pressiteates<\/a>, mis on k\u00e4ttesaadav EKP veebilehel.<\/p>\nSelgitan n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis \u00fclevaate n\u00f5ukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.<\/p>\n
Majandusaktiivsus<\/p>\n
Majandus on olnud vastupanuv\u00f5imeline. Kolmandas kvartalis oli kasv 0,3%, kajastades peamiselt suuremat tarbimist ja ulatuslikumaid investeeringuid. Samuti suurenes eksport, saades m\u00e4rgatavat tuge keemiat\u00f6\u00f6stuselt. Majandussektorite l\u00f5ikes oli kasv kiireim teenindussektoris, eelk\u00f5ige info- ja kommunikatsioonisektoris. T\u00f6\u00f6stus- ja ehitussektori aktiivsus p\u00fcsis muutumatuna. L\u00e4hiajal peaks teenustel tugineva kasvu suundumus j\u00e4tkuma.<\/p>\n
Majandust toetab tugev t\u00f6\u00f6turg. T\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r oli oktoobris 6,4%, mis j\u00e4\u00e4b rekordiliselt madala taseme l\u00e4hedale. T\u00f6\u00f6h\u00f5ive kasvas kolmandas kvartalis 0,2%. Samal ajal v\u00e4henes n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele taas ja vabade t\u00f6\u00f6kohtade m\u00e4\u00e4r oli madalaimal tasemel p\u00e4rast pandeemiat.<\/p>\n
Ekspertide ettevaate kohaselt veab majanduskasvu eelolevatel aastatel peamiselt sisen\u00f5udlus. Reaalsed sissetulekud peaksid veelgi suurenema ja s\u00e4\u00e4stum\u00e4\u00e4r peaks hakkama ikka veel k\u00f5rgelt tasemelt j\u00e4rk-j\u00e4rgult alanema, toetades tarbimist. Majandust peaksid \u00fcha enam toetama ka \u00e4riinvesteeringud ning valitsemissektori m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed kulutused taristu- ja kaitsevaldkonnas. Samal ajal p\u00e4rsib keeruline olukord maailmakaubanduses t\u00f5en\u00e4oliselt kasvu euroalal veel nii 2025. kui ka 2026. aastal.<\/p>\n
EKP n\u00f5ukogu r\u00f5hutab, et praeguses geopoliitilises keskkonnas on \u00e4\u00e4rmiselt oluline euroala ja selle majandust kiireloomuliselt tugevdada. Toetame Euroopa Komisjoni \u00fcleskutset valitsustele seada esmat\u00e4htsaks eesm\u00e4rgiks kestlik rahandus, strateegilised investeeringud ja kasvu edendavad struktuurireformid. V\u00e4ga t\u00e4htis on rakendada \u00fchisturu t\u00e4ielikku potentsiaali. Kapitaliturgude l\u00f5imimise edasiseks toetuseks on samuti v\u00e4ga oluline kujundada n\u00f5udlikku ajakava j\u00e4rgides l\u00f5plikult v\u00e4lja hoiuste ja investeeringute liit ja pangandusliit ning v\u00f5tta kiiresti vastu m\u00e4\u00e4rus digieuro kasutuselev\u00f5tuks.<\/p>\n
Inflatsioon<\/p>\n
Aastase inflatsioonim\u00e4\u00e4ra n\u00e4itaja on kevadest saati olnud kitsas v\u00e4\u00e4rtusvahemikus ja p\u00fcsis novembris 2,1% tasemel. Energiahinnad olid aasta varasemaga v\u00f5rreldes 0,5% madalamad p\u00e4rast ulatuslikumat langust oktoobris. Toiduainehindade inflatsioon, mis oli septembris 3,0% ja oktoobris 2,5%, aeglustus novembris 2,4%-le. Energia ja toiduainete komponenti k\u00f5rvale j\u00e4ttes p\u00fcsis inflatsioon 2,4% tasemel, samal ajal kui kaubahindade inflatsiooni ja teenusehindade inflatsiooni areng oli vastassuunaline. Kaubahindade inflatsioon, mis oli septembris 0,8% ja oktoobris 0,6%, aeglustus novembris 0,5%-le. Teenusehindade inflatsioon aga kerkis 3,2%-lt septembris 3,4%-le oktoobris ja 3,5%-le novembris.<\/p>\n
Alusinflatsiooni n\u00e4itajad on viimastel kuudel v\u00e4he muutunud ning p\u00fcsivad endiselt koosk\u00f5las meie keskpika aja eesm\u00e4rgiga, milleks on 2%. Kui \u00fchiku kohta arvestatava kasumi kasvun\u00e4itaja kolmandas kvartalis ei muutunud, siis t\u00f6\u00f6j\u00f5u \u00fchikukulude kasv oli veidi kiirem kui teises kvartalis. T\u00f6\u00f6taja kohta makstava h\u00fcvitise aastakasvu n\u00e4itaja oli 4,0%. See kasv oli septembri ettevaates eeldatust kiirem ning oli peamiselt tingitud maksetest, mille suurus \u00fcletas kollektiivlepinguga m\u00e4\u00e4ratud palgat\u00f5usu. Ettevaatavad n\u00e4itajad, nagu EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud, osutavad palgakasvu leevenemisele l\u00e4hikvartalites, enne kui see 2026.\u00a0aasta l\u00f5pu poole veidi alla 3% tasemel stabiliseerub.<\/p>\n
Inflatsioon peaks l\u00e4hiajal aeglustuma, seda peamiselt seet\u00f5ttu, et energiahindade varasem j\u00e4rsk t\u00f5us j\u00e4\u00e4b aastase inflatsioonim\u00e4\u00e4ra arvutamisest v\u00e4lja. Ekspertide prognoosis eeldatakse, et see p\u00fcsib 2026. ja 2027.\u00a0aastal keskmiselt alla 2%, kusjuures energiahindade inflatsioon on valdava osa selle ajavahemiku jooksul negatiivne ja energia komponenti mitte h\u00f5lmav inflatsioon v\u00e4hehaaval aeglustub. Seej\u00e4rel peaks inflatsioon naasma 2028.\u00a0aastal energiahindade inflatsiooni j\u00f5ulise t\u00f5usu keskkonnas sihttasemele. Osaliselt kajastab see t\u00f5usum\u00f5ju, mida avaldab inflatsioonile ELi teise heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi (HKS2) oodatav kasutuselev\u00f5tt 2028.\u00a0aastal ehk septembri ettevaates eeldatust aasta v\u00f5rra hiljem. Energia komponenti k\u00f5rvale j\u00e4ttes peaks inflatsioon stabiliseeruma ettevaateperioodi viimastel aastatel 2% l\u00e4hedal.<\/p>\n
Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste n\u00e4itajaid on endiselt ligikaudu 2%\u00a0tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni stabiliseerumisele sihteesm\u00e4rgi l\u00e4hedal.<\/p>\n
Riskihinnang<\/p>\n
Samal ajal kui kaubanduspinged on leevenenud, v\u00f5ib endiselt volatiilne rahvusvaheline keskkond h\u00e4irida tarneahelaid, p\u00e4rssida eksporti ning v\u00e4hendada tarbimist ja investeeringuid. Halvenev meeleolu \u00fcleilmsel finantsturul v\u00f5ib kaasa tuua rahastamistingimuste karmistamise, suurendada riskikartlikkust ja aeglustada majanduskasvu. Geopoliitilised pinged, eelk\u00f5ige Venemaa p\u00f5hjendamatu s\u00f5jategevus Ukrainas on endiselt suure ebakindluse allikas. Kasvu v\u00f5ivad seevastu oodatust rohkem hoogustada kavandatud kaitse- ja taristukulutused ning t\u00f6\u00f6viljakust edendavad reformid. Kindlustunde paranemine ergutaks erasektori kulutusi.<\/p>\n
Inflatsiooniv\u00e4ljavaade p\u00fcsib rahvusvahelise keskkonna j\u00e4tkuva volatiilsuse t\u00f5ttu tavap\u00e4rasest ebakindlam. Inflatsioon v\u00f5ib osutuda aeglasemaks juhul, kui USA k\u00f5rgemate tollimaksude tulemusel v\u00e4heneks n\u00f5udlus euroala ekspordi j\u00e4rele ning \u00fclem\u00e4\u00e4rase tootmisv\u00f5imsusega riigid suurendaksid oma eksporti euroalale. Ka tugevam euro v\u00f5ib aeglustada inflatsiooni oodatust rohkem. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel v\u00f5ivad p\u00e4rssida n\u00f5udlust ja aeglustada seel\u00e4bi ka inflatsiooni. Inflatsioon v\u00f5ib aga kujuneda kiiremaks, kui \u00fcleilmsete tarneahelate suurem killustatus kergitaks impordihindu, p\u00e4rsiks kriitilise t\u00e4htsusega toorainete pakkumist ja s\u00fcvendaks tootmisv\u00f5imsuse piiranguid euroala majanduses. Palgasurve aeglasem taandumine v\u00f5ib edasi l\u00fckata teenusehindade inflatsiooni pidurdumist. Kaitse- ja taristukulutuste suurendamine v\u00f5ib samuti inflatsiooni keskpika aja jooksul hoogustada. Toiduainehindu v\u00f5ivad oodatust rohkem t\u00f5sta \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikuolud ning kliima- ja looduskriiside levik laiemalt.<\/p>\n
Finants- ja monetaartingimused<\/p>\n
Turuintressim\u00e4\u00e4rad on p\u00e4rast meie m\u00f6\u00f6dunud istungit t\u00f5usnud. Ettev\u00f5tetele antavate pangalaenude intressim\u00e4\u00e4rad, mis m\u00f6\u00f6dunud aastal baasintressim\u00e4\u00e4rade k\u00e4rbete tulemusel langesid, on p\u00fcsinud suvest saati \u00fcldiselt stabiilsed. Need olid nii septembris kui ka oktoobris 3,5%. Turup\u00f5hise laenamise maksumus oli 3,4% ehk septembris registreeritud taseme l\u00e4hedal. Uute h\u00fcpoteeklaenude keskmine intressim\u00e4\u00e4r p\u00fcsis oktoobris taas muutumatuna 3,3% tasemel.<\/p>\n
Ettev\u00f5ttelaenude kasv oli oktoobris aastases arvestuses 2,9% ja septembriga v\u00f5rreldes ei muutunud. Ettev\u00f5tete v\u00f5lakirjade emiteerimine kasvas 3,2% ja selle n\u00e4itaja p\u00fcsis samuti \u00fcldjoontes muutumatuna. H\u00fcpoteeklaenude kasv, mis oli septembris 2,6%, hoogustus 2,8% v\u00f5rra.<\/p>\n
Koosk\u00f5las meie rahapoliitika strateegiaga hindas EKP n\u00f5ukogu p\u00f5hjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Euroala pangad on vastupanuv\u00f5imelised ning seda toetavad tugevad kapitali- ja likviidsuspositsioonid, stabiilne varade kvaliteet ja suur kasumlikkus. Finantsstabiilsust euroalal ohustavad aga geopoliitiline ebakindlus ning j\u00e4rsu \u00fcmberhindamise v\u00f5imalikkus \u00fcleilmsetel finantsturgudel. Makrotasandi usaldatavusj\u00e4relevalve poliitika on endiselt esimene kaitseliin finantshaavatavuste s\u00fcvenemise v\u00e4ltimisel. See suurendab vastupidavust ja s\u00e4ilitab man\u00f6\u00f6verdamisruumi makrotasandi usaldatavusj\u00e4relevalves.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te<\/p>\n
EKP n\u00f5ukogu otsustas t\u00e4na j\u00e4tta EKP baasintressim\u00e4\u00e4rad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesm\u00e4rgiks seatud 2%\u00a0tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmep\u00f5hised ja teeme neid igal istungil l\u00e4htuvalt olukorrast. Meie intressim\u00e4\u00e4raotsused s\u00f5ltuvad meie hinnangust inflatsiooniv\u00e4ljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni d\u00fcnaamikale ning rahapoliitika m\u00f5ju \u00fclekandumise t\u00f5hususele. Me ei v\u00f5ta endale baasintressim\u00e4\u00e4rade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.<\/p>\n
EKP n\u00f5ukogu on valmis k\u00f5iki enda p\u00e4devusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni j\u00e4tkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesm\u00e4rgi tasemel ja s\u00e4ilitada rahapoliitika \u00fclekandemehhanismi sujuv toimimine.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd oleme valmis vastama k\u00fcsimustele.<\/p>\n
EKP n\u00f5ukogu kokku lepitud t\u00e4pset s\u00f5nastust vt\u00a0ingliskeelsest originaalversioonist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tere p\u00e4evast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. EKP n\u00f5ukogu otsustas t\u00e4na j\u00e4tta EKP…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67687,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[3357,16397,15033,34428,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,16399,15035,3360,34430,19,25,16398,15034,3358,34429,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-67686","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-id272","9":"tag-id283","10":"tag-id310","11":"tag-id366","12":"tag-breaking-news","13":"tag-breakingnews","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-nameeuroopa-keskpank","25":"tag-nameintressimaarad","26":"tag-namerahapoliitika","27":"tag-namevaraostukava","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-titleeuroopa-keskpank","31":"tag-titleintressimaarad","32":"tag-titlerahapoliitika","33":"tag-titlevaraostukava","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67686","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67686"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67686\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67687"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67686"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67686"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67686"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}