Eesti poliitikud r\u00e4\u00e4givad vajadusest v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat, korrastada riigivalitsemist ja kaotada dubleerivad tegevused.<\/p>\n
Aga \u00fcks asutus on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4ielikult kriitikast puutumata, see on Eesti Pank, institutsioon, mille \u00fcle poliitiline juhtimine puudub ja mille tegevus on Eesti Panga seadusega nii tugevalt kaitstud, et selle varjus on kasvanud tegevused, mis ei ole rahapoliitikaga seotud ja mida ei n\u00f5ua ka euroala normid.<\/p>\n
\nEesti Panga seadus \u00fctleb otse: “Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest s\u00f5ltumatult. Ta ei allu Vabariigi Valitsusele ega \u00fchelegi teisele t\u00e4idesaatvale riigiv\u00f5imuasutusele.”
Eesti Panga seadus \u00a7 3 l\u00f5ige 1<\/p>\n<\/blockquote>\nSee s\u00f5ltumatus on m\u00f5eldud rahapoliitika kaitsmiseks poliitilise surve eest. Aga sama paragrahv kaitseb ka b\u00fcrokraatiat, halduskulusid, kommunikatsiooniosakonda, muuseumi, statistika tootmist, PR-i, paralleelprognoose ja muid tegevusi, millel puudub igasugune seos rahapoliitikaga.<\/p>\n
Selle tulemusena on tekkinud olukord, kus Eesti Pank on sisuliselt Eestis s\u00f5ltumatult tegutsev “kuningriik” oma aadelkonnaga, organisatsioon, mille t\u00f6\u00f6maht on euro tulekuga v\u00e4henenud, aga kulud ja t\u00f6\u00f6tajate arv mitte ja mille \u00fcle puudub igasugune poliitiline j\u00e4relevalve.<\/p>\n
Eesti Pank on v\u00e4ga kallis organisatsioon. Selle tegevuskulud aastas on umbes 32 miljonit eurot. T\u00e4iesti realistlik tundub selle organisatsiooni tegevuskulusid kaks korda v\u00e4hendada ilma et Eesti kodanikud midagi kaotaks. See t\u00e4hendaks riigieelarvesse lisa 16 miljonit eurot. 16 miljoni t\u00e4henduse m\u00f5istmiseks v\u00f5ib tuua n\u00e4ite et selle raha eest v\u00f5iks k\u00f5igi \u00f5petajate palk suureneda umbes 100 eurot v\u00f5i saaks luua lisa 20 kiirabibrigaadi vms.<\/p>\n
Euro tulek v\u00e4hendas Eesti Panga reaalset rolli ja t\u00f6\u00f6mahtu<\/p>\n
Proovime aru saada sellest, milleks \u00fcldse eksisteeris Eesti Pank krooniajal ja milline on Eesti Panga rolli erinevus v\u00f5rreldes varasemaga. P\u00e4rast euro kasutuselev\u00f5tmist on nii, et Eesti Pank ei m\u00e4\u00e4ra intresse, ei juhi rahapakkumist, ei tee turuoperatsioone, ei tee iseseisvat kursipoliitikat ega suurte pankade j\u00e4relevalvet. Neid k\u00f5iki tegevusi tegi Eesti Pank krooniajal.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd s\u00fcnnivad k\u00f5ik otsused Euroopa Keskpanga (ECP) n\u00f5ukogus. Eesti Pank osaleb seal \u00fche h\u00e4\u00e4lega suuremate ostuste vastuv\u00f5tmisel, kuid sisulist poliitikat ei juhi.<\/p>\n
P\u00e4rast euro kasutuselev\u00f5ttu peab Eesti Pank tegelema oma piiratud \u00fclesannetega Euroopa keskpanga rahapoliitikas ja need on Eesti majanduse anal\u00fc\u00fcsi esitlemine, Eesti finantsstabiilsuse j\u00e4lgimine ja Euroopa Keskpanga otsuste selgitamine avalikkusele. Viimase \u00fclesande puhul tekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus, et kui Euroopa Keskpank oma otsuseid avalikkusele selgitab, kas eestlane on nii loll et vajab t\u00f5lki ja vahendajat Eesti panga n\u00e4ol.<\/p>\n
Eesti Pangal on euroajastul alles kaks tehnilist funktsiooni \u2013 sularaharingluse korraldamine ja makses\u00fcsteemide toimimise tagamine \u2013, kuid need on logistilised ja operatiivsed tegevused, mitte strateegilised ega rahapoliitilised nagu krooniajal. Pole kindel, et m\u00f5ni teine, juba olemasolev riigistruktuur, mis korraldab elektroonilisi teenuseid, ei saaks sellega efektiivsemalt hakkama.<\/p>\n
“Otsisin, kas on kuskil fakte mingisugustest poliitika muudatustest v\u00f5i otsustest, mis on tehtud t\u00e4nu Eesti Panga n\u00f5uannetele, aga ei leidnud.”<\/p>\n
Eesti Pank r\u00e4\u00e4gib “poliitilisest survest”, et justkui annab valitsusele poliitikasoovitusi. Otsisin, kas on kuskil fakte mingisugustest poliitika muudatustest v\u00f5i otsustest, mis on tehtud t\u00e4nu Eesti Panga n\u00f5uannetele, aga ei leidnud \u00fchtegi sellist. Mis t\u00e4hendab, et selle rolli t\u00e4itmine pole olnud tulemuslik ja v\u00f5iks loobuda katsetest seda rolli t\u00e4ita, kui tegelikult keegi n\u00f5u ei k\u00fcsi ja keegi pole kohustatud n\u00f5uannete j\u00e4rgi k\u00e4ituma.<\/p>\n
Kuigi Eesti Pank on sisuliselt Euroopa Keskpanga filiaal Eestis, on seegi t\u00f6\u00f6 oluline, kuid v\u00f5rreldamatult v\u00e4iksema mahu ja t\u00e4htsusega kui oli iseseisva Eesti keskpanga roll krooniajal.<\/p>\n
Krooniajal oli Eesti Pank t\u00f5epoolest klassikaline keskpank, aga euro tulekuga kadus sealt ligi 80 protsenti sisulisest t\u00f6\u00f6d. Eesti Panga roll on n\u00f5uandev ja tehniline, mitte otsustav ja vastutust v\u00f5ttev.<\/p>\n
Krooniaja l\u00f5pus t\u00f6\u00f6tas Eesti Pangas ligikaudu 230 inimest. Aastatel 2020\u20132024 on t\u00f6\u00f6tajate arv olnud endiselt umbes 230. See t\u00e4hendab, et kuigi otsustus\u00f5igus v\u00e4henes ja sellega seoses v\u00e4henes seotud t\u00f6\u00f6maht, ei ole v\u00e4henenud k\u00f5rgelt tasustatud t\u00f6\u00f6tajate arv.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6mahu langus ei ole toonud kaasa kulude langust, vaid Eesti Panga kulude eelarve kasvab stabiilselt. Erasektoris v\u00f5i isegi ministeeriumides poleks selline ilmselgelt ebaefektiivne olukord m\u00f5eldav. Aga Eesti Panka ei saa puudutada \u00fckski poliitik, minister ega kantsler, kuna panka kaitseb seadus.<\/p>\n
Kulude taga on tegevused ja on ilmselge et Eesti Pank tegeleb teiste asutuste tegevuste dubleerimisega ja tegevustega, mis pole absoluutselt seotud rahapoliitikaga.<\/p>\n
Milles dubleerib Eesti Pank teisi asutusi?<\/p>\n
Prognoosid ja makroanal\u00fc\u00fcs<\/p>\n
Sama t\u00f6\u00f6d teevad rahandusministeerium, statistikaamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, konjunktuuriinstituut, pankade anal\u00fc\u00fcsiosakonnad, Euroopa Komisjon ja OECD.<\/p>\n
Eesti Pank teeb lisaks nimetatutele paralleelprognoosi oma mudelitega, kuigi Eesti ei tee ise intressipoliitikat. Ehkki see tundub t\u00e4htis ja keeruline, on see dubleeriv, mitte rahapoliitiliselt n\u00f5utud ja v\u00e4ltimatu tegevus.<\/p>\n
Finantsriskide anal\u00fc\u00fcs panganduses<\/p>\n
Finantsinspektsioon teeb j\u00e4relevalvet. Eesti Pank anal\u00fc\u00fcsib samu andmeid makrotasemel. Dubleerimine on suur.<\/p>\n
Statistika ja k\u00fcsitlused<\/p>\n
Statistikaamet on Eesti ametlik statistikakeskus. Ometi kogub Eesti Pank paralleelselt majapidamiste finantsk\u00e4itumise andmeid, ettev\u00f5tete ootusi, tarbijate kindlustunnet, laenuturgu. Dubleerimine toimub olulises mahus.<\/p>\n
Miks Eesti Pank ei v\u00f5iks kasutada teiste asutuste prognoose?<\/p>\n
Loogiline k\u00fcsimus: kui Eesti Pangal on prognoose vaja ECP n\u00f5ukogu debattideks, miks ei v\u00f5iks ta kasutada rahandusministeeriumi, statistikaameti v\u00f5i Euroopa Komisjoni prognoose ja luua ainult riskistsenaariume? Eesti Panga ametlik vastus on umbes selline: ECP n\u00f5ukogus peab Eesti Pank suutma esitada “oma anal\u00fc\u00fcsi”.<\/p>\n
Tegelikult ECP n\u00f5ukogu ei n\u00f5ua, et iga riigi keskpangal oleks nullist loodud enda makromudel, mida kasutatakse. Ja tegelikkuses mitmete teiste riikide (eelk\u00f5ige v\u00e4ikeriikide) keskpangad kasutavadki peamiselt oma riikide rahandusministeeriumi ja statistikab\u00fcroode prognoose.<\/p>\n
Ka Eesti Pank peaks keskenduma riskistsenaariumidele ja tundlikkuse anal\u00fc\u00fcsile, mitte t\u00e4iendava “t\u00e4isprognoosi” tootmisele. Rahapoliitika s\u00f5ltumatus ei seisne selles, et keskpangal on oma Exceli-fail, vaid sellest, et otsuseid ei tehta poliitilise surve all.<\/p>\n
Tegelikkuses on dubleerivate prognooside tegemine institutsionaalse inertsiga loodud roll. See t\u00e4hendab, et p\u00f5hjuseks on argumendid nagu: “me oleme alati ise teinud”; “me ei taha s\u00f5ltuda teistest”; ,”meil peab olema oma seisukoht”. Need argumendid ei ole tegelikult t\u00f5siseltv\u00f5etavad.<\/p>\n
Turundus, kommunikatsioon ja mainekujundus<\/p>\n
Eesti Pangal on oma kommunikatsiooniosakond koos turundus- ja PR-funktsioonidega ning meediat\u00f6\u00f6ga. See on tegelikkuses ebavajalik, kuna euroala kommunikatsioon on tsentraliseeritud. ECP pressikonverentsid ja anal\u00fc\u00fcsid on rahapoliitika ametlik kanal. Eesti Pank lihtsalt kordab ja dubleerib seda. Teiseks ei ole Eesti Pangal otsustus\u00f5igust, mida “kommunikeerida”.<\/p>\n
Eesti Pank ei tee intressiotsuseid. Ta ei m\u00e4\u00e4ra rahapakkumise mahtu. Ta ei tee turuoperatsioone. Ta ei loo uusi rahapoliitilisi instrumente. Seet\u00f5ttu on suur kommunikatsiooniosakond eesm\u00e4rgivaba, kuna kommunikatsiooni objekt on sisuliselt Frankfurt, mitte Tallinn.<\/p>\n
Ja muidugi dubleerib Eesti panga kommunikatsiooniosakond teiste asutuste t\u00f6\u00f6d:<\/p>\n
\n
- rahandusministeerium teeb majanduskommunikatsiooni;<\/li>\n
- statistikaamet teeb andmep\u00f5hist kommunikatsiooni;<\/li>\n
- ECP teeb rahapoliitika kommunikatsiooni;<\/li>\n
- finantsinspektsioon teeb tarbijate finantsriskide kommunikatsiooni.<\/li>\n<\/ul>\n
Ning Eesti Pank teeb seda k\u00f5ike uuesti.<\/p>\n
Turundus ja PR ei ole rahapoliitika. Turunduskampaaniad “rahalisest haridusest”, sotsiaalmeedia sisuloome, PR-\u00fcritused, need ei ole keskpanga p\u00f5hifunktsioonid. Euroala riigi keskpank ei peaks kulutama m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ressurssi PR-le, kui tal puudub otsustus\u00f5igus rahapoliitikas.<\/p>\n
Muuseumitegevus \u2013 kultuuriprojekt, mitte rahapoliitika<\/p>\n
Eesti Pangal on oma muuseum, kus asub ekspositsioon raha ajaloost, pangandusest ja keskpanga rollist. See on tore ja hariv, kuid see ei ole rahapoliitika ning ei pea kuuluma keskpanga p\u00f5hifunktsioonide hulka.<\/p>\n
Miks ei tohiks muuseum kuuluda Eesti Panga koosseisu?<\/p>\n
\n
- Muuseum on kultuuri- ja haridusasutus, mitte finantsstabiilsuse tagamise t\u00f6\u00f6riist.<\/li>\n
- Eesti Pangalt on euroajastul kadunud sisuline poliitikakujundus (intressid, rahapakkumine, kursipoliitika), muuseumi roll selle k\u00f5rval on absurdselt k\u00f5rvaline.<\/li>\n
- Eesti Pank ei ole kultuuriministeeriumi allasutus, see pole tema missioon ega valdkond, milles Eesti Pank oleks tugev.<\/li>\n
- Muuseumi haldamine, turundus ja personalikulu lisanduvad keskpanga eelarvele ilma sisulise vajaduseta.<\/li>\n<\/ul>\n
Eesti peamine muuseumide haldaja on kultuuriministeerium. Loogiline oleks, et Eesti Panga muuseum kuuluks eraldi ekspositsioonina Eesti Ajaloomuuseumi v\u00f5i m\u00f5ne rahvusmuuseumi koosseisu. See tagaks ilmselt k\u00f5ige professionaalsema ja kuluefektiivsema muuseumi \u00fclalpidamise. Kindlasti ei ole muuseumi koht keskpangas, mille p\u00f5hifunktsioon peaks olema v\u00e4ga selge ja h\u00e4sti m\u00f5\u00f5detav.<\/p>\n
Mida teha?<\/p>\n
Et \u00fclaltoodud jutt ei j\u00e4\u00e4ks lihtsalt probleemide kirjeldamiseks, toon v\u00e4lja ka tegevuskava, mis mille elluviimisel saaksime kirjeldatud probleemid lahendatud.<\/p>\n
Selge, et Eesti Panga rahapoliitiline s\u00f5ltumatus peab j\u00e4\u00e4ma puutumata, kuid Eesti Panga halduskulude, tugiteenuste ja b\u00fcrokraatia s\u00f5ltumatus tuleb l\u00f5petada, sest see ei ole p\u00f5hiseaduslik ega rahapoliitiline vajadus. Selleks tuleb muuta Eesti Panga seadust.<\/p>\n
J\u00e4rgnevalt toon \u00e4ra muudatuste loetelu, mis tuleks probleemide lahendamiseks seadusesse lisada.<\/p>\n
1. Eristada rahapoliitiline s\u00f5ltumatus (mida kaitsta) ja halduslik s\u00f5ltumatus (mida ei tohi kaitsta).<\/p>\n
Selleks lisada seadusesse t\u00e4iesti uus l\u00f5ige, mille tulemusel oleks uus s\u00f5nastus: “Eesti Panga rahapoliitiline s\u00f5ltumatus on tagatud ainult Euroopa Keskpanga \u00fclesannete t\u00e4itmise ja rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamise ulatuses. Eesti Panga halduskulud, tugiteenused, personalipoliitika, administratiivsed tegevused ja mitte-rahapoliitilised funktsioonid alluvad riigikogu eelarvelisele kontrollile ning riigikontrolli t\u00e4ismahus auditi\u00f5igusele samas ulatuses nagu teistel p\u00f5hiseaduslikel institutsioonidel.”<\/p>\n
2. Dubleerivate funktsioonide keeld.<\/p>\n
Uus s\u00f5nastus: “Eesti Pank ei teosta tegevusi, mida Eesti seaduste kohaselt t\u00e4idavad teised riigiasutused, v\u00e4lja arvatud juhul, kui nimetatud tegevus on selges\u00f5naliselt n\u00f5utud Euroopa Keskpanga \u00f5igusaktides.”<\/p>\n
3. Tuua Eesti Panga halduskulud riigieelarve menetlusse.<\/p>\n
Uus s\u00f5nastus: “Eesti Panga halduskulude, personali- ja tugiteenuste eelarverida esitatakse riigikogule riigieelarve menetluse osana koos teiste p\u00f5hiseaduslike institutsioonidega.”<\/p>\n
Eesti Pank peab kulusid p\u00f5hjendama samal tasemel nagu riigikontroll, riigikohus, vabariigi president ja \u00f5iguskantsler. Neil p\u00f5hiseaduslikel institutsioonidel on samuti s\u00f5ltumatus oma p\u00f5hifunktsioonide t\u00e4itmisel, aga nende kulud alluvad kontrollile ja ei ole s\u00f5ltumatud. Praegu on Eesti Pank erilises staatuses ja t\u00e4ielikult v\u00e4ljas riigieelarve aruteludest.<\/p>\n
4. Anda riigikontrollile t\u00e4ismahus Eesti Panga auditi\u00f5igus.<\/p>\n
Praegu on riigikontrollil piiratud volitused Eesti Panga halduskulusid auditeerida. Uus s\u00f5nastus: “Riigikontrollil on \u00f5igus auditeerida Eesti Panga k\u00f5iki halduskulusid, tugiteenuseid, statistika- ja kommunikatsiooniprojekte, personalipoliitikat ning k\u00f5iki mitte-rahapoliitilisi funktsioone.” Sellega tuuakse kontroll ja l\u00e4bipaistvus tasemele, mis on tavap\u00e4rane k\u00f5igile teistele p\u00f5hiseaduslikele institutsioonidele.<\/p>\n
5. Luua rahapoliitika selge definitsioon.<\/p>\n
Seadusesse tuleb kirjutada, millised tegevused on rahapoliitika. \u00dclej\u00e4\u00e4nud tegevused ei ole rahapoliitika.<\/p>\n
Rahapoliitika, mis peab j\u00e4\u00e4ma s\u00f5ltumatuks:<\/p>\n
\n
- ECP n\u00f5ukogus h\u00e4\u00e4letamine;<\/li>\n
- rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamine;<\/li>\n
- rahanduse ja finantsstabiilsuse anal\u00fc\u00fcs, mida ECP n\u00f5uab;<\/li>\n
- euroala rahapoliitika selgitamine.<\/li>\n<\/ul>\n
Sellega luuakse selge piir rahapoliitilise s\u00f5ltumatuse ja halduskulude kontrolli vahel.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te<\/p>\n
Eesti Pank on Eesti riigi k\u00f5ige kaitstum institutsioon, kuid mitte ainult rahapoliitiliselt, vaid ka b\u00fcrokraatia tasandil. Euro v\u00e4hendas tema t\u00f6\u00f6mahtu, kulud j\u00e4id samaks v\u00f5i kasvasid. Lisaks tegeleb Eesti Pank tegevustega, mis ei ole rahapoliitika: kommunikatsioon, PR, turundus, muuseum, statistika, prognoosid.<\/p>\n
Eesti Panga s\u00f5ltumatus peab j\u00e4\u00e4ma rahapoliitikas. Aga Eesti Panga halduskulude s\u00f5ltumatus peab l\u00f5ppema. Selleks on v\u00f5imalik seadust muuta ning lisaks saab seaduses keelata riigi teiste asutuste tegevusi dubleerivad tegevused.<\/p>\n
Eesti Pank peab olema sama l\u00e4bipaistev ja sama kontrollitav kui riigikontroll, president, riigikohus ja \u00f5iguskantsler. See on loogiline ja \u00f5iglane. Ning selliste muudatuste tegemine ei ole r\u00fcnnak keskpanga vastu. See on elementaarne riigivalitsemise korrastamine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti poliitikud r\u00e4\u00e4givad vajadusest v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat, korrastada riigivalitsemist ja kaotada dubleerivad tegevused. Aga \u00fcks asutus on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4ielikult…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67737,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[1015,26,27,37,33,35,34461,2183,34,36,2412,31,32,21,5233,28,29,19,3724,21212,25,2702,21800,18499,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-67736","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-avalik-sektor","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-panga-seadus","15":"tag-eesti-pank","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-euroopa-keskpank","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-kommunikatsioon","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-pangandus","27":"tag-peep-kuld","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-rahandus","30":"tag-rahanduspoliitika","31":"tag-riigirahandus","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115741427102636641","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67736","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67736"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67736\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67737"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67736"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67736"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67736"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}