{"id":67543,"date":"2025-12-18T12:44:20","date_gmt":"2025-12-18T12:44:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67543\/"},"modified":"2025-12-18T12:44:20","modified_gmt":"2025-12-18T12:44:20","slug":"juri-ott-salm-ja-marko-kohv-kikepera-taastamistood-eramaid-ei-mojuta-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67543\/","title":{"rendered":"J\u00fcri-Ott Salm ja Marko Kohv: Kikepera taastamist\u00f6\u00f6d eramaid ei m\u00f5juta | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kikepera looduskaitsealal on plaanis sulgeda kraave selleks, et luua tingimused Eestile iseloomulike m\u00e4rgade metsade taastumiseks. Loodusliku veere\u017eiimi taastamise plaan on hoolikalt l\u00e4bim\u00f5eldud ja ette valmistatud nii, et looduskaitsealal oleks m\u00f5ju piisav, ent ei ulatuks \u00fchelegi eramaale, kui maaomanik sellega n\u00f5us ei ole.<\/p>\n

Praegused taastamist\u00f6\u00f6d on kavandatud ainult riigimaal. K\u00f5ik taastamist\u00f6\u00f6d p\u00f5hinevad 2017. aastal valitsuse kehtestatud kaitse-eeskirjal ja keskkonnaameti kinnitatud kaitsekorralduskaval.<\/p>\n

Kikepera vaidluses maaomanikke esindav Britta Retel kirjutab oma kommentaaris<\/a>, et Kikepera taastamist\u00f6id tehakse eramaal ilma omanike n\u00f5usolekuta. See v\u00e4ide ei vasta t\u00f5ele. Taastamist\u00f6id kavandati ja projekteeriti p\u00f5him\u00f5ttel, et kui taastamisalal paikneva v\u00f5i alaga piirneva eramaa omanik tegevusi ei koosk\u00f5lasta, tuleb tagada tema maal m\u00f5ju puudumine.<\/p>\n

Kohtusse p\u00f6\u00f6rdunud maaomanikele on v\u00f5imalikke lahendusi tutvustatud, samuti osales \u00fcks neist ka taastamist\u00f6id tutvustaval avalikul koosolekul. Kuna maaomanikud ei olnud taastamism\u00f5judega oma kinnistul p\u00e4ri, v\u00e4listati kraavide sulgemine nende kinnistul ning neid alasid m\u00f5jutavad kraavid j\u00e4eti lahti ka riigimaal. Maaparanduse projekteerija Kobras O\u00dc ja ka Tartu \u00dclikooli hinnangud kinnitasid, et eramaad j\u00e4\u00e4vad m\u00f5jualast v\u00e4lja.<\/p>\n

Lisaks kohtuvaidluse all olevate maaomanikega suhtlemisele kohtusime korduvalt Saarde valla inimestega, mille tulemusena muudeti taastamist\u00f6\u00f6de plaane: kraavide sulgemise lahendusi muudeti k\u00f5dusoopuistutes, m\u00f5nede kraavide sulgemisest loobuti ja osade alade taastamisest loobuti ka tervikuna. Kogukonnale m\u00f5eldes on plaanis ka renoveerida Kikeperas M\u00f5rdepera oja \u00e4\u00e4res asuv Luiga metsaonn ja puhkekoht.<\/p>\n

Britta Reteli s\u00f5nul on Kikepera stsenaarium ja taastamist\u00f6\u00f6de “h\u00e4vitav” tulemus n\u00e4ha Maarjapeaksel. T\u00dc anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas aga, et taastamist\u00f6\u00f6de j\u00e4rgselt on 88 protsenti Maarjapeakse metsadest eluj\u00f5ulised ning 12 protsendil pindalast on puistu hukkunud.<\/p>\n

“Teatud piirides puistu hukkumine ei ole kuidagi vastuolus kaitseala kaitse-eesm\u00e4rkidega.”<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcs<\/a> vaatas ka k\u00f5iki ajavahemikul 2013\u20132021 taastatud soometsi ja leidis, et kokku on nendes tugevate kahjustustega alasid vaid ligi neli protsenti. Teatud piirides puistu hukkumine ei ole kuidagi vastuolus kaitseala kaitse-eesm\u00e4rkidega ja seda protsessi tuleb ikka ette kas siis inimese tegevuse tulemusel v\u00f5i loodusn\u00e4htuste t\u00f5ttu.<\/p>\n

Surnud puit on oluline elupaik umbes veerandile k\u00f5igist metsaliikidest ning k\u00f5dupuiduga on seotud kuni 40 protsenti ohustatud liikidest. Ka Kikeperas on eeldatav tulemus, et \u00fcksikutel v\u00e4iksematel aladel (m\u00f5nek\u00fcmnest kuni m\u00f5nesaja ruutmeetrini) v\u00f5ivad puud hukkuda, seda peamiselt soonikukohtades v\u00f5i m\u00f5ne paisu l\u00e4hi\u00fcmbruses.<\/p>\n

Kuivenduse t\u00f5ttu on looduslikult madalamates ja vesisemates kohtades kadumas h\u00f5redad soometsad, mis sisaldavad endas ka lagedaid madalsoo laike ning voolusooni.<\/p>\n

Me ei tohiks unustada, et Kikepera ja ka laiemalt Eesti metsamaastikule on soometsad jt m\u00e4rjad metsad iseloomulikud ning nende metsade toimimise eelduseks, eelk\u00f5ige kaitsealadel, ei ole metsakuivendus. Sellistel metsadel on omaette v\u00e4\u00e4rtus Eesti looduses.<\/p>\n

Taastamist\u00f6id “uputamiseks” nimetamine on eksitav. Kraavide sulgemise tulemusena t\u00f5useb veetase pinnases looduslikule tasemele ja soometsades on see soodsatel tingimustel keskmiselt 30 cm maapinnast allpool. Olenevalt sademetest v\u00f5ib veetase t\u00f5usta ka maapinnani ja maapinna madalamates osades pinna peale. Kikepera taastamist\u00f6\u00f6d on planeeritud selliselt, et alal paiknevad metsamaad ei j\u00e4\u00e4ks vee alla.<\/p>\n

Taastamist\u00f6\u00f6de kavandamisel hinnati m\u00f5jualas paiknevate koosluste seisundit nii Reteli viidatud inventuuri kui ka teiste varasemate inventuuride p\u00f5hjal, mis kinnitasid, et kooslused on tugevasti inimtegevusest m\u00f5jutatud.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes leidsid Tartu \u00dclikooli, RMK, keskkonnaameti ja Eestimaa Looduse Fondi eksperdid, et kuivendusv\u00f5rgu edasine toimimine p\u00e4rsiks m\u00e4rgadele metsadele, sookooslustele ja nendega seotud liikidele soodsate tingimuste kujunemist. Taastamist\u00f6\u00f6dest loobumisel j\u00e4tkuks kuivenduse m\u00f5ju sealsetele kooslustele ning kaitsealadele seatud kaitse-eesm\u00e4rgid ei oleks t\u00e4idetavad.<\/p>\n

J\u00fcri-Ott Salm ja Marko Kohv on Kikepera looduskaitseala m\u00e4rgade metsade taastamise projektijuhid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kikepera looduskaitsealal on plaanis sulgeda kraave selleks, et luua tingimused Eestile iseloomulike m\u00e4rgade metsade taastumiseks. Loodusliku veere\u017eiimi taastamise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67544,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,17020,34352,34,36,31,32,21,34282,34351,304,1452,31629,25142,28,29,34353,497,9732,5176,19,25,3085,12119,25392,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-67543","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eestimaa-looduse-fond","14":"tag-eramaad","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-juri-ott-salm","21":"tag-kaitsealad","22":"tag-keskkond","23":"tag-keskkonnaamet","24":"tag-kikepera","25":"tag-kikepera-looduskaitseala","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-maarjapeakse","29":"tag-margalad","30":"tag-marko-kohv","31":"tag-mets","32":"tag-news","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-rmk","35":"tag-soode-taastamine","36":"tag-soometsad","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-uudised","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67543","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67543"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67543\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67544"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67543"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67543"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67543"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}