Aasta viimases saates kutsus kultuurisaade “OP” k\u00fclla endised saatejuhid. Kirjanik ja lavastaja Jim Ashilevi r\u00e4\u00e4kis “OP-i” retrostuudios, kuidas teatrist saadud vundament kannab teda t\u00e4na ka videom\u00e4ngut\u00f6\u00f6stuses.<\/p>\n
“OP-i” saatejuht sai Ashilevist 2010. aastal. “OP-i tegemisest ma unistada k\u00fcll ei osanud. Joonas Hellerma, minu kallis kursusevend, ja Maarja P\u00e4rsin, minu kallis kursuse\u00f5de, sattusid “OP-i” tegema ja siis mind t\u00f5mmati kuidagi nende tuules kaasa. Alguses tundus saatejuhi kingadesse astumine v\u00e4ga hirmutav, sest Sinij\u00e4rv oli juba nii ikooniliseks muutunud minu jaoks. Mulle tundus, et ma ei saa hakata kuidagi matkima seda, mida tema saates tegi,” meenutas Ashilevi.<\/p>\n
“Mul oli selline tunne, et minu kultuuriteadmised on lihtsalt nii napid, et ma \u00fcsna kiiresti paljastan k\u00f5igile kui harimatu ja v\u00f5hiklik ma olen,” naeris ta. “Aga kl\u00f5ps k\u00e4is siis \u00e4ra, kui ma otsustasin, et l\u00e4hengi seda saadet tegema uudishimuliku v\u00f5hikuna.”<\/p>\n
Viljandi kultuuriakadeemias lavastaja erialal \u00f5ppinud Ashilevi t\u00f5des, et j\u00e4\u00e4b teatriga seotuks terveks eluks. “Kirjanikuna alustasin ju ka n\u00e4itekirjanikuna, juba siis, kui ma filmi- ja telere\u017eiid \u00f5ppisin. Tunnen, et see on mu elu kutse ikkagi. Ka praegu, kui ma peamiselt kirjutan ja lavastan, k\u00fcll natukene teises meediumis, siis ma tunnen, et see vundament, mis sai haridusteekonnal loodud, kannab mind siiamaani,” r\u00e4\u00e4kis Ashilevi, kes tegutseb praegu videom\u00e4ngude juures.<\/p>\n
“Minu t\u00f6\u00f6 raamistik ja sisu on ikkagi sama, mis ta oli teatris. T\u00f6\u00f6tan n\u00e4itlejatega, anal\u00fc\u00fcsin nendega materjali, tegelasi, vaatame, mis on nende sisemine peidetud motivatsioon, mida tegelane kellelegi ei reeda, aga mis teda sellest loost l\u00e4bi viib. Siis katsume kuidagi h\u00e4sti n\u00e4idelda ja mina olen seal lavastajana k\u00f5rval,” lisas ta.<\/p>\n
Esimene m\u00e4ng, mille valmimise juures oli ka Ashilevi, oli \u00fclemaailmselt edukas Eesti m\u00e4ng “Disco Elysium”. “See osutus v\u00e4ga populaarseks ja l\u00fchidalt kokkuv\u00f5ttes on see videom\u00e4ng inimesele, kes armastab lugeda pakse, keerulisi, ps\u00fchholoogilisi romaane, armastab maalikunsti, filosoofiat ja on n\u00f5us istuma arvuti v\u00f5i konsooli taha maha, et seda sealt kaudu kogeda.”<\/p>\n
Kevadel avaldas Ashilevi eesti raamatu aasta vaimus oma esimese luulekogu “Suutud”. “Ma pooleldi naljatledes, pooleldi t\u00f5siselt \u00fctlesin, et eesti raamatu aasta oli t\u00f5uge tulla koopast v\u00e4lja ja anda veel \u00fcks raamat v\u00e4lja, sest p\u00e4ris pikk paus oli eelmise ja selle raamatu vahele j\u00e4\u00e4nud. Vist isegi rohkem kui k\u00fcmme aastat. V\u00f5tsin ennast kokku ja tegin luuledeb\u00fc\u00fcdi ka l\u00f5puks \u00e4ra,” r\u00e4\u00e4kis Ashilevi.<\/p>\n
Kui k\u00f5ik h\u00e4sti l\u00e4heb ilmub Ashilevi j\u00e4rgmine raamat 2026. aastal. “Ma hakkasin seda kirjutama kui armastatud kultuuritegelane ja minu parim s\u00f5ber Margus Karu siit ilmast lahkus. See \u0161okk ja kaotusvalu olid nii talumatult suured, et ainus viis, kuidas sellest edasi liikuda oligi hakata sellest kirjutama. P\u00e4rast Marguse lahkumist lahkus minu elust veel kolm inimest \u00fcsna l\u00fchikeste intervallidega, nii et l\u00f5puks oli leina j\u00e4rsku nii palju, et ma ei saanud enam \u00fcldse aru, kuidas seda vastu v\u00f5tta, kuidas selle k\u00f5igega edasi elada,” nentis Ashilevi.<\/p>\n
“Kokku ei r\u00e4\u00e4gi raamat mitte ainult leinast, vaid ka t\u00e4henduse leidmisest, s\u00f5prusest ja perekonnast,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasta viimases saates kutsus kultuurisaade “OP” k\u00fclla endised saatejuhid. Kirjanik ja lavastaja Jim Ashilevi r\u00e4\u00e4kis “OP-i” retrostuudios, kuidas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":67981,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[34587,7091,37,33,35,173,34,36,10847,140,465,34588],"class_list":{"0":"post-67980","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ashilevi","9":"tag-disco-elysium","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-jim-ashilevi","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-op","19":"tag-suutud"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115743680288464116","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67980","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67980"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/67980\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/67981"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67980"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=67980"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=67980"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}