{"id":68036,"date":"2025-12-19T05:23:12","date_gmt":"2025-12-19T05:23:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68036\/"},"modified":"2025-12-19T05:23:12","modified_gmt":"2025-12-19T05:23:12","slug":"ars-50-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68036\/","title":{"rendered":"Ars 50 – Sirp"},"content":{"rendered":"

Kui mind oli p\u00e4rast Eesti Riikliku Kunsti\u00adinstituudi disainikateedri l\u00f5petamist Arsi kunstikombinaati t\u00f6\u00f6le suunatud, k\u00fcsiti seal esimese asjana, kas ma ilukirja oskan. Olin Villu J\u00e4rmuti k\u00e4e all \u00f5ppinud k\u00e4sitsi konstrueerima uusi kirjat\u00fc\u00fcpe ja Bruno Tombergi juhendamisel m\u00f5testama disaini olemust: r\u00e4\u00e4kima disainist kui m\u00f5tte- ja elulaadist, n\u00e4gema disainis ruumi muutmise v\u00f5imalust. Esimene proovikivi Arsis oli esitada kunstin\u00f5ukogule kilekoti kujundus, edasi liikusin Mandelbroti fraktalitest tuletatud arvutigraafika mustritega tekstiilide juurde, mis levisid ka m\u00fc\u00fcgisalongidesse.<\/p>\n

Nimetuse Eesti NSV Kunstifondi Kombinaadi Ars all alustas ettev\u00f5te tegutsemist 50 aastat tagasi. Seega on Ars kaubam\u00e4rgina tuntud aastast 1975, mil kombinaadi koosseisu kuulusid keraamika-, nahkehist\u00f6\u00f6-, metallehist\u00f6\u00f6-, tekstiili-, kujundust\u00f6\u00f6de jm ateljeed nii Tartus kui\u00a0ka Tallinnas. Ars oli katusorganisatsioon paljudele loomevaldkondadele ning pakkus tingimused stabiilseks loomet\u00f6\u00f6ks. Toona polnud vist ENSVs kodu, kus poleks n\u00e4inud Arsi toodangut. Arsis loodud ja teostatud tarbekunst oli ja on hinnatud kodumaal ja laiemaltki. Praegu t\u00f6\u00f6tab kunstnike liidule kuuluvas Arsi kunstilinnakus \u00fcle 100 kunstniku, disaineri ja loomevaldkonna ettev\u00f5tte. Seal tegutsevad ka EKA magistri\u00f5pe ja Sally Stuudio noorte, tulevaste kunstnikega. Kuidas see k\u00f5ik alguse sai, meenutan koos disainerite Taimi Soo, Mait Summataveti, Tiit J\u00fcrna ja moekunstnik Zoja J\u00e4rgiga.<\/p>\n

L\u00e4hme tagasi Arsi kunstikombinaadi kuldaega, mil see positsioneerus kunsti ja t\u00f6\u00f6stuse, tarbekunsti ja disaini vahele. Paotage veidi ust ja r\u00e4\u00e4kige, kuidas te Arsi t\u00f6\u00f6le sattusite ja kuidas tellimused laekusid?<\/p>\n

Zoja J\u00e4rg: Mina l\u00e4ksin Moemajast Arsi 1986. aastal, kui Ando Keskk\u00fcla, toonane kunstifondi peakunstnik, ja Arsi peakunstnik Matti \u00d5unapuu tulid mind n-\u00f6 \u00e4ra r\u00e4\u00e4kima. Mulle anti m\u00f5tlemisaega. P\u00f5hjendus oli see, et Moemajas oled sa \u00fcks paljudest, Arsis saad oma k\u00e4e j\u00e4rgi luua. Nii nad mu \u00e4ra r\u00e4\u00e4kisid. Aga 1989 tulin Arsist \u00e4ra, v\u00f5tsin konstruktori ja veel m\u00f5ned \u00f5mblejad t\u00f6\u00f6le ja l\u00e4ksin oma ettev\u00f5tmisega edasi. Mul on Arsi staa\u017ei seega kolm aastat.<\/p>\n

Kui Arsis lubati k\u00f5ike teha, siis mida sa seal tegema hakkasid?<\/p>\n

J\u00e4rg: Tehti masinal silmuskudumist, siidimaali, oli rahvariideosakond ja autoritiraa\u017eid. Kuna s\u00fcsteem juba toimis, siis tegelikult ei saa \u00f6elda, et oleksin midagi v\u00e4ga uudset teinud. Pealegi oli kudumiseks, mida k\u00f5ige paremini oskasin, h\u00e4sti raske materjali saada. Aga toodangut m\u00fc\u00fca oli nii lihtne \u2013 k\u00f5ik l\u00e4ks kaubaks. Paljud k\u00e4isid ateljees juhataja juures, juhataja viis lattu, prominendid said laost otse.<\/p>\n

Taimi Soo: Jaa, kleidid olid v\u00e4ga ilusad! S\u00f5itsime kord sisearhitektidega Soome ja tekkis paanika, mida selga panna. Viimases h\u00e4das tulin Arsi ja sain ilusa kootud kleidi. Sellele sain Marimekko disainigurult Vuokko Nurmesniemilt komplimente. Eks see oligi stiilis, mis seal k\u00f5netas.<\/p>\n

J\u00e4rg: Arsi majas kauplust ei olnud, seal oli puhtalt tootmine. Salongid olid Tallinna Kunstihoone all, Viru v\u00e4ravas ja Hobusepeas.<\/p>\n

Soo: Arsis oli ju suur \u00f5mblusateljee ja nemad tegid kollektiividele rahvariideid.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Arsi m\u00fc\u00fcgisalong V\u00f5idu v\u00e4ljakul. Eha Reiteli sisekujundus, 1970. aastad. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Erakogu<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gime Arsi kunstin\u00f5ukogust. Tegin sinna kavandeid, aga m\u00e4letan, et kunstnikku sinna n\u00f5ukogusse ei kutsutud. Kes seal \u00fcmber laua olid ja kas kavandeid l\u00fckati tagasi poliitilisel v\u00f5i esteetilisel p\u00f5hjusel?<\/p>\n

Mait Summatavet: Tarbekunstil oli oma n\u00f5ukogu, kujutaval kunstil oma, monumentaalil oma ja siis oli kujundusn\u00f5ukogu. Ateljeed esitasid tellimuse, et kunstnikud saaksid t\u00f6\u00f6d. Kavandeid ei l\u00fckatud tagasi, aga oli konkurss. Kunstnik tegi neli-viis kavandit neljale-viiele asjale. \u00dcks l\u00e4ks l\u00e4bi, sellega sa said pool kuud juba elada. Tiraa\u017eid olid selleks, et tootmisel t\u00f6\u00f6d oleks, et ateljee t\u00f6\u00f6 seisma ei j\u00e4\u00e4ks. Kunstin\u00f5ukogu k\u00e4is koos iga kahe n\u00e4dala tagant.<\/p>\n

Soo: Kavandid l\u00fckati tagasi ikka edasi t\u00f6\u00f6tamiseks, kui oli n\u00e4ha, et idee pole veel k\u00fcps. M\u00e4letan, kui vaevlesin ise mingi m\u00e4rgiga, v\u00e4gisi tegin. T\u00e4htaeg hakkas tulema ja esitasin siis \u00e4ra. Ootasin ukse taga, kui seda asja arutati, ja l\u00e4kski edasi t\u00f6\u00f6tamiseks. Ja seej\u00e4rel tuli idee j\u00e4rsku.<\/p>\n

Summatavet: \u00dcle liidu tulid tellimused ja Arsis vaadati, kellele see anda, kes on sellist asja suuteline tegema. Sisustuses oli mure, et j\u00e4relkasvu pole. T\u00f6\u00f6d oli palju, aga need olid nii vastutusrikkad t\u00f6\u00f6d, et tegija pidi selle kindlasti valmis tegema. Ei tea, et oleks mingit onupojapoliitikat olnud.<\/p>\n

Millised t\u00f6\u00f6kojad Arsis olid? Kas joonestuslauad olid kohapeal?<\/p>\n

Soo: Metallit\u00f6\u00f6koda oli hoovi peal, puidut\u00f6\u00f6koda oli alguses v\u00e4ga v\u00e4ike, suures majas. Seoses suure rahvusvahelise n\u00e4itusega ehitati suur puiduangaar.<\/p>\n

Summatavet: Projekteeriti kodus. Aga ikka kutsuti, et tule seleta tislerile \u00e4ra, mis sa seal teinud oled.<\/p>\n

Tiit J\u00fcrna: Oli suur konstrueerimis\u00adb\u00fcroo, t\u00f6\u00f6joonised tehti seal.<\/p>\n

Summatavet: Vastavalt riiklikule tellimusele pidi kool l\u00f5petanud t\u00f6\u00f6le saatma. Aga kes tahtis minna Narva v\u00f5i V\u00f5rru v\u00f5i tont teab kuhu? Ars oli niisugune koht, mis ei allunud riiklikule plaanile. Kunstnike liidul oli majandus\u00ad\u00fchendus Kunstifond, mis oli ainus N\u00f5ukogude Liidus, mis ei maksnud riigimakse, kuid pidi kindlustama oma liikmetele t\u00f6\u00f6koha. Kunstifond maksis projekteerimise kinni ja tegi asjad valmis sellisel tasemel, mida \u00fckski teine riiklik puidut\u00f6\u00f6stus vms teha ei saanud. Ukraina lahendas selle nii, et oli suur angaar ja molbertid, igat pilti maalisid kaks kuni kolm kunstnikku. T\u00f6\u00f6d olid jube suured: suurtele sovhoosidele, kolhoosidele maaeluteemalised t\u00f6\u00f6d. Neil rikkad sovhoosid maksid, maalid l\u00e4ksid klubidesse. Leedulased tootsid rahvusmustriga linast riiet, mis levis \u00fcle liidu, keegi ei vahetanud mustrit vastavalt sellele, kuhu kangas l\u00e4ks, lihtsalt toodeti. L\u00e4tlaste olud olid meie omaga sarnased.<\/p>\n

Soo: Standard tegi k\u00fcll kosmonautidele korterisisustusi, Teno Velbri oli \u00fche kosmonaudi ihusisearhitekt. Ega Moskva t\u00f6\u00f6dest ei saanud \u00e4ra \u00f6elda. Tohutud n\u00e4itused v\u00f5tsid k\u00f5vasti ressurssi, nagu see Moskva noorsoofestivali n\u00e4ituse \u00fcleelusuurune kujundus, Helle ja Taevo Gans, Tiit J\u00fcrna ja Reet J\u00fcrna ja mina tegime. Paviljoni t\u00e4itmiseks olid rakendatud Tallinna ja Tartu Ars. Selle v\u00f5rra sai Eestisse v\u00e4hem teha.<\/p>\n

Te k\u00e4isite ise ka Moskvas kaasas?<\/p>\n

Summatavet: K\u00e4idi lennukiga. Mul ehitati n\u00e4itust, naelad said otsa, saadeti kaks meest lennukiga Tallinna. Need t\u00f5id kolm kasti naelu \u2013 Moskvas ei ole naelu! K\u00f5rini oli sellest.<\/p>\n

Soo: T\u00f6\u00f6mehed l\u00e4ksid tualetti, palusid, et valvaksin t\u00f6\u00f6riistu, oleksin seal, muidu need oleks teab kuhu viidud. Arsi n\u00e4ituste mehed olid k\u00e4inud v\u00e4lismaal n\u00e4itusi installeerimas. Nad said p\u00e4evarahadega osta sealt t\u00f6\u00f6riistu, mida siin ei olnud, kuni kruvikeerajani v\u00e4lja.<\/p>\n

Tiit, millal sina Arsi j\u00f5udsid?<\/p>\n

J\u00fcrna: 1975. aasta kevadel katkes mu \u00f5ppet\u00f6\u00f6. Tomberg aitas mu Arsi, maikuus aga l\u00e4ksin kaheks aastaks s\u00f5jav\u00e4kke ja tagasi tulles naasin oma t\u00f6\u00f6kohale. M\u00e4letan ainult seda, et k\u00f5ik, mis l\u00e4ks tr\u00fckki, sel pidi olema kunstin\u00f5ukogu viisa peal. Tegin TPI klubile haltuura korras plakateid ja keegi aitas, et need kunstin\u00f5ukogust l\u00e4bi l\u00e4heksid.<\/p>\n

Kuidas Moskva ol\u00fcmpiam\u00e4ngud Arsiga seotud olid?<\/p>\n

Soo: Linnavalitsus tellis Tallinna ol\u00fcmpiaregati disainit\u00f6\u00f6d Arsilt, sest Eesti Projektil ei olnud sellist profiili. Algasid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, Matti \u00d5unapuu pani grupi kokku ja hakkasime r\u00fcgama. Matti t\u00f6\u00f6tas arhitektide grupi juures Eesti Projektis. K\u00e4isime seal koos n\u00f5u pidamas, uks oli lahti ja keegi meid v\u00e4lja ei ajanud. Siis organiseeris linnavalitsus meile t\u00f6\u00f6pinna Kaarmanni kaupluse peale, see oli kohutavas olukorras korter raekoja taga. L\u00e4hte\u00fclesannet tegime hoopis kunsti\u00adinstituudi S\u00e4de t\u00e4nava t\u00f6\u00f6ruumides. Kaubandusinventari, perforeeritud kilbid ja riiulid Kooperaatorist maksis linnavalitsus kinni. Ustest said t\u00f6\u00f6lauad, puidut\u00f6\u00f6kojas tehti harkjalad alla \u2013 saime korraliku sisustuse. Aga vaev oli suur, tuli briketti tassida, majas polnud vett, hoone ootas Poola restauraatoreid. See oli ju enne ol\u00fcmpiat, 1970. aastatel. Seal projekteerisime linnainventari, tegime makette, valasime kipsi ja m\u00e4ssasime.<\/p>\n

Olite k\u00f5ik Arsi hingekirjas ja teenisite kuupalka?<\/p>\n

Summatavet: Ei, maksti ikka ainult projekti eest, saime honorari.<\/p>\n

J\u00e4rg: Mina sain iga kuu, sest olin ametnik.<\/p>\n

Summatavet: Olen terve elu t\u00f6\u00f6tanud nii, nagu seda t\u00e4nap\u00e4eval tehakse: ise leidnud projekti, toonud selle ette\u00adv\u00f5ttesse, ise tegin kalkulatsioonid. K\u00f5ige vastikum oli, kui l\u00e4ksin arvetega tellija juurde ja pidin \u00e4ra p\u00f5hjendama, kust need summad on tulnud. Mul oli \u00f5nn elada Vene ajal t\u00e4pselt samamoodi nagu praegu.<\/p>\n

Kas su valgustid tehti ka Arsis?<\/p>\n

Summatavet: Ei, valgustid lasin teha Estoplastis, haltuura korras, maksin meestele lihtsalt sularahas. Kui need objektile j\u00f5udsid, n\u00e4iteks Adamson-Ericu muuseumis oli p\u00e4ris palju valgusteid, siis v\u00f5eti need arvele nagu mu oma k\u00e4sit\u00f6\u00f6. Pidin seletama, mismoodi ma t\u00e4pselt need tegin.<\/p>\n

Soo: T\u00f6\u00f6de hinna m\u00e4\u00e4ras kunsti\u00adn\u00f5ukogu. Seal ei saanud \u00f6elda, et tahan nii ja nii palju selle t\u00f6\u00f6 eest. Hindamistabeli alusel m\u00e4\u00e4rati, ja olenes raskusastmest. Arsi juurdehindlus oli v\u00e4ga v\u00e4nge: 25 protsenti.<\/p>\n

Summatavet: Tabeli ridade vahel oli ka hall tsoon, kui oskasid p\u00f5hjendada. Laod, kontorid, koolid, vabariikliku t\u00e4htsusega kultuuriasutused \u2013 nendel olid erinevad hinnad. Mina l\u00f5petasin kooli 1966, oli buum ja disainereid oli igale poole vaja. Mina v\u00f5tsin suuna Narva m\u00f6\u00f6blivabrikusse, kus esimesena hakati m\u00f6\u00f6blit t\u00fckkidest kokku panema. Taanlased proovisid, N\u00f5u\u00adkogude Liidus Narvas ja Standardis prooviti ka. Kes t\u00f6\u00f6kohta oma vaba\u00adriigis ei leidnud, see saadeti Valgevenesse v\u00f5i Siberisse. Eestis oli puhver: v\u00f5eti kunsti\u00adkombinaati t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n

Hiljem Bruno Tomberg pettus, sest disaineritel oli raske t\u00f6\u00f6stusesse t\u00f6\u00f6le saada.<\/p>\n

Summatavet: No seal olid klaasikunstnikud ja metallikunstnikud juba ees. Valgusteid tegid ju ainult tarbekunstnikud, kes ei t\u00f6\u00f6tanud sellisel moel, nagu disainis \u00f5petatakse, et iga toote jaoks ei tehta uut mutrit, tuleb opereerida sellega, mis on universaalne. Mind p\u00e4\u00e4stis kunstikombinaat. Mu esimene projekt oli tegelikult diplomit\u00f6\u00f6: Narva energeetikute klubi interj\u00f6\u00f6r. See oli Venemaa t\u00fc\u00fcpprojekt, mille ma ringi tegin: l\u00fckanduksed, valgustitega lagi, p\u00fcramiidjad vormid nagu riigikogu fuajees. P\u00fcramiidi all oli \u00fcles suunatud valgus. Hiljem k\u00fcsisin narvalaste k\u00e4est, et kas selles klubis ka k\u00e4ite v\u00f5i? Vastati, et\u00a0\u2026 ee, liiga valge on. See saal on siiamaani alles, muu modernistlik kujundus asendus vene paleega.<\/p>\n

No igatahes kunstifond korjas mu \u00fcles ja neil oli vaja peakunstnikku, kes pidi vaatama, kas Arsi toodang ikka vastab kaasaja n\u00f5uetele. Siinsamas kabinetis, kunstnike liidu kontoris Vabaduse v\u00e4ljakul, oli mu t\u00f6\u00f6koht. Sain loa suure saali nurgas end sisse seada. Kui olid kunstnike liidu presiidiumi istungid, siis t\u00f5mbasin oma t\u00f6\u00f6 v\u00e4heke kokku. Kui esimesel korrusel tehti ruume t\u00fchjaks ja kempsud j\u00e4id \u00fcle, kirjutasin avalduse ning palusin endale loominguliseks t\u00f6\u00f6ks eraldada esimese korruse WC. Sinna mahtus t\u00f6\u00f6laud, igavene suur aken oli hoovi pool. \u00d6eldi, et kirjuta see avaldus ringi, see ei sobi.<\/p>\n

Siis kavandasid suurejoonelise kunstnike liidu juhi kabineti m\u00f6\u00f6bli, mida praegu taastatakse. Kas see valmistati ka Arsis?<\/p>\n

Summatavet: See k\u00f5ik valmistati Arsis p\u00e4rast seda, kui olin kujundanud T\u014dky\u014dsse n\u00e4ituse \u201eN\u00f5ukogude sotsialistlik Siber\u201c Siberi arheoloogiast. Altai koopast oli leitud kiviaja inimeste luid ja t\u00f6\u00f6riistu, mina tegin vasest imiteeritud koopa.<\/p>\n

Teine n\u00e4ituse osa oli Siberi v\u00e4\u00e4riskividest, mille tarvis disainisin kuppelvitriinid. Nende valmistamise tehnoloogia, pleksiklaasi puhumise \u00f5husurvega, m\u00f5tlesime v\u00e4lja koos teaduste akadeemia liikmetega. Aeglaselt p\u00f6\u00f6rlevates vitriinides tahtsin n\u00e4idata teemante, suuri kristalle nagu amet\u00fcstid, suured kamakad.<\/p>\n

Sellel n\u00e4itusel oli terve t\u00e4ispuhutav hall, kuhu pandi Siberi metsa ja h\u00fcdroelektrijaamade maketid. Ma olin juba \u00e4ra s\u00f5itnud, n\u00e4itus k\u00f5ik valmis. \u00c4kki tuli lumetorm: m\u00e4rg lumi, hall hakkas lamedaks vajuma. Siis l\u00fclitas \u00fcks tark k\u00fctte sisse, tunnel l\u00e4ks pealt soojaks ja vesi voolas keskele kokku. Siberi mets torkas kahekordsest kummist angaarid l\u00e4bi ja ujutas nende mammutid ja n\u00e4ituse \u00fcle. Aasta oli siis 1972.<\/p>\n

Nii et kogu see vitriinide kupatus valmis Arsis?<\/p>\n

Summatavet: Absoluutselt! N\u00e4itusel oli 17 poolv\u00e4\u00e4riskivi, nendest olid l\u00f5igatud enam-v\u00e4hem neli millimeetrit paksud l\u00e4bipaistvad viilud. Sellest tegin vitraa\u017ee, kogu n\u00e4ituse kujundus oli l\u00f5\u00f5tsakujuline. L\u00f5\u00f5tsa alumises servas olid vitraa\u017eid. M\u00f5tlesime v\u00e4lja tehnoloogia, kuidas vitriinid tasakesi p\u00f6\u00f6rlema panna. Igavene tore t\u00f6\u00f6 oli! Kui see l\u00f5puks valmis sai, pidi avamisele tulema Jaapani kroonprints abikaasaga. K\u00fclastusjuht oli l\u00e4tlane, kes pidi enne kohale j\u00f5udma. Selgus aga, et lennuk oli purupurjus inimesi t\u00e4is ja jaapanlased saatsid lennuki Moskvasse tagasi, nende hulgas l\u00e4tlase, kes oli geoloogia ekspert. Siis pidin Jaapani tulevasele keisrile ja tema naisele ise v\u00e4ljapanekut selgitama. \u00d5nneks on mind geoloogia huvitanud.<\/p>\n

Milliseid Arsi p\u00e4evade helgemaid momente meenutate n\u00fc\u00fcd, kui elu on nii palju muutunud?<\/p>\n

J\u00e4rg: Kas just helge moment, aga k\u00f5ik, mis toodeti, \u00f5nnestus \u00e4ra m\u00fc\u00fca. Turundust kui sellist ei olnud \u00fcldse vaja.<\/p>\n

Summatavet: Oli k\u00fcll vaja, vahepeal olid laoseisud v\u00e4ga suured. \u00dcldine suund oli Moskvale anda ainult n\u00e4puotsaga, et toodang Eestisse j\u00e4\u00e4ks. Olid halvemad ajad nagu praegugi, veidi kriis, iga kord ei l\u00e4inud toodetu kaubaks. M\u00e4letan \u00fcht kriitilist korda. Kogu salongide kasum, Tallinna ja Tartu Arsi kasum, liideti kokku ja leiti, et see on v\u00e4ga v\u00e4ike, laos aga seisis valmistoodang. K\u00fcmme protsenti kasumist pidime maksma \u00fcleliidulisse kunstifondi, aga k\u00f5ik, mis panime ehitusse, k\u00fcsisime sealt tagasi. Nii et saime sealt palju rohkem tagasi, kui sinna l\u00e4ks: k\u00f5ik need Raja t\u00e4nava elamud ja monumentaalateljee. Siberi n\u00e4itusega r\u00e4\u00e4kisime Moskvast v\u00e4lja esimese angaari, nii saime metallit\u00f6\u00f6stuse juurde, metallit\u00f6\u00f6 hakkas peale. N\u00e4ituse asjad hakkasid kohe sujuma. P\u00e4rast saime m\u00f6\u00f6blit\u00f6\u00f6stuse angaari, siis hakkas kasum tulema.<\/p>\n

Kuidas kunstikombinaat lagunes?<\/p>\n

Summatavet: Kui suurt metsa raiutakse, siis lendavad ka laastud.<\/p>\n

J\u00fcrna: Ma ei m\u00e4leta, mis aasta see oli, kui Arsi majas \u00fcleval oli suur koosolek. Mina noore jobuna t\u00f5usin p\u00fcsti. Oli aeg, kui kooperatiivid m\u00f6llasid. \u00dctlesin, et tahate n\u00e4ha, paari aasta jooksul on l\u00e4inud k\u00f5ik oskust\u00f6\u00f6lised, teevad omale kooperatiivid ja kunstnikud l\u00e4hevad k\u00f5ik minema. \u00d6eldi, et seda ei juhtu\u00a0\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui mind oli p\u00e4rast Eesti Riikliku Kunsti\u00adinstituudi disainikateedri l\u00f5petamist Arsi kunstikombinaati t\u00f6\u00f6le suunatud, k\u00fcsiti seal esimese asjana, kas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68037,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36],"class_list":{"0":"post-68036","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115744565606533113","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68036","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68036"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68036\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68037"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68036"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68036"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68036"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}