Kolmap\u00e4eval toimus Riigikogus Vabariigi Presidendi poolt v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4etud kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine, kus v\u00f5ttis s\u00f5na ka EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid.<\/p>\n
Varro Vooglaid: \u201cEsiteks saab presidendiga ainult n\u00f5ustuda, et k\u00e4esolev seadus selles osas, mille ta esile toob, on selgelt p\u00f5hiseadusega vastuolus. Tegelikult on muret tekitav, et j\u00e4rjekordselt on Riigikogus v\u00f5etud vastu selline seadus, mille vastuolu p\u00f5hiseadusega ei ole minu hinnangul v\u00e4ga vaieldav. See on \u00fcsna ilmselge, et siin on vastuolu p\u00f5hiseadusega. Peaks olema m\u00f5tlemapanev, et ikkagi tuleb tunduvalt t\u00f5sisemalt suhtuda sellesse k\u00fcsimusse, et hinnata nii seaduseeln\u00f5ude kui ka tehtavate muudatusettepanekute koosk\u00f5la p\u00f5hiseadusega, mitte suhtuda sellesse kerge k\u00e4ega. Vastasel juhul ikkagi n\u00e4htub, et ei v\u00f5eta seda \u00f5igusriikluse p\u00f5him\u00f5tet t\u00f5siselt.<\/p>\n
Kes iganes on \u00f5ppinud midagi p\u00f5hiseaduse dogmaatika kohta, sellel ei tohiks v\u00e4ga palju k\u00fcsimusi tekkida presidendi hinnangu kohta. Selle t\u00f5ttu mulle ka ei meeldi see hoiak, mida siin m\u00f5nedes eelnevates k\u00f5nedes on v\u00e4ljendatud: et noh, me k\u00fcll ei n\u00f5ustu presidendi hinnanguga, aga hea k\u00fcll, me siis ei toeta selle seaduse vastuv\u00f5tmist muutmata kujul, sest praktilised kaalutlused, eks ole, muidu v\u00f5taks menetlus kaua ja nii edasi.<\/p>\n
Mina \u00fctleksin vastupidi, et j\u00e4\u00e4ge ikkagi endale kindlaks ja \u00e4rge iga kord tulge sellesama jutuga \u2013 ma olen seda ei tea kui palju kordi kuulnud \u2013, et p\u00f5him\u00f5tteliselt president k\u00fcll eksib, aga oleme suuremeelsed ja teeme siis \u00fcmber. Ei, kui te olete endas nii kindlad, et teil on \u00f5igus, siis minge Riigikohtusse ja saate teada, et teil ei ole \u00f5igus.<\/p>\n
Aga kui vaadata presidendi p\u00f5hjendusi, siis ta \u00fctleb ju t\u00e4iesti selgelt, ja see printsiip on siin nii puhtalt esile toodud, et ma ei kujuta ette, kuidas on sellest v\u00f5imalik mitte aru saada. Aga vaadake, kolmas l\u00f5ik presidendi otsuses nr 623. Tsiteerin: \u201cP\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi on Eesti kodanikud kohustatud osa v\u00f5tma riigikaitsest seaduses s\u00e4testatud alustel ja korras. (PS \u00a7 124.) Kui m\u00f5nele grupile antakse v\u00f5imalus ajateenistust mitte l\u00e4bida, siis peab see olema koosk\u00f5las v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5ttega. Tegu on \u00fche grupi asetamisega soodsamasse olukorda v\u00f5rreldes teistega. Riigikaitses osalemist saab pidada ka h\u00fcveks, aga olgem ausad, sellega kaasnevad mitmesugused piirangud ja kohustused.\u201d See on tegelikult vaata et k\u00f5ige ulatuslikum piirang, mille riik \u00fcle\u00fcldse kodanikele paneb lisaks maksude maksmise kohustusele. \u201cKui \u00fchele grupile neid kohustusi ei panda ehk ta vabastatakse nendest kohustustest, siis peab see olema p\u00f5hjendatud.\u201d<\/p>\n
Sellele j\u00e4rgneb v\u00e4ga lihtne mudel, mida j\u00e4rgitakse selleks, et anda hinnang, kas konkreetne v\u00f5rdsusp\u00f5hi\u00f5iguse piirang on p\u00f5hiseadusp\u00e4rane v\u00f5i mitte. President osutab, et jah, ka antud piirangul v\u00f5ib n\u00e4ha legitiimset eesm\u00e4rki, selleks et tagada kaitsev\u00e4e toimimine soovitud moel. President \u00fctleb, et kvaliteetse ja ohutu s\u00f5jalise v\u00e4lja\u00f5ppe tagamine on kahtlemata legitiimne eesm\u00e4rk, liigse aja- ja v\u00e4lja\u00f5ppekulu v\u00e4ltimine on samuti legitiimne eesm\u00e4rk. Selle \u00fcle vaidlus puudub, legitiimne eesm\u00e4rk on olemas.<\/p>\n
Aga alati j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus sellest, kas sama eesm\u00e4rki v\u00f5i v\u00f5rreldavat eesm\u00e4rki on v\u00f5imalik saavutada v\u00e4hem ebav\u00f5rdsete meetmete rakendamisega. Ja nii \u00fctlebki president, et p\u00f5hiseadus n\u00f5uab, et kui sama eesm\u00e4rgi saab saavutada v\u00f5rdsema kohtlemisega, siis tuleb seda eelistada. Alternatiivne meede ajateenistusse kutsutute keeleoskuse parandamiseks oleks see, et kutsealune suunataks vajadusel enne teenistuse algust intensiivsesse keele\u00f5ppesse. Kui riigikaitses osalemine on p\u00f5hiseaduslik kohustus ja selle eeldus on keeleoskus, siis v\u00f5ib muuta kohustuslikuks ka keele omandamise. Absoluutselt! Mingit takistust ei ole selleks.<\/p>\n
Kui riigil on \u00f5igus kohustada mehi minema aastaks ajaks riigi kaitsev\u00e4eteenistusse, siis ilmselgelt on riigil \u00f5igus kohustada neid minema n\u00e4iteks kolmeks kuuks enne seda intensiivsesse keele\u00f5ppesse.<\/p>\n
Ja sealt edasi: kui ei \u00f5nnestu ka n\u00e4iteks selle kolm kuud v\u00e4ltava intensiivse keele\u00f5ppe raames omandada keelt sellisel tasemel, et on v\u00f5imalik l\u00e4bida kaitsev\u00e4eteenistus, ka siis minu hinnangul ei ole \u00f5iglane neid inimesi lihtsalt vastavast kohustusest vabastada. Meil on k\u00f5rval teine mees, kes tuleb kas venekeelsest perekonnast v\u00f5i mingisugusest muukeelsest perekonnast, nagu Peeter Tali eelnevalt osutas, olgu t\u00fcrgi v\u00f5i mingi muu pere, kes on Eestis elanud. Ta on pingutanud selle nimel, et omandada eesti keel, aga ta tegelikult ei tahaks kaitsev\u00e4eteenistust l\u00e4bi teha, ta tahaks t\u00f6\u00f6le minna v\u00f5i midagi muud teha, aga teda riik kohustab. Sa pead minema, kuna sa oskad eesti keelt!<\/p>\n
Kujuneb t\u00e4itsa absurdne olukord, et inimest karistatakse sellega, et talt v\u00f5etakse aasta aega \u00e4ra vabadust, ta peab minema riigikaitsev\u00e4eteenistusse lihtsalt sellep\u00e4rast, et ta on tubli ja pingutanud eesti keele omandamise n\u00e4ol. No me ei taha ju sellist olukorda luua! Ja teine mees k\u00f5rval, kes ei ole viitsinud pingutada selle nimel, et eesti keele omandada, temale \u00f6eldakse, et sina saad vabaks. Kujutage ette n\u00e4iteks kaht naabrit, naabripoisid. Jabur!<\/p>\n
Ehk mina \u00fctleksin, et kui ka see kolmekuune keele\u00f5ppekohustus ei anna soovitud tulemust, siis sellisel juhul tuleb minna asendusteenistusse, sest kaitsev\u00e4eteenistus on ju olemuslikult riigi seatud kohustus. Sellel kohustusel v\u00f5ivad olla erinevad vormid. Ongi erinevad vormid, on kaitsev\u00e4eteenistuse kohustus, aga selle k\u00f5rval on v\u00f5imalik l\u00e4bida ka asendusteenistus. Kui sa ei kvalifitseeru kaitsev\u00e4eteenistusse, siis see ei t\u00e4henda seda, et sa saad p\u00f5hjendamatu eeliskohtlemise, vaid sellisel juhul sa l\u00e4hed asendusteenistusse. Ma ei tea, l\u00e4hed vanadekodusse appi, l\u00e4hed haiglasse appi, l\u00e4hed kusagile mujale appi ja teed siis midagi muud \u00fchiskonnale kasulikku, ilma saamata p\u00f5hjendamatut eelist.<\/p>\n
L\u00f5petuseks \u00fctlen, et kui me v\u00f5tame t\u00f5siselt seda printsiipi, mida president siin alla joonib, et kui m\u00f5nele grupile antakse v\u00f5imalus ajateenistust mitte l\u00e4bida, siis peab see olema koosk\u00f5las v\u00f5rdse kohtlemise p\u00f5him\u00f5ttega, siis tegelikult on siin k\u00fcsimus ka selles, et pooled kodanikest ei ole ju \u00fcldse kohustatud mitte mingisugust sellist riiklikku teenistust l\u00e4bima. Ma olen viimane inimene, kellelt te leiate toetust sellele vaatele, et naised peaksid olema kohustatud osalema kaitsev\u00e4eteenistuses. Ma arvan, et ei pea. See on ikkagi selline kohustus, mis sobib ennek\u00f5ike meestele, on m\u00f5eldud ennek\u00f5ike meestele, see ei ole naistele m\u00f5eldud teenistuse vorm. Mis ei t\u00e4henda, et vabatahtlikkuse korras v\u00f5ib-olla mingis vormis ei v\u00f5i osa naisi seda l\u00e4bida, aga sellist kohustust panna naistele minu meelest ei ole kohane.<\/p>\n
Aga see ei t\u00e4henda, et mingit v\u00f5rreldavat kohustust ei v\u00f5iks naistele panna. N\u00e4iteks midagi sellist, nagu mehed t\u00e4idavad asendusteenistuses, k\u00e4ia n\u00e4iteks haiglates v\u00f5i vanadekodudes abiks. J\u00e4llegi, kui me l\u00e4htume sellisest eeldusest, et aga naised t\u00e4idavad ju ema rolli, siis ma olen esimene inimene, kes \u00fctleb, et jaa, ema rolli t\u00e4itmine on palju olulisem kui selle kohustuse t\u00e4itmine, et l\u00e4bida n\u00e4iteks asendusteenistus.<\/p>\n
Aga kui me v\u00f5tame sellise feministliku v\u00f5i lausa radikaalfeministliku positsiooni, kus \u00f6eldakse, et \u00fchiskonnal ei tohi olla mitte mingisugust ootust naiste suhtes, et nad peaksid ema rolli t\u00e4itma, see on t\u00e4iesti eba\u00f5iglane, vastuv\u00f5etamatu ja tuleb v\u00e4lja juurida \u00fchiskonnast, siis ma k\u00fcsin k\u00fcll, et aga vabandust, mis siis on see \u00f5iglane p\u00f5hjendus, millele tuginedes pooled kodanikest ehk naised, kes niimoodi m\u00f5tlevad, tuleks vabastada riiklikust teenistusest. Samas mehed peavad karistuse \u00e4hvardusel olema sellise kohustusega koormatud.<\/p>\n
Nii et m\u00f5tteaineks nendele k\u00f5ikidele radikaalfeministidele, kes \u00fctlevad, et ema rolli t\u00e4itmise ootus \u00fchiskonna poolt on kohatu, ma \u00fctleks, et kui te j\u00e4\u00e4te selle seisukoha juurde, siis v\u00f5tate mopi k\u00e4tte ja l\u00e4hete l\u00fckkate n\u00e4iteks aasta aega kas vanadekodudes v\u00f5i haiglates p\u00f5randaid puhtaks ja olete t\u00e4itsa v\u00f5rdsed meestega, nagu tahtsite.\u201d<\/p>\n
\u2014<\/p>\n
L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste l\u00f5pus \u00fctles Varro Vooglaid lisaks: \u201cKolleeg Seeder \u00fctles just nimelt oma kommentaarina sellele, et Kaitsev\u00e4e \u00fclesanne ei ole keele \u00f5petamine. See on tegelikult nii ja naa. \u00dchelt poolt tuleb muidugi n\u00f5ustuda, et see ei ole Kaitsev\u00e4e p\u00f5hine \u00fclesanne ja keegi pole siin t\u00e4na minu hinnangul vastupidist v\u00e4itnud. Ka mina ei \u00f6elnud, et Kaitsev\u00e4gi peaks viima l\u00e4bi seda kolmekuust lisakeele\u00f5pet.<\/p>\n
Aga teiselt poolt me v\u00f5iksime loomulikult eeldada, et kui kellegi keeleoskus ei ole piisavalt hea, siis Kaitsev\u00e4es valitseb selline toetav keskkond, kus tal aidatakse oma keeleoskust parandada. Vastasel juhul v\u00f5iks ju n\u00e4iteks, ma ei tea, matemaatika- v\u00f5i emakeele\u00f5petaja koolis \u00f6elda, et minu \u00fclesanne ei ole kasvatuslike puuduj\u00e4\u00e4kide likvideerimine v\u00f5i \u00fcletamine. Kuna laps pole piisavalt h\u00e4sti kasvatatud, siis mina teda ei \u00f5peta ja ongi k\u00f5ik. Me ikkagi eeldame, et \u00f5petaja natuke nagu aitab selles ka kaasa. Ma arvan, et see suhtumine Kaitsev\u00e4e poolt v\u00f5iks olla natuke sarnane.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd kommentaariks kolleeg Peeter Tali \u00f6eldu kohta. Ta \u00fctles, et ma tervitan, et ka mina olen kutsunud \u00fcles avama debatti kaitsev\u00e4eteenistuse sooneutraalseks muutmise teemal. Ma ei tea, kas kolleeg Peeter Tali ei kuulnud h\u00e4sti v\u00f5i ei kuulanud v\u00f5i ei saanud aru, mis ma r\u00e4\u00e4kisin, aga ma kindlasti seda ei v\u00e4itnud. Ma pigem \u00fctlesin vastupidi, et mina ei arva, et naised peaksid olema kohustatud Kaitsev\u00e4es k\u00e4ima, mitte \u00fchelgi tingimusel.<\/p>\n
Ma \u00fctlesin pigem seda, et kui maad v\u00f5tab selline radikaalfeministlik hoiak, et \u00fchiskonnal ei tohi olla mitte mingisugust ootust selle suhtes, et naised t\u00e4idavad emarolli, siis on v\u00e4ga p\u00f5hjendatud k\u00fcsida, miks peaksid naised olema vabastatud v\u00f5rreldavast kohustusest riigi ees, nagu meeste suhtes on kehtestatud kaitsev\u00e4eteenistus. See ei pea olema ega peakski olema kaitsev\u00e4eteenistus, aga ta v\u00f5iks olla kindlasti midagi v\u00e4ga sarnast, nagu on meestele ette n\u00e4htud asendusteenistus. Nii et kui radikaalfeministrid kangesti tahavad olla meestega v\u00f5rdsed, omada meestega v\u00f5rdseid \u00f5igusi ja ka kohustusi, siis peaks ka neile olema ette n\u00e4htud samav\u00e4\u00e4rne riiklik kohustus, nagu on ette n\u00e4htud k\u00f5igile meessoos kodanikele.\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmap\u00e4eval toimus Riigikogus Vabariigi Presidendi poolt v\u00e4lja kuulutamata j\u00e4etud kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67729,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-67728","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115741372104607839","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67728","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67728"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67728\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67729"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67728"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67728"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67728"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}