{"id":67635,"date":"2025-12-18T14:13:10","date_gmt":"2025-12-18T14:13:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67635\/"},"modified":"2025-12-18T14:13:10","modified_gmt":"2025-12-18T14:13:10","slug":"varsked-uuringud-vahendavad-lootust-leida-kuudelt-maavalist-elu-universum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67635\/","title":{"rendered":"V\u00e4rsked uuringud v\u00e4hendavad lootust leida kuudelt maav\u00e4list elu | Universum"},"content":{"rendered":"

Astrobioloogid on pikka aega pidanud Saturni kuud Titani ja Jupiteri kuud Europat k\u00f5ige paremateks kohtadeks, kust otsida maav\u00e4list elu. V\u00e4rskelt avaldatud uuringud t\u00f5mbavad neile lootustele n\u00fc\u00fcd pidurit: Titanil ei vedelat ookeanit ollagi ja Europa j\u00e4\u00e4koorik on oodatust tunduvalt paksem.<\/p>\n

P\u00e4ikeses\u00fcsteemi \u00e4\u00e4realadel asuvad j\u00e4ised kuud on pakkunud teadlastele m\u00f5tteainet juba aastak\u00fcmneid. Seni valitsenud arusaama kohaselt loksuvad nii Saturni suurima kuu Titani kui ka Jupiteri j\u00e4ise kaaslase Europa j\u00e4\u00e4kooriku all hiiglaslikud vedela vee ookeanid. Kuna vesi on elu eeldus, muutis see need j\u00e4ised kuud astrobioloogide peamiseks sihtm\u00e4rgiks.<\/p>\n

Kaks uut anal\u00fc\u00fcsi viitavad aga sellele, et tegelikkus v\u00f5ib olla keerulisem ja eluvaenulikum.<\/p>\n

Titani j\u00e4\u00e4puder<\/p>\n

Saturni suurima kuu Titani pinnal voolavad vedelad s\u00fcsivesinikud, moodustades j\u00f5gesid ja j\u00e4rvi. Samas on teadlased pikalt kahtlustanud, et j\u00e4ise pealispinna all peidab end veest ja ammoniaagist koosnev ookean. Oletus tugines NASA Cassini missiooni k\u00e4igus kogutud andmetele, mis n\u00e4itasid, et kuu pind liigub Saturni raskusj\u00f5u m\u00f5jul rohkem, kui \u00fcleni tahke keha puhul oodata v\u00f5iks.<\/p>\n

Ajakirjas Nature<\/a> avaldatud uuringus v\u00f5tsid NASA ning mitmete \u00fclikoolide teadlased Cassini kogutud gravitatsiooni- ja raadiosignaalide andmed uuesti luubi alla. Seekord kasutasid nad andmet\u00f6\u00f6tluses uudset meetodit, mis v\u00e4hendas taustam\u00fcra ja t\u00f5i esile varem m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4nud detailid.<\/p>\n

Tulemused n\u00e4itasid, et Titani sisemuses n\u00e4eb oodatust palju suuremat h\u00f5\u00f5rdumist ja soojenemist. Kui Titani sisemuses leiduks vedel ookean, reageeriks see Saturni loodej\u00f5ududele teisiti. Mudel viitab seega, et kuu sisemus ei koosne mitte vedelast veest ega t\u00e4iesti tahkest kivist, vaid pigem tihedast j\u00e4\u00e4pudrust, kust leiab paiguti vedela vee taskuid. Uuringut juhtinud Flavio Petricca NASA reaktiivliikumise laborist (JPL) kinnitas, et uus anal\u00fc\u00fcs v\u00e4listab globaalse pinnaaluse ookeani olemasolu t\u00e4ielikult.<\/p>\n

Avastus ei muuda Titanit Petricca hinnangul tingimata igavaks. Planeediteadlane m\u00e4rkis, et kuigi globaalse ookeani puudumine on esmapilgul \u0161okeeriv, suudab uus teooria k\u00f5ik olemasolevad m\u00f5\u00f5tmistulemused senisest paremini \u00fchtseks tervikuks siduda. Vedela vee taskud v\u00f5ivad pakkuda aga eluks vajalikke tingimusi ja transportida toitaineid kuu kivisest s\u00fcdamikust pinnale.<\/p>\n

Europa ligip\u00e4\u00e4smatu ookean<\/p>\n

Kui Titanil ei pruugi suurt ookeani \u00fcldse olla, siis Europal t\u00f5otab astrobiolooge kimbutada teine probleem. Kuigi teadlased on veendunud, et Europal leidub \u00fcleilmse ulatusega ookean, v\u00f5ib asuda see inimkonna jaoks k\u00e4ttesaamatus s\u00fcgavuses.<\/p>\n

Ajakirjas Nature Astronomy<\/a> avaldatud uuringus anal\u00fc\u00fcsid teadlased NASA Juno kosmosesondi 2022. aasta m\u00f6\u00f6dalennu andmeid. Uurimisaparaat on varustatud muu hulgas mikrolaineradiomeetriga, millega on v\u00f5imalik n\u00e4ha s\u00fcgavale j\u00e4\u00e4kooriku sisse, m\u00f5\u00f5tes sealt kiirguvat soojust.<\/p>\n

Tulemused n\u00e4itasid, et Europa j\u00e4\u00e4koorik on v\u00e4hemalt 20 kilomeetri paksune, ulatudes kohati ilmselt ligi 30 kilomeetrini. Varasemad optimistlikumad hinnangud pakkusid kooriku paksuseks vaid m\u00f5ne kilomeeteri.<\/p>\n

Juno missiooni juhtivteadlane Steven Levin t\u00f5des, et tegemist on esimese otsese f\u00fc\u00fcsilise m\u00f5\u00f5tmisega, mis asendab senised teoreetilised mudelid. Paks j\u00e4\u00e4koorik kuulutab eluotsingule s\u00fcnget tulevikku, sest seniste oletuste kohaselt saab leiduda sealses ookeanis elu vaid juhul, kui pinna ja ookeani vahel toimub ainevahetus. Vette peab j\u00f5udma nii hapnik kui ka toitained.<\/p>\n

Uuringust selgus, et Europa j\u00e4\u00e4s leidub k\u00fcll pragusid ja t\u00fchimikke, kuid need paiknevad peamiselt pindmistes kihtides. Teisis\u00f5nu ei pruugi need ulatuda piisavalt s\u00fcgavale, et kuu pinda ookeaniga \u00fchendada. See v\u00e4hendab v\u00f5imalust, et ookean on eluks sobilik v\u00f5i inimesed suudavad sealseid elum\u00e4rke pinnalt tuvastada.<\/p>\n

Tulevik toob selgust<\/p>\n

Parema pildi saamiseks ei tule aga kaua oodata. NASA valmistub juba j\u00e4rgmisteks missioonideks. Aastal 2028 stardib Titani suunas missioon Dragonfly, mis viib sinna drooni-laadse lennumasina. See maandub Titani pinnal ja hakkab sealsete seismomeetrite abil kuulama kuu sisemisi v\u00e4rinaid, andes l\u00f5pliku vastuse selle siseehituse kohta.<\/p>\n

Samuti on Jupiteri suunas teel Europa Clipper, mis j\u00f5uab p\u00e4rale 2030. aastal. Missiooni \u00fcks peaeesm\u00e4rke on kaardistada Europa j\u00e4\u00e4kooriku paksus ja otsida kohti, kus ookean v\u00f5iks olla pinnale l\u00e4hemal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Astrobioloogid on pikka aega pidanud Saturni kuud Titani ja Jupiteri kuud Europat k\u00f5ige paremateks kohtadeks, kust otsida maav\u00e4list…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67636,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[34408,26,27,37,33,35,34,36,34407,31,32,21,16620,28,29,34406,19,25,26532,34405,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-67635","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-astrobioloogia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-europa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-jupiter","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maavaline-elu","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-saturn","27":"tag-titan","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115740986863325793","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67635","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67635"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67635\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67636"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67635"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67635"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67635"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}