{"id":67769,"date":"2025-12-18T16:59:08","date_gmt":"2025-12-18T16:59:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67769\/"},"modified":"2025-12-18T16:59:08","modified_gmt":"2025-12-18T16:59:08","slug":"miljonid-elavad-euroopas-kulmas-kus-kaib-toasoe-koige-enam-ule-jou-ja-kui-paljud-kannatavad-kulma-kodu-eestis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/67769\/","title":{"rendered":"Miljonid elavad Euroopas k\u00fclmas. Kus k\u00e4ib toasoe k\u00f5ige enam \u00fcle j\u00f5u ja kui paljud kannatavad k\u00fclma kodu Eestis?"},"content":{"rendered":"<p>Eluase on sotsiaalne \u00f5igus, kuid ometi on k\u00fcmned miljonid eurooplased sunnitud elama k\u00fclmades kodudes, vahendab <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/63348268\/euronews\" tag-id=\"63348268\">Euronews<\/a>. <\/p>\n<p>Eurostati andmetel ei suuda enam kui 41 miljonit inimest ELis endale lubada oma kinnisvara piisavat k\u00fctmist ehk 9,2% elanikkonnast. Umbes kaks kolmandikku k\u00fctteostuv\u00f5imetuses kannatavatest inimestest elab ELi neljas suurimas majanduses. <\/p>\n<p>T\u00f5sine probleem<\/p>\n<p>K\u00fctteostuv\u00f5imetuse m\u00e4\u00e4r on riigiti v\u00e4ga erinev. Protsendid ei pruugi alguses tunduda rabavad, kuid kui need teisendada m\u00f5jutatud inimeste arvuks, saab probleemi t\u00f5sidus ilmseks, nendib Euronews. Kasutades 1. jaanuari 2024. aasta rahvastikuandmeid, arvutas Euronews Business v\u00e4lja selle <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/29821897\/vaesus\" tag-id=\"29821897\">vaesuse<\/a> vormi poolt m\u00f5jutatud inimeste arvu. <\/p>\n<p>ELis ulatub nende inimeste osakaal, kes ei suuda oma kodu k\u00fctta, 2,7%-st Soomes 19%-ni Bulgaarias ja Kreekas. Kui arvestada ka ELi kandidaatriike ja EFTA riike, ulatub see 0,7%-st \u0160veitsis 33,8%-ni Albaanias. P\u00f5hja-Makedoonia on samuti erandlik n\u00e4itaja 30,7%-ga. Osakaal on \u00fcle 10% ka Leedus, Hispaanias, Portugalis, <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/24176777\/turgi\" tag-id=\"24176777\">T\u00fcrgis<\/a>, K\u00fcprosel, Montenegros, Prantsusmaal ja Rumeenias. <\/p>\n<p>Itaalias ja Saksamaal on nende inimeste osakaal, kes ei suuda oma kodu piisavalt soojana hoida, alla ELi keskmise. \u00dchendkuningriik ei ole t\u00e4ielikult v\u00f5rreldav, kuna selle uusimad andmed p\u00e4rinevad 2018. aastast, kuigi toona oli see m\u00e4\u00e4r 5%. <\/p>\n<p>Eestis on sellega Eurostati andmeil \u00fcsna h\u00e4sti. Tabelis v\u00e4lja toodud andmetel ulatub nende inimeste osakaal, kes ei suuda oma kodu piisavalt soojana hoida, vaid k\u00fcbeke suurem, kui Soomes \u2013 3,6%. See on sama palju kui n\u00e4iteks Luksemburgis. <\/p>\n<p>36 riigi seas on T\u00fcrgis k\u00f5ige rohkem k\u00fctteostuv\u00f5imetuid inimesi. Kuigi see m\u00e4\u00e4r on viimastel aastatel paranenud, ei suutnud seal 2024. aastal 12,9 miljonit inimest oma kodu soojana hoida. Eurostati andmetel oli 2025. aasta esimese poole seisuga T\u00fcrgis nii eurodes kui ka ostuj\u00f5u standardi (PPS) j\u00e4rgi teine k\u00f5ige odavam maagaas.<\/p>\n<p>Elektrienergia osas on T\u00fcrgis eurodes k\u00f5ige odavamad ja ostuj\u00f5u standardi j\u00e4rgi kolmandad k\u00f5ige odavamad hinnad. Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et hoolimata madalatest energiakuludest kannatab suur osa T\u00fcrgi elanikkonnast endiselt k\u00fctteostuv\u00f5imetuse all.<\/p>\n<p>Kolm p\u00f5hjust<\/p>\n<p>Samal ajal ei suutnud Hispaanias 8,5 miljonit inimest oma kodu soojana hoida ning Prantsusmaal 8,1 miljonit inimest. Saksamaal on see arv 5,3 miljonit ja Itaalias 5,1 miljonit. Eestis j\u00e4\u00e4b see number Euronewsi artikli andmetel pisut enam kui 49 000 inimeseni. Veidi v\u00e4hem, 43 000 inimest kannatab k\u00fclma kodu Maltal ja \u00fcle 62 000 inimese \u0160veitsis. <\/p>\n<p><a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/25138591\/euroopa\" tag-id=\"25138591\">Euroopa<\/a> Komisjoni andmetel tekib k\u00fctteostuv\u00f5imetus siis, kui leibkond peab oma energiatarbimist v\u00e4hendama m\u00e4\u00e4ral, mis m\u00f5jutab negatiivselt elanike tervist ja heaolu. Sel on kolm peamist p\u00f5hjust: suur osa leibkondade kulutustest energiale, madal sissetulek ning hoonete ja seadmete madal energiat\u00f5husus.<\/p>\n<p>\u201eCOVID-19 kriis, millele j\u00e4rgnesid energiahindade h\u00fcppeline t\u00f5us ja Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, halvendasid paljude ELi kodanike niigi rasket olukorda,\u201c \u00fctles komisjon. <\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120423927\/miljonid-elavad-euroopas-kulmas-kus-kaib-toasoe-koige-enam-ule-jou-ja-kui-paljud-kannatavad-kulma-kodu-eestis\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120423927\/miljonid-elavad-euroopas-kulmas-kus-kaib-toasoe-koige-enam-ule-jou-ja-kui-paljud-kannatavad-kulma-kodu-eestis\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (4)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eluase on sotsiaalne \u00f5igus, kuid ometi on k\u00fcmned miljonid eurooplased sunnitud elama k\u00fclmades kodudes, vahendab Euronews. Eurostati andmetel&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67770,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,1905,112,31,32,21,28,29,95,19,25,6537,23,24,329,22,20,15929,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-67769","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euronews","16":"tag-euroopa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-toohoive","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-turgi","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-vaesus","32":"tag-venemaa","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115741639600513326","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67769"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67769\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}