Keegi arvajatest on \u00f6elnud, et kogu maailm hakkab \u00fcha enam sarnanema suurele vaimuhaiglale. Ei taha sellega vaimuhaiglatele kui vajalikele asutustele liiga teha, kuid midagi pole parata, oleme viimasel ajal olnud tunnistajateks maailma senise korralduse, \u00f5igemini selle p\u00f5him\u00f5tete kiirele murenemisele.<\/p>\n
Tegemist ei ole mingi suure pauguga, mis k\u00f5ik segi paiskab, pigem on see mingi murenemine, mis on v\u00e4ldanud juba aastaid. Ja kui veel l\u00e4hemalt vaadata, siis on selle lagunemise ilminguid olnud aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel, lihtsalt asi ei olnud veel nii massiline ja hoiatavaid n\u00e4htusi peeti eranditeks. Et noh, selline nohu v\u00f5i hetkeline lihasekramp, k\u00fcll see \u00fcle l\u00e4heb. Aga ei l\u00e4inud, pigem s\u00fcvenes.<\/p>\n
Praeguse seisu puhul v\u00f5ib ilmselt pidada \u00fcheks protsessi kiirendajaks USA administratsiooni tegevust rahvusvahelise korra lammutamisel. USA-d peeti liiga kaua senise ilmakorra tagatiseks. Kuid n\u00fc\u00fcd on selgunud, et meil on rahvusvahelises poliitikas s\u00fcndinud Ameerika \u00dchendriikide suurune auk.<\/p>\n
Eelmise ja praeguse sajandi vahetusel p\u00fcsis inimestel arusaam, et rahvusvaheline kord t\u00e4hendab kogumit reeglitest, institutsioonidest ja kohustustest. Praegu aga elame oludes, kus \u00f5igus enam ei m\u00e4\u00e4ra lubatava piire, rahvusvahelised institutsioonid on kaotanud mitte ainult efektiivsuse, vaid ka oma s\u00fcmboolse kaalu. J\u00f5ud on taas saamas v\u00f5i juba saanud riikidevahelise suhtlemise peamiseks m\u00e4\u00e4rajaks. Rahvusvaheline kord ei kadunud p\u00e4evapealt, see lahustus ajapikku kompromissides, erandites ja ka tihti vaikimises.<\/p>\n
Rahvusvaheline \u00f5igus on alati tuginenud riikide heale tahtele. Kuid seda on aastak\u00fcmneid nappinud. Ikka ja j\u00e4lle on kusagil toimunud midagi, mida peeti erandiks ja h\u00e4lbeks. Alati eeldati, et ilmakorra rikkujad kutsutakse korrale ja vajadusel ka karistatakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, aga pahatihti seda ei juhtunud.<\/p>\n
Suurtel on alati olnud suurte \u00f5igused, v\u00e4ikestel on v\u00e4iksemad \u00f5igused. Vaadakem kasv\u00f5i rahvusvahelise kriminaalkohtu tegemisi, valdavalt on algatatud kohtuasju Aafrika riikide despootide v\u00f5i ehk ka m\u00f5ne endise sotsialismimaa tegelase suhtes. See on \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid, miks globaalne l\u00f5una s\u00fc\u00fcdistab globaalset l\u00e4\u00e4nt nende diskrimineerimises.<\/p>\n
Viimasest ajast on ka markantsemaid n\u00e4iteid. Kasv\u00f5i Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu arreteerimisotsuste langetamine s\u00fc\u00fcdistatuina s\u00f5jakuritegudes, kuid k\u00f5ik teavad, et nende j\u00f5udmine kohtupingile Haagis on kaduvv\u00e4ike.<\/p>\n
Pealegi on hulk riike, nende seas USA, Venemaa, Iisrael ja mitmed teised, keeldunud kohtu statuudiga \u00fchinemast. Ehk need riigid ei tunnista kohtu \u00f5igust nende kodanike \u00fcle kohut m\u00f5ista. Lisame, et selle seltskonnaga liitus ka Ungari, mis teatas lahkumisest Rooma statuudist seoses Iisraeli peaministri visiidiga.<\/p>\n
“Seega ei ole rahvusvaheliste struktuuride tegevuse takistamine ja nende olemasolu eiramine sugugi \u00e4sja tekkinud n\u00e4htused.”<\/p>\n
USA on suhtumise kohtusse viinud eriti kaugele. Juba kohtu loomise j\u00e4rel 1998. aastal v\u00f5ttis USA kongress vastu seaduse nimega Haagi invasioon. See andis presidendile volitused kasutada k\u00f5iki vajalikke vahendeid USA valitsusliikmete vabastamiseks juhul, kui need peaksid olema kohtu m\u00e4\u00e4ruse alusel kinni peetud. Seega ei ole rahvusvaheliste struktuuride tegevuse takistamine ja nende olemasolu eiramine sugugi \u00e4sja tekkinud n\u00e4htused.<\/p>\n
Samal ajal tasub m\u00e4rkida, et ka autoritaarsed re\u017eiimid peavad vajalikuks oma tegevust rahvusvahelise \u00f5iguse alusel \u00f5igustada. Venemaa n\u00e4gi vaeva, et oma suuragressiooni Ukraina vastu seaduslikule alusele s\u00e4ttida. Hamas p\u00fc\u00fcdis samal viisil \u00f5igustada oma terrorir\u00fcnnakut Iisraeli vastu.<\/p>\n
Iisrael on korduvalt viidanud rahvusvahelisele \u00f5igusele oma massiliste Gaza vastu suunatud r\u00fcnnakute p\u00f5hjendamiseks. Ja Iisrael on ka aastak\u00fcmneid eiranud \u00dcRO resolutsioone Jordani j\u00f5e okupeeritud l\u00e4\u00e4nekaldal asundusi rajades. Ehk siis see toob esile t\u00f5iga, et rahvusvaheline \u00f5igus on olemuselt eelk\u00f5ige kogum vajalikke s\u00f5nu ja tihti kaotavad need s\u00f5nad seose reaalsusega.<\/p>\n
Omaette lugu on rahvusvaheliste organisatsioonidega. Venemaa on neist j\u00e4rjest v\u00e4hemates liige, USA on Trumpi administratsiooni ajal j\u00e4rjest taolistest \u00fchendustest v\u00e4ljunud. V\u00f5iks arvata, et \u00dcRO aitab, kuid ei, \u00dcRO on heauskselt loodud \u00fchendus, mille n\u00f5rkus kirjutati sisse selle asutamisel julgeolekun\u00f5ukogu veto\u00f5iguslike liikmete s\u00e4testamisega. Sellega m\u00e4\u00e4rati viis riiki, kes v\u00f5isid maailmaorganisatsiooni plaanis teha \u00fcksk\u00f5ik mida ja blokeerida seej\u00e4rel k\u00f5ik hukkam\u00f5istvad otsused. Olukorra muutmiseks oleks vaja aga just nende viie n\u00f5usolekut, mida p\u00e4ris kindlasti ei saa kunagi tulema.<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4oliselt on praegu tegemist loomuliku protsessiga, mis lihtsalt satub liikuma negatiivses suunas. \u00dckski seadus, ka rahvusvaheline, ei ole kivisse raiutud, k\u00f5ik muutub koos oludega. Ja v\u00f5imalik, et me oleme lihtsalt ajaloolise arengu faasis, kus riigid p\u00f6\u00f6rduvad tagasi ajaloos enamuse ajast valitsenud j\u00f5u p\u00f5him\u00f5tete juurde. Ainult et purustava j\u00f5u plaanis palju k\u00f5rgemal ja ohtlikumal tasandil.<\/p>\n
See viitab ilmakorra muutumisele. Rahvusvahelised \u00fchendused ei pruugi kuhugi kaduda, lihtsalt nende roll ja kasutamine muutub. Erinevus s\u00f5nade ja tegude vahel s\u00fcveneb ja taustal on mitte ainult rahvusvahelised, vaid ka rahvuslikud arengud.<\/p>\n
Venemaast ei maksa demokraatia plaanis \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida, aga praegu on oma demokraatlikku riigikorda lammutamas USA administratsioon. Seni on seda riiki peetud l\u00e4\u00e4nemaise demokraatliku ilmakorralduse ankruks, n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib selle m\u00f5iste unustada. USA ei ole lahendus, see on pigem kasvav probleem ja sellega tasuks harjuda. Mida kiiremini, seda parem.<\/p>\n
Ajal, mil USA on kaotanud oma rolli demokraatliku maailma v\u00f5i \u00fcldse rahvusvahelise liidrina, on t\u00f5usmas Hiina. Kui USA t\u00f5mbub v\u00e4lja rahvusvahelistest organisatsioonidest, siis Hiina hoopis s\u00fcvendab osalust neis, p\u00fc\u00fcdes hakata neid oma n\u00e4gemuse j\u00e4rgi voolima. Kui USA loobub arenguabist ja kolmanda maailma toetamisest, siis asub Hiina kiirelt tema asemele. Niisiis v\u00f5ib maailm liikuda uue korra poole, mida hakatakse kujundama juba Hiina mallide kohaselt.<\/p>\n
Viited lugemishuvilistele<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Keegi arvajatest on \u00f6elnud, et kogu maailm hakkab \u00fcha enam sarnanema suurele vaimuhaiglale. Ei taha sellega vaimuhaiglatele kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[621,26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,326,28,29,95,19,25,34382,1039,23,24,22,795,325,20,96,30,2511,661,92,93,94],"class_list":{"0":"post-67597","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-benjamin-netanyahu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-harri-tiido","20":"tag-harri-tiido-taustajutud","21":"tag-headlines","22":"tag-hiina","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-rahvusvaheline-kohus","29":"tag-rahvusvaheline-oigus","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uro","34":"tag-usa","35":"tag-uudised","36":"tag-venemaa","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-vikerraadio","39":"tag-vladimir-putin","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115740849253468208","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67597","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67597"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67597\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67597"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67597"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67597"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}