Muuseumi\u00fchingu suve hakul valminud raport toob v\u00e4lja, et iga teine muuseumit\u00f6\u00f6taja tunneb end madalapalgalise v\u00f5i palgavaesena. J\u00e4rgmisest aastast j\u00f5ustuv v\u00e4hem kui k\u00fcmneportsendiline palgat\u00f5us kultuurit\u00f6\u00f6tajate palgakriisi aga ei lahenda, kirjutab Anu Viltrop.<\/p>\n
Muidugi m\u00f5istan, et “palgapidu” tuli meie \u00f5uele seet\u00f5ttu, et riigi t\u00e4navuseks prognoositav eelarvemiinus tuleb esialgu planeeritust 800 miljoni v\u00f5rra v\u00e4iksem. Samuti on tulekul valimised. <\/p>\n
Kultuurit\u00f6\u00f6tajatele lubatud ligikaudu k\u00fcmne protsendine palgat\u00f5us<\/a> v\u00f5eti muuseumivaldkonnas vastu siiski segaste tunnetega. \u00dchtpidi on hea meel, et riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel saavutati nii kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumpalga t\u00f5us (t\u00e4na 1600 eurot bruto, tuleval aastal 1720 eurot bruto) kui ka m\u00f5ningane lisaraha riigi hallatavate muuseumisihtasutuste palgafondi, mis v\u00f5imaldab muuseumijuhil palkade diferentseerimisel olla paindlikum. On v\u00e4ga hea meel, et kultuuriminister v\u00f5ttis valdkonna soovitust kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumtasu t\u00f5stmise olulisusest t\u00f5siselt: paljudele kohalike omavalitsuste muuseumide t\u00f6\u00f6tajatele on miinimumtasu suurus palgal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel oluline argument.<\/p>\n Pahameelt on palju seet\u00f5ttu, et loodeti suuremat palgat\u00f5usu. Tulevaks aastaks kokkulepitu ei vii sammugi l\u00e4hemale n\u00e4iteks “Kultuur 2030<\/a>” arengukavas seatud eesm\u00e4rgile t\u00f5sta kultuurivaldkonnas h\u00f5ivatute keskmist brutopalka 90 protsenti Eesti keskmisest. Muuseumi\u00fchingu suve hakul valminud palga- ja t\u00f6\u00f6\u00f5nne raport <\/a>kirjeldab muuseumit\u00f6\u00f6tajate ootusi: muuseumit\u00f6\u00f6taja keskmine palk peab j\u00f5udma v\u00e4hemalt riigi keskmise palgani. Rahulolematust niru palgat\u00f5usu \u00fcle on v\u00e4ljendanud ka teised kultuurit\u00f6\u00f6tajad<\/a>, aga ka p\u00e4\u00e4stjad, politseinikud ja \u00f5petajad<\/a>.<\/p>\n Muuseumi\u00fchingu suve hakul valminud raport toob v\u00e4lja, et 28 protsenti vastanutest saabki t\u00e4navu kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumtasu ehk 1600 eurot bruto. 19 protsenti vastanute palgatase on sellest veelgi madalam. Uuringust selgub seegi, kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumtasust k\u00f5rgem palk t\u00e4hendab valdavalt ikkagi t\u00f6\u00f6tasu alla 2000 euro bruto kuus. Uuring t\u00f5deb, et iga teine muuseumit\u00f6\u00f6taja tunneb end madalapalgalise v\u00f5i palgavaesena. V\u00e4rsked uudised ei anna p\u00f5hjust loota, et see tunne l\u00e4hiajal muutub. <\/p>\n N\u00f5utuks teeb, et koalitsioonipoliitikud serveerivad palgat\u00f5usuna maksuk\u00fc\u00fcru kaotamist ja tulumaksut\u00f5usu \u00e4raj\u00e4tmist. Sellised leevendusmeetmed hakkavad j\u00e4rgmisest aastast kehtima k\u00f5igile \u00fchtmoodi ega vii kultuurit\u00f6\u00f6tajate palgataset riigi keskmisele l\u00e4hemale. Veel enam: see ei kata isegi viimaste aastate inflatsioonit\u00f5usu. ERR on veenvalt n\u00e4idanud, et vahepealsed maksut\u00f5usud ja j\u00e4rgmiseks aastaks planeeritud maksuleevendused j\u00e4tavad muuseumit\u00f6\u00f6tajad valdavalt kaotajate sekka.\u00a0Maksumuudatustest v\u00f5idavad peamiselt k\u00f5rgema sissetulekuga inimesed<\/a>, st inimesed, kelle brutotasu on \u00fcle 2200 euro kuus. Seega on selline argument muuseumit\u00f6\u00f6taja suhtes parimal juhul lihtsalt k\u00fc\u00fcniline.<\/p>\n Rahvandusministri J\u00fcrgen Ligi s\u00f5nav\u00f5tte kuulates j\u00e4\u00e4b mulle tihti mulje, justkui oleks inimesed ise (nagu n\u00e4iteks muuseumit\u00f6\u00f6tajad) oma madalas palgatasemes s\u00fc\u00fcdi. Minu meelest ei peaks k\u00f5ik noored saama kr\u00fcpto\u00e4rikateks, \u00e4rimeesteks v\u00f5i ministriteks. Ka muuseumit\u00f6\u00f6 peaks olema t\u00e4iesti aktsepteeritav karj\u00e4\u00e4rivalik, kuid mis noori muuseumit\u00f6\u00f6 juures hoiaks? <\/p>\n