\u00e4rasest rohkem suunata: m\u00f5nes kohas teksti takerdada ja teisal j\u00e4lle sujuvamaks muuta.<\/p>\n
“T\u00e4hed Agnesele” on m\u00f5tteline j\u00e4rg Nottoni 2021. aasta n\u00e4idendile “Emesis”, mis p\u00e4lvis \u00e4ram\u00e4rkimise Eesti Teatri Agentuuri n\u00e4idendiv\u00f5istlusel. T\u00f5lkija Varja Arola on “Emesist” kirjeldanud kui “fragmentaarset ja seejuures terviklikku lugu noore inimese siseheitlustest” ning n\u00e4itekirjanik Priit P\u00f5ldma on esile toonud just n\u00e4idendi “katkestustest koosneva postdramaatilise struktuuri”.<\/p>\n
Katkend:<\/p>\n
\u00dcritan tugitoolis pikaliasendit saavutada, vajun v\u00e4ikesesse auku kortsu, jalad ripuvad teisel pool k\u00e4etuge.<\/p>\n
On sul t\u00e4toveeringuid?
Liblikas alaseljal.
Saada pilt.
Sul?
Ankur tagumikul.
Saada pilt.
Mis su lemmikraamat on?
Maggie Nelsoni “The Argonauts”.<\/p>\n
T\u00e4naseni ei ole ma seda l\u00f5puni l\u00e4bi lugenud, sest mul on vaid \u00fclevalgustatud raamatust skaneeritud PDF-fail, mille vahetult p\u00e4rast meie vestlust illegaalselt alla laadisin. N\u00fc\u00fcd, palju hiljem vedeleb “The Argonauts” keskelt lahti voldituna mu padja k\u00f5rval, sina metafoorse raamatuhoidjana selle vahel. Veel mitu kuud hiljem olen raamatu korduvalt l\u00e4bi lugenud ega saa sind sealt vahelt enam v\u00e4lja raputada. Tunnetan sind igas t\u00fchikus, kumised iga lause taustal.<\/p>\n
Alustan kirjutamisega otsast peale, sest esimeses mustandis unustasin su \u00e4ra, teises leidsin su k\u00fcll \u00fcles, aga alles kolmandas tundsin \u00e4ra, ning seej\u00e4rel kadusid sa juba ise. L\u00f5ppude l\u00f5puks on see k\u00f5ik sulle, mis sest, et sa eesti keelest aru ei saa. See, mida siia kirjutan, muutus veel enam sinu omaks hetkest, mil sind enam polnud. Sellest sai kogum vestlusi, mida ise modereerin, millele ise vastan ja hinnanguid annan ning mille viimaks ainukese m\u00e4letajana \u00fcksinda unustaksin.<\/p>\n
Sa kirjutad armastusest?
Ei, kirjutamisest.
Aga seda, et mind ja sind \u00fchendabki armastus kirjutamise vastu?
Liiga tugevalt esile ei too.<\/p>\n
Ma ei saaks \u00f6elda, et olen sinusse armunud. Mitte selle t\u00f5ttu, kuidas tunnen, vaid sellep\u00e4rast, mida tolle s\u00f5na t\u00e4henduse kohta \u00f5ppinud olen. V\u00f5iksin luua lingvistilisi vaakumeid ning l\u00f5putuid valemeid platoonilisest, romantilisest, seksuaalsest, intellektuaalsest ja millest k\u00f5igest veel, kuid see pole ju eesm\u00e4rk. Tahtsin \u00f6elda, et minu meelest oleme sinuga midagi t\u00e4iesti uut leiutanud. Muidugi, jah, meile kummalegi pole omane midagi patenteerida, oma v\u00e4rskesse avastusse lippusid v\u00f5i teisi aiateibaid toppida. Ma ei tea, mis meie vahel on, aga v\u00e4hemalt olen enda suhtes aus.<\/p>\n
Ent ma ei tunnistaks ealeski, et sulle raamatu kirjutasin.<\/p>\n
Aga see on ka rohkem konspekt kui kontsept \u2013 ma ei huvitu otseselt k\u00fcsimustest ja vastustest. Huvitun k\u00fcsimustest ja k\u00fcsimustest ning j\u00e4rgmistest k\u00fcsimustest, mille nad \u00fchiselt moodustavad. Huvitun vastuste vastuste vastustest kui ahelreaktsioonist. Objektiivsusest ei huvitu \u00fcldse, ainult n\u00fcansirikkast, eneseteadlikust ja rikkalikust subjektiivsusest. Ma ei otsi positsiooni, matkan hea meelega kontseptsioonide vahel.<\/p>\n
M\u00f5ni \u00fctleks muidugi, et loogikat tuleb austada, lihtsalt selleks, et siin maailmas millestkigi kinni oleks hoida. Mul on alati libedad k\u00e4ed. S\u00f5lmime siis \u00fcksteisega vastastikusel usaldusel p\u00f5hineva kokkuleppe \u2013 on siililegi selge, et iga “universaal” vajab alternatiive, ni\u0161\u0161e, n\u00fcansse ja erandeid. Aga eks muidugi, iga swingers partyt v\u00f5ib turundada kui networking \u00fcritust.<\/p>\n
Rendin Bolt Drive’i, sest bussiga v\u00f5taks kohale j\u00f5udmine pea tund aega kauem. Bolt palub mul enne s\u00f5itma hakkamist kontrollida, ega autol kusagil kriime v\u00f5i m\u00f5lke pole. Ei ole. Istun rooli, raadiost tuleb “Party Rock Anthem”. Filtri tee valgusfoori taga passides hakkab peas pinisema kahtlus \u2013 ma pagasnikusse ei vaadanud. Mis siis, kui seal on ________? Kas ma j\u00e4\u00e4ksin siis s\u00fc\u00fcdi, kui minust j\u00e4rgmine s\u00f5itja selle avastaks? Olen ma kunagi \u00fchelgi moel intuitiivne olnud? Kuidas eristada k\u00f5hutunnet ja traumareaktsioone? See v\u00f5ib olla kas mu diagnoositud \u00e4revush\u00e4ire v\u00f5i siis \u00e4sja t\u00e4rganud kuues meel. K\u00fclgboksin auto t\u00e4nava \u00e4\u00e4rde, pagasnikusse ei vaata.<\/p>\n
Ma ei ole filosoof, sest ma ei loo kontseptsioone, olen lihtne meisterdaja, l\u00f5ikan, kleebin, kortsutan. Tunnetan su silmi oma kuklal. N\u00e4en l\u00e4bi sinu pilgu, kuidas lahmin. Aga ma ei l\u00f5peta, j\u00e4tkan sellegipoolest. H\u00e4bi on, aga mul on nii palju, mida sinuga jagada tahan. See, mis meie \u2013 minu, sinu ja lugeja \u2013 vahel on, p\u00f5hineb \u00f5htu hakuks \u00e4\u00e4retul siirusel. M\u00f5nikord ma toimetan, t\u00f5stan \u00fcmber, selgitan, teinekord j\u00e4tan m\u00f5ne lause enda teada, aga jah, enamasti olen l\u00e4binisti siiras. Kas loogika teeb siiruse kergemini tarbitavaks, seda ma ei tea, kuid kindel on see, et iga aju, m\u00f5istus ja lugejakogemus on erinev.<\/p>\n
Raamat ei ole kehast eraldi h\u00f5ljuv vaimutoit, vaid navigatsiooniseadmeta teekond kahe keha vahel. Soovime, et raamat oleks ilusasti tarbitav t\u00fckk tarkust, teravaid ideid ning hingematvat poeesiat. Multivitamiin, mille saab kiirelt alla neelata, et siis \u00fcle\u00f6\u00f6 targaks, harituks, valgustatuks saada. Sissejuhatuseks olgu siis \u00f6eldud, et oleme kusagil, j\u00f5uame kuhugi ka v\u00e4lja, aga algus- ning l\u00f5pppunkt ei pruugi asuda isegi mitte samal teljel.<\/p>\n
H\u00e4daldame liiga kergek\u00e4eliselt, et ei saa aru, m\u00f5istmata, et meil on v\u00e4gagi oman\u00e4oline viis arusaamisest aru saada. \u00dctleme, et “ei saa aru”, jutul l\u00f5pp, lajatame ukse kinni, \u00fctleme, et meile aitab v\u00f5i et see pole meie jaoks. Kasutame isegi oma kodulinnas Google Mapsi, ning tead mis? Ma ei ole kindel, kas see on tegelikult normaalne.<\/p>\n
Me ei alga ega l\u00f5ppe kaantega. V\u00e4ita, et viimases mustandis on midagi l\u00f5plikku, on l\u00e4binisti petlik, sest viimane s\u00f5na pole mitte kunagi autoril. Meie \u00fcksteise ning teiste lugemise viisid paljunevad nagu p\u00f5lluhiired odrav\u00e4ljal \u2013 loen sind ekraanilt, loen su \u017eeste ja pooleldi kipras kulmu, loeme \u00f5htuste kultuuriuudiste subtiitreid ning sina loed hommikuti du\u0161i all l\u00e4bi k\u00f5igi \u0161ampoonipudelite etiketid, kuniks viimnegi tilk kuuma vett on boilerist v\u00e4lja nirisenud, aga ma ei pane seda pahaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u017danrilt on tegemist autoteooriaga, mis kombineerib autobiograafia ja autofiktsiooni elemente teooria ning filosoofiaga. Nottoni enda s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab teos…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67402,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,34290,178,140,34292,34291,7554],"class_list":{"0":"post-67401","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-heneliis-notton","15":"tag-kirjandus","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-tahed-agnesele","18":"tag-varske-raamat","19":"tag-varske-rohk"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115740007875504763","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67401","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67401"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67401\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67402"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67401"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67401"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67401"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}