{"id":68038,"date":"2025-12-19T05:24:13","date_gmt":"2025-12-19T05:24:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68038\/"},"modified":"2025-12-19T05:24:13","modified_gmt":"2025-12-19T05:24:13","slug":"500-aastat-tolkekirjandust-kuidas-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68038\/","title":{"rendered":"500 aastat t\u00f5lkekirjandust. Kuidas edasi?"},"content":{"rendered":"

Eesti raamatu juubeliaasta ei ole kaugeltki l\u00e4bi ning kuni emakeelep\u00e4evani saab Tallinna \u00fclikooli akadeemilises raamatukogus uudistada n\u00e4itust \u201eT\u00f5lkes s\u00fcndinud: Eesti kultuuri ajalugu t\u00f5lkekirjanduse peeglis (1525\u20132025)\u201c.<\/a> Mahukas n\u00e4itus t\u00e4idab kogu maja, ometi on see vaid v\u00e4ike killuke veel mahukamast uurimist\u00f6\u00f6st. Silma j\u00e4\u00e4b uudseid r\u00f5huasetusi ja vaatenurki: valitud teoste kaudu tutvustatakse nende aega, k\u00f5rvale ei ole j\u00e4etud ajaviitekirjandust ega tsensuuri teemat, esile on t\u00f5stetud naiste roll ja ajakirjanduse osat\u00e4htsus eesti t\u00f5lkekultuuri kujunemisel. Muidugi avaldab muljet n\u00e4itusega kaasnev veebimaterjal. K\u00f5nelesin m\u00f5nest t\u00e4helepanekust n\u00e4ituse kuraatori, Tallinna \u00fclikooli semiootika ja t\u00f5lkeuuringute professori Daniele Monticelliga.<\/p>\n

Sel n\u00e4itusel saab k\u00fclastajale kohe selgeks, et eesti raamatu lugu on \u00fchtlasi t\u00f5lkekirjanduse lugu ja vastupidi.<\/p>\n

Jah. Eestikeelse raamatu lugu algab luterlikest missaraamatutest, mis ei j\u00f5udnud kunagi Eesti aladele, kuna katoliku kirik laskis need 1525.\u00a0aastal L\u00fcbeckis arestida ja h\u00e4vitada. Suure t\u00f5en\u00e4osusega oli tegemist t\u00f5lgetega alamsaksa keelest. T\u00f5lge alamsaksa keelest eesti keelde oli ka k\u00fcmme aastat hiljem Tallinnas ilmunud ja samuti keelu alla sattunud Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Eesti raamatu ajalugu on seega algusest peale keele, kultuuri, religiooni, teaduse ja poliitika ajaloo p\u00f5iming, t\u00f5lge aga l\u00f5im, mis teeb v\u00f5imalikuks tekstide ja ideede liikumise \u00fcle keelte, kultuuride, maailmavaadete ja v\u00f5imupraktika piiride.<\/p>\n

T\u00f5lkeajalugu on seet\u00f5ttu t\u00e4htis k\u00f5igile kultuuriuurijatele ja -huvilistele. \u00dchelt poolt peegeldub t\u00f5lkeloos eri ajastutel toimunu: mida valitakse t\u00f5lkimiseks, kuidas t\u00f5lgitakse, kes t\u00f5lgib, kellele\u00a0\u2013 see \u00fctleb v\u00e4ga palju kultuuri konteksti kohta. Teiselt poolt t\u00f5lge mitte ainult ei kajasta, vaid ka kujundab kultuurimilj\u00f6\u00f6d: oma keelt, oma kirjandust, \u00fcldse teatud aja kultuurilist, poliitilist ja sotsiaalset silmaringi ning tegutsemisruumi.<\/p>\n

Esimeste eesti t\u00f5lgete puhul on see eriti selge. Reformatsiooni \u00fcks p\u00f5him\u00f5te oli teha religioossed tekstid inimestele k\u00e4ttesaadavaks ja nii t\u00f5lgitigi k\u00f5igepealt eesti keelde Lutheri katekismused ning j\u00e4rk-j\u00e4rgult ka piibel. T\u00f5lke m\u00f5te oli l\u00e4hendada jumalas\u00f5na lihtrahvale, kuid v\u00f5itlus k\u00e4is loomulikult ka nende hingede ja kuulekuse nimel. Kas sakslased ikka tahtsid eestlasi harida? V\u00f5ib-olla mingil m\u00e4\u00e4ral, kuid lugemisoskus ja eestikeelsed t\u00f5lked olid ikkagi vajalikud k\u00f5igepealt v\u00f5imus\u00fcsteemi efektiivseks toimimiseks. Seet\u00f5ttu alustati religioossete tekstide t\u00f5lkimisest (ideoloogiline kasvatus), millele j\u00e4rgnes juriidiliste tekstide t\u00f5lkimine (seaduskuulekuse saavutamiseks). Ja siis j\u00f5udis k\u00e4tte tarbetekstide t\u00f5lkimise kord: t\u00f5lgiti ja mugandati mitmesuguseid praktilisi soovitusi igap\u00e4evaelu paremaks korraldamiseks tervishoiu, h\u00fcgieeni, toitumise, p\u00f5llumajanduse jms vallas. Michel Foucault on seda nimetanud biopoliitikaks\u00a0\u2013 modernsusega kujunenud v\u00f5imupraktikaks, mis m\u00f5eldud tervete populatsioonide elu kujundamiseks ja administreerimiseks.<\/p>\n

Alles XVIII sajandi l\u00f5pus hakkasid ilmuma esimesed ilukirjanduse t\u00f5lked, aga needki olid didaktilised: saksa keelest t\u00f5lgitud ja mugandatud harduskirjandus levitas talupoegade hulgas meelelahutuslikumate tekstide kaudu luterlikku ilmavaadet ja vooruslikke k\u00e4itumismustreid.<\/p>\n

XIX sajandi esimese poole t\u00f5lkijad olid enamasti baltisakslased, valdavalt siinsed pastorid ja haritlased, kelle kirikukeel eristus paljuski suulisest eesti keelest. Johann Voldemar Jannseni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi t\u00f5lgitu keel oli sakslaste omaga v\u00f5rreldes rahvap\u00e4rasem ja kujundirohkem, k\u00f5netades publikut uudsel viisil. Kuna Jannseni ja Kreutzwaldi t\u00f5lketekste osteti meelsamini kui baltisaksa pastorite omi, j\u00e4id just nemad t\u00f5lketurul domineerima.<\/p>\n

Sajandi keskpaiga eesti soost t\u00f5lkijad Jannsen, Kreutzwald ja Friedrich Nikolai Russow arendasid t\u00f5lkimise k\u00e4igus \u00fchtlasi eesti kirjakeelt. Kreutzwald arutles saksa keeles peetud kirjavahetuses teiste \u00d5petatud Eesti Seltsi liikmetega eesti keele n\u00fcansside \u00fcle, Kreutzwald ja Russow pidasid leheveergudel s\u00f5nas\u00f5da eesti kirjakeelde sobiva ja sobimatu teemal. Selle aja inimeste akadeemiline haridus ja lugemus oli saksakeelne ning ka n\u00e4iteks Jannseni p\u00e4evikusissekanded on tehtud saksa keeles. Kodukeelgi oli saksa keel. Eesti kirjakeel oli nende projekt, mida nad teadlikult ja v\u00e4simatult arendasid, sellesse kord v\u00e4hem, kord enam uskudes.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

T\u00f5lkeajalugu on t\u00e4htis k\u00f5igile kultuuriuurijatele ja -huvilistele, t\u00f5deb Daniele Monticelli. \u201e\u00dchelt poolt peegeldub t\u00f5lkeloos eri ajastutel toimunu: mida valitakse t\u00f5lkimiseks, kuidas t\u00f5lgitakse, kes t\u00f5lgib, kellele\u00a0\u2013 see \u00fctleb v\u00e4ga palju kultuuri konteksti kohta. Teiselt poolt t\u00f5lge mitte ainult ei kajasta, vaid ka kujundab kultuurimilj\u00f6\u00f6d: oma keelt, oma kirjandust, \u00fcldse teatud aja kultuurilist, poliitilist ja sotsiaalset silmaringi ning tegutsemisruumi.\u201c Foto on tehtud Tallinnas Kadrioru lugemispaviljoni juures.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

Kes on Eesti esimesed suurkujud ilukirjanduse t\u00f5lkijatena?<\/p>\n

Oleneb sellest, keda nimetada t\u00f5lkijaks. Oleme harjunud pidama n\u00e4iteks Jannsenit ajakirjanikuks, Kreutzwaldi ja Koidulat aga k\u00f5igepealt autoriteks. Nende teosed on siiski sageli kas saksakeelsete tekstide t\u00f5lked v\u00f5i mugandused ja kodustatud variandid, n\u00e4iteks \u201eReinuvader Rebane\u201c, \u201eKilplased\u201c, suur osa Koidula luulest ja proosast. Ka esimene tr\u00fckis ilmunud eestikeelne n\u00e4idend, Lydia Koidula \u201eSaaremaa onupoeg\u201c (1870), on Theodor K\u00f6rneri v\u00e4rssn\u00e4idendi \u201eDer\u00a0Vetter aus Bremen\u201c (1812) mugandus.<\/p>\n

Saksakeelses kultuuriruumis elades loeti ajakirju, kus ilmunud jutud tundusid huvitavad, ning sealt hakatigi \u201eoma\u201c materjali ammutama. Tegu polnud meie m\u00f5istes adekvaatse, originaalil\u00e4hedase t\u00f5lkega, ehkki esines ka seda. Enamasti originaale mugandati, j\u00e4eti osa teksti t\u00f5lkest v\u00e4lja, m\u00f5ni kirjutati p\u00f5hjalikult \u00fcmber, lisati \u00fcht-teist, toodi tegevus vahepeal \u00fcle Eestisse. Seesugused mugandused avaldati oma nime all, mainimata originaali ega selle autorit. See polnud \u00fches\u00f5naga passiivne j\u00e4ljendamine. Eriti Koidula proosas ilmneb, kuidas kasutati saksakeelseid lugusid selleks, et arendada eesti rahvusliku liikumise agendat. Pole juhus, et Koidula valis mugandamiseks ka orjalugusid, kus kujutati vastuhakku koloniaalv\u00f5imule. Paralleel Eestiga oli talle \u00fcsna selge.<\/p>\n

Koidula t\u00f5lketegevus oli mitmes m\u00f5ttes peen m\u00e4ng.<\/p>\n

Ongi huvitav, et kui Koidula mugandas loo Ameerika orjade \u00fclest\u00f5usust, siis see l\u00e4ks l\u00e4bi, aga kui ta valis \u00fche Prantsuse revolutsiooni teemalise teksti, siis selle mugandamine j\u00e4i tsensuuri sekkumise t\u00f5ttu pooleli. See saksa rahvakirjandusest v\u00f5etud lugu on eesti keeles ilmunud pealkirjaga \u201eMartiniiko ja Korsika\u201c (1869), saksakeelne pealkiri oli \u201eKaiserin Josephine\u201c, autoriks saksa menukirjanik Luise M\u00fchlbach. Teos, mida Koidula eesti lugejale vahendas, oli k\u00fcll rahvaraamat, kuid selle teema ja Koidula l\u00e4henemisviis oli Eesti kontekstis t\u00e4htis. Originaalis on narratiivi keskmes Josephine\u2019i ja Napoleoni armastuslugu, aga Koidula on j\u00e4tnud selle tagaplaanile ja t\u00f5stnud esile ajaloo, jutustades eestlastele just nimelt Prantsuse revolutsioonist. Oma muganduses on ta kritiseerinud vana re\u017eiimi ja andnud selgelt teada, et m\u00f5istab revolutsiooni p\u00f5hjusi. Kuid Koidula hoiatab vahetult enne esimest \u00fcldlaulupidu ilmunud raamatus oma lugejaid ka p\u00f6\u00f6bli kontrollimatu m\u00e4ssamise eest.<\/p>\n

Tsensor Mihkel Suigusaar peatas raamatu teise osa ilmumise, selgitades Koidulale, et \u201en\u00fc\u00fcd on ju niisugune aeg, et v\u00e4ga kardetakse Republikaanlasi ja Demokraatlasi ja k\u00f5ige enam veel niisuguseid Eestlaste hulgas\u201c. Tsensor polnud siiski k\u00f5ikv\u00f5imas, nii et tema ees oleksid k\u00f5ik hirmust v\u00e4risenud. Kui lugeda Koidula kirju, siis v\u00f5is ta olla v\u00e4ga julge ja otsekohene, n\u00e4idata koguni v\u00e4lja oma n\u00f6rdimust tsensori otsuste \u00fcle. Tsensor kirjutas talle pigem viisakalt, j\u00e4ttes ruumi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks.<\/p>\n

T\u00f5lkelugu n\u00e4itab, et tsensuuriga ongi l\u00e4bi aegade sageli just nii suheldud. Legendaarne t\u00f5lkija ja toimetaja Lembe Hiedel on meenutanud, et Loomingu Raamatukogu suur vedamine GLAVLITiga v\u00f5is olla tingitud ka sellest, et raamatusarja t\u00f5lgete k\u00e4sikirjad vaatas l\u00e4bi tema \u00fclikooliaegne kursusekaaslane. N\u00f5ukogude aja l\u00f5pu puhul on Rein Raud r\u00e4\u00e4kinud \u201esuhtekapitalist\u201c: just t\u00e4nu suhtev\u00f5rgustikule v\u00f5idi saada teatripilet, hambaarstiaeg v\u00f5i siis lipsata tsensuurist l\u00e4bi.<\/p>\n

Tsensuur on eesti raamatut saatnud algusest peale, peaaegu k\u00f5ik need viissada aastat. N\u00e4itusel on see just N\u00f5ukogude aja puhul h\u00e4sti esile toodud.<\/p>\n

T\u00f5si, kuid t\u00f5lgete eest vastutavad institutsioonid ja isikud polnud alati tsensuuri passiivsed ohvrid, vaid \u00fcritasid tsensorit kasutada oma konkurentide vastu. N\u00e4iteks piibli t\u00f5lkimine p\u00f5hjaeesti keelde p\u00f5hjustas Eestimaa ja Liivimaa konsistooriumi konflikti: XVII\u00a0sajandi l\u00f5pus vaieldi, kas t\u00f5lkimine kuulub Tallinna v\u00f5i Riia p\u00e4devusse. Pooled palusid korduvalt protsessi sekkuda Rootsi tsensoril, et too takistaks teise konsistooriumi tegevust.<\/p>\n

Tsensuuri p\u00fc\u00fcti omakasup\u00fc\u00fcdlikult \u00e4ra kasutada ka XIX\u00a0sajandi l\u00f5pus ajalehtede suure t\u00fcli aegu. Ka siis p\u00f6\u00f6rduti tsensori poole ja s\u00f6\u00f6deti talle ette teise ajalehe reaalseid v\u00f5i v\u00e4ljam\u00f5eldud pahategusid. Valguse peatoimetaja Jakob K\u00f5rvi salakaebuse t\u00f5ttu sulges tsensuur ajalehe Virulane ja saatis selle toimetaja Jaak J\u00e4rve maalt v\u00e4lja, s\u00fc\u00fcdistades teda sotsialismi ja m\u00e4ssumeelsuse k\u00fclvamises rahva sekka.<\/p>\n

Tsaariajal olid tugeva tsensuuri all peamiselt k\u00f5lbelised, aga j\u00e4rjest sagedamini ka poliitilised k\u00fcsimused. XX\u00a0sajandi alguses sattus l\u00f6\u00f6gi alla n\u00e4iteks t\u00f5lkekirjandus, mille kaudu levis Eestis pahempoolsus, kuid keeld ei suutnud selle maailmavaate kiiret levikut peatada. Ka s\u00f5dadevahelises vabariigis, eriti p\u00e4rast 1924.\u00a0aasta put\u0161ikatset, oli kommunistlik t\u00f5lkekirjandus keelatud. Ilukirjandus j\u00e4i siiski \u00fcsna puutumata isegi P\u00e4tsi vaikiva ajastu tingimustes. K\u00fcll aga keelati s\u00fcstemaatiliselt Jehoova tunnistajate tekste, mis olid samuti t\u00f5lgitud: leiti, et need tekitavad \u00fchiskonnas \u00e4revust maailmal\u00f5pu kuulutamisega. Seda aga ei tahetud.<\/p>\n

N\u00f5ukogude tsensuur paistab silma ulatuse ja erisuguste vormide t\u00f5ttu, mis on ka n\u00e4ituse osades esile toodud. K\u00f5ige radikaalsem tsensuurivorm oli raamatute keelamine: esimene keelatud raamatute nimekiri koostati juba 1940.\u00a0aastal, sellele j\u00e4rgnesid uued ja uued nimekirjad. Esimeses nimekirjas oli esireas just t\u00f5lkekirjandus. Keelamise peamiseks p\u00f5hjuseks oli tookord ajaviitelisus, mida re\u017eiim sugugi ei sallinud: nimekirjas on n\u00e4iteks Arthur Conan Doyle\u2019i \u201eSherlock Holmes\u201c ja Edgar Rice Burroughsi Tarzani-lood. Leiti, et need teosed on alav\u00e4\u00e4rtuslikud ega k\u00f5lba N\u00f5ukogude Eesti lugejale. Edaspidi hakati j\u00e4rjest keelama moderniste, formaliste, kosmopoliite jne, aga k\u00f5igepealt keelati ajaviitekirjandus.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

N\u00e4itus \u201eT\u00f5lkes s\u00fcndinud: Eesti kultuuri ajalugu t\u00f5lkekirjanduse peeglis (1525\u20132025)\u201c avati 30. septembril, rahvusvahelisel t\u00f5lkijate p\u00e4eval.<\/p>\n

Martin Puidak \/ Tallinna \u00dclikool<\/p>\n

Sel n\u00e4itusel leiab ajaviitekirjanduse kohta huvitavat infotahvlitelt ja mitmest vitriinist.<\/p>\n

Ajaviitekirjandus on kirjanduslugudes enamasti marginaalne, ehkki seda avaldatakse ja loetakse k\u00f5ige rohkem. Ning just ajaviitekirjanduses on t\u00f5lked esikohal. Eesti t\u00f5lkekirjanduse esimesed menukid olid Jenoveeva lugude t\u00fc\u00fcpi harduskirjandus, kus keskne figuur on kannatav naine. Esialgu t\u00f5lgiti k\u00f5ik need lood saksa keelest. Peategelane v\u00f5is olla 20\u00a0aastat keldris kinni, teda r\u00f6\u00f6viti ja ahistati, kuid ta j\u00e4i kiusatustele ja katsumustele vaatamata vooruslikuks ning usup\u00f5him\u00f5tetele kindlaks. Need lood olid rahvale m\u00f5istagi p\u00f5nevamad kui katekismused ning neid saab seega pidada ajaviitekirjanduse eellasteks. M\u00f5nd isegi kritiseeriti ja m\u00f5ni selline lausa keelati, kuna need v\u00f5isid \u00e4ratada lugejates ka ebaterve fantaasia.<\/p>\n

Poleemika ajaviitekirjanduse \u00fcle paisus suureks 1870.\u00a0aastatel, kui eesti keeles hakkasid ilmuma \u201er\u00f6\u00f6vli- ja vereromaanid\u201c, nagu neid nimetati. Ehkki neis t\u00f5lkelugudes olid head ja pahad tegelased pigem selgesti eristatud, v\u00f5is lugejate s\u00fcmpaatia kriitikute arvates siiski lappama minna ning tugevad ja hulljulged r\u00f6\u00f6vlipealikud \u00e4ratada rahva poolehoidu. Leiti, et niisugused raamatud rikuvad talupoegade moraali. Eesti poisikesed olevat pannud r\u00f6\u00f6vliromaanid endale padja alla ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4inud ise ka r\u00f6\u00f6vima. Rummu J\u00fcrigi olevat liiga palju \u201eRinaldo Rinaldinit\u201c lugenud. N\u00e4hti ka ohtu, et t\u00f5lgitud seiklusromaanid tapavad oma kirjanduse: eesti lugejad ei tahtvat enam eesti algup\u00e4randit, kui saab nii p\u00f5nevat t\u00f5lkekirjandust lugeda. Seejuures t\u00f5lkisid eesti kirjanikud rahateenimiseks ka ise \u00fcsna palju ajaviitekirjandust\u00a0\u2013 Vilde, Bornh\u00f6he, isegi Eisen ei ole sellest patust puhas.<\/p>\n

J\u00e4rgmise vihapurske p\u00f5hjustab XX\u00a0sajandi alguses kriminaalromaan. N\u00e4iteks August Gailit ei kannatanud \u201eSherlock Holmesi\u201c silmaotsaski, nii nagu hiljem N\u00f5ukogude tsensuur. Kriminaalromaanid rikkuvat eestlaste kirjandusmaitset ning neid t\u00f5lgitavat ja avaldatavat lihtsalt raha p\u00e4rast. N\u00e4iteks Johannes Aavik sai aga v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et keeleuuenduse propageerimiseks sobib just ajaviiteline \u017eanrikirjandus. V\u00f5ib t\u00f5lkida \u00e4\u00e4rmuslikku estetismi viljelenud Gabriele D\u2019Annunzio teose, nagu tegi Villem Gr\u00fcnthal-Ridala, ja p\u00f5ruda, v\u00f5i valida Edgar Allan Poe ja Guy de Maupassanti loomingu, et veidi kergema ja p\u00f5nevama teksti vahendusel keelelised uuendused l\u00e4bi suruda. Menukasse \u201eHirmu ja \u00f5uduse juttude\u201c sarja valis Aavik keelega katsetamiseks head \u017eanrikirjandust ja purjetas p\u00e4rituulega oma 15 aastat.<\/p>\n

Kui Eesti vabariigi ajal tekkisid koos kapitalistliku raamatut\u00f6\u00f6stusega suured kirjastused, olid t\u00f5lgitud seiklus-, kriminaal- ja armastusromaanid raamatutoodangus esikohal. P\u00fc\u00fcdsime oma projektis ja ka n\u00e4itusel n\u00e4idata, et kultuuriloo uurimisel on absurdne j\u00e4tta ajaviitekirjandus k\u00f5rvale. Vastupidi, just ajaviitekirjandus on kultuuriloos sageli olnud kirjanduslike arutelude keskmes. Kuna N\u00f5ukogude v\u00f5im otsustas k\u00f5igepealt \u00e4ra koristada just ajaviitekirjanduse, on selge, et seegi pidas selle (negatiivset) m\u00f5ju suureks.<\/p>\n

N\u00e4itusel tuleb esile tsensuuri teinegi tahk: N\u00f5ukogude ajal anti ette soovitused ja korraldused, mida peab t\u00f5lkima.<\/p>\n

Jah, k\u00f5igepealt m\u00f5istagi marksismi-leninismi klassikuid, mille t\u00f5lkimise ja v\u00e4ljaandmise kallal t\u00f6\u00f6tas p\u00e4rast s\u00f5da \u00fcle saja inimese. Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pu ja Stalini surma vahele j\u00e4\u00e4nud k\u00fcmnend oli kirjanduse vaates tr\u00f6\u00f6stitu: oma kirjandust ilmus Eestis \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he, selleski oli suur osa kordustr\u00fckkidel. V\u00e4liskirjanduse t\u00f5lkeid ilmus veel v\u00e4hem. Vene kirjanduse t\u00f5lked v\u00f5isid m\u00f5nel aastal h\u00f5lmata lausa 60\u00a0protsenti kogu avaldatud ilukirjandusest. Tsensuur oli p\u00fchkinud lugemislaualt suure osa ilukirjandusest, mis oli v\u00e4lja antud Eesti ajal, ning nende asemele toodi sotsialistliku realismi (Fadejevi \u201eNoor Kaardiv\u00e4gi\u201c, Ostrovski \u201eKuidas karastus teras\u201c jpt) ja vene kirjanduse klassikud, n\u00e4iteks Tolstoi \u201eS\u00f5ja ja rahu\u201c uus t\u00f5lge. Sovetiseerimisel m\u00e4ngis seega t\u00f5lge \u00fcsna t\u00e4htsat rolli.<\/p>\n

T\u00f5lke funktsioon ei j\u00e4\u00e4nud siiski kogu N\u00f5ukogude aja v\u00e4ltel samaks. P\u00e4rast Stalini surma reageeris just t\u00f5lkekirjandus muutusele k\u00f5ige kiiremini: s\u00fcndisid populaarsed sarjad, n\u00e4iteks \u201eSeiklusjutte maalt ja merelt\u201c 1955.\u00a0aastal. Ei ole juhus, et kohe hakati t\u00f5lkima just v\u00e4\u00e4rtuslikku ajaviitekirjandust, mille N\u00f5ukogude tsensuur oli esimeses j\u00e4rjekorras keelanud. Anne Lange on v\u00e4lja k\u00e4inud huvitava m\u00f5tte: t\u00f5lkijad ja kirjastajad pakkusid lugemiseks just okupatsioonieelses maailmas kehtinud v\u00e4\u00e4rtusi jaatavat lekt\u00fc\u00fcri, nagu n\u00e4iteks Dumas\u2019 romaanid. 1957.\u00a0aastal asutatud Loomingu Raamatukogu hakkas eesti keelde vahendama autoreid, keda poleks saanud kuidagi seostada ametliku N\u00f5ukogude ideoloogia ja poeetikaga, n\u00e4iteks Kafka, Havel, Salinger, Camus, Golding\u00a0\u2026 Vaid m\u00f5ne aasta eest olnuks nende teoste avaldamine Eestis m\u00f5eldamatu. 1960ndatel oli LRil eesti algup\u00e4rase kultuuri arengus keskne roll. Ei ole juhus, et seal ilmusid t\u00f5lked, t\u00f5lked, t\u00f5lked ja siis \u00fcht\u00e4kki nelja eesti luuletaja \u201eN\u00e4rvitr\u00fckk\u201c (1971), mille t\u00e4htsust eesti n\u00fc\u00fcdisluule kujunemises pole v\u00f5imalik \u00fcle hinnata. Uue kirjanduse t\u00f5lgetega valmistati justkui ette plahvatus ka algup\u00e4rases kirjanduses. Siin on t\u00f5esti n\u00e4ha, kuidas t\u00f5lke kaudu leitud kontakti t\u00f5ttu v\u00e4lismaailmaga on uuenenud ka oma kirjandus ja kultuur. Teine niisugune n\u00e4ide eesti kultuuriloos on Noor-Eesti, mis samamoodi ammutas XIX\u00a0sajandi l\u00f5pu romaani ja Skandinaavia kirjandusest ideid, stiile, motiive, kuni \u00fchel hetkel hakkasid ilmuma Tuglase novellid, Suitsu luule jpm.<\/p>\n

V\u00e4ga huvitav n\u00e4ide, mis v\u00f5tab m\u00f5nes m\u00f5ttes kokku kogu LRi eetika ja t\u00f6\u00f6kultuuri, on Aleksandr Sol\u017eenits\u00f5ni jutustuse \u201e\u00dcks p\u00e4ev Ivan Denissovit\u0161i elus\u201c t\u00f5lkimise lugu. See on n\u00e4itusel avatud t\u00f5lkek\u00e4sikirjade ja LRi toimetuse kirjavahetuse kaudu autori ja t\u00f5lkijatega. Sol\u017eenits\u00f5ni jutustus ilmus ajakirjas Nov\u00f5i Mir 1962.\u00a0aasta l\u00f5pus, kuid LRi toimetusse oli see Lennart Mere kaudu j\u00f5udnud juba varem, k\u00e4sikirjana. LRi toimetuses saadi kohe aru, et tegemist on enneolematult t\u00e4htsa teosega ja et t\u00f5lge tuleb avaldada kiiresti, kusjuures selle kvaliteet peab olema eriti k\u00f5rge. T\u00f5lke kallal t\u00f6\u00f6tasid neli markantset isikut: t\u00f5lkijad Lennart Meri ja Enn Sarv, toimetajad Otto Samma ja Lembe Hiedel. K\u00e4sikirja tekstis ja selle servadele tihedalt kirjutatud kommentaaridest on n\u00e4ha, kuidas arutati t\u00f5lkek\u00fcsimusi, m\u00f5testades samal ajal laagrikogemust. Siberis olnud Meri ja Sarv on arutlenud Hiedeliga, kuidas s\u00f5nastada eesti keeles laagri eluolusse puutuvat, kuidas t\u00f5lkida laagrisl\u00e4ngi ja mida miski laagrielus \u00fcldse t\u00e4hendab. \u201e\u00dche p\u00e4eva\u00a0..\u201c t\u00f5lge illustreerib muljetavaldavalt, missuguse p\u00fchendumuse ning kirega LRi toimetajad ja t\u00f5lkijad oma t\u00f6\u00f6d tegid ja missiooni t\u00e4itsid.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Loomingu Raamatukogu tuba n\u00e4itusel \u201eT\u00f5lkes s\u00fcndinud\u201c.<\/p>\n

Martin Puidak \/ Tallinna \u00dclikool<\/p>\n

Oled koos oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud palju kirjavahetust, p\u00e4evikuid ja muid arhiividokumente. Kas kuskil on m\u00e4rgata, et juba t\u00f5lkimisel on teost tsenseeritud?<\/p>\n

Ma ei ole kokku puutunud \u00fchegi p\u00e4eviku ega kirjaga, kus t\u00f5lkija \u00fctleks otse, et ta on m\u00f5ne koha t\u00f5lkest v\u00e4lja j\u00e4tnud, kuna see ei sobi ideoloogiliselt. Delikaatsete asjade puhul k\u00e4is suhtlus N\u00f5ukogude ajal paljuski telefoni teel v\u00f5i n\u00e4ost n\u00e4kku ja seet\u00f5ttu on toonase tsensuuri kohta pigem v\u00e4he dokumente. Kui v\u00f5rrelda t\u00f5lget originaaliga, on sageli lihtne \u00e4ra arvata, miks m\u00f5ni koht j\u00e4eti v\u00e4lja v\u00f5i m\u00f5nda muudeti. Raske on aga kindlalt v\u00e4ita, kas tegemist on kirjastuse v\u00f5i ajakirja toimetaja otsuse v\u00f5i tsensori n\u00f5udega.<\/p>\n

Kui m\u00f5ni teos oli juba ilmunud venekeelses t\u00f5lkes, siis sageli on eesti t\u00f5lkes puudu samad kohad mis vene keeles. Olen uurinud l\u00e4hemalt n\u00e4iteks Aleksander Kurtna t\u00f5lgitud Gianni Rodari \u201eCipollinot\u201c. Kurtna t\u00f5lkis kindlasti itaalia keelest, aga kohati on ta originaalist lahku l\u00e4inud: on n\u00e4ha, et tal on t\u00f5lkides laua peal olnud ka vene t\u00f5lge ja vahel on ta muutnud midagi selle eeskujul. Vahel on j\u00e4\u00e4nud, vastupidi, truuks originaalile, eirates vene tsensuurimuudatusi.<\/p>\n

LRis kehtis n\u00f5ue, et t\u00f5lgitakse ainult l\u00e4htekeelest, aga on t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et Hiedel ja teised toimetajad heitsid siiski ka pilgu vene versiooni. Mitte k\u00fcll sellep\u00e4rast, et oleksid tahtnud eesti t\u00f5lget tsenseerida, vaid nad teadsid, et vene t\u00f5lge v\u00f5is pakkuda probleemsete tekstide puhul h\u00e4id kompromisslahendusi tsensuuri l\u00e4bimiseks.<\/p>\n

Levinud v\u00f5te oli ka raamistada t\u00f5lked saates\u00f5nadega, kus tsiteeriti marksismi-leninismi klassikuid, \u00fcritades n\u00e4idata, et autor m\u00f5tleb nii, nagu peab. N\u00e4iteks Kafka \u201eProtsessile\u201c lisati Prantsuse kommunisti Roger Garaudy eess\u00f5na, mille j\u00e4rgi olevat isegi Kafka realist. LRi eesm\u00e4rk oli avaldada head kvaliteetset kirjandust ja selle kaudu vahel veidi torkida N\u00f5ukogude v\u00f5imu seal, kus v\u00f5imalik, ja nii palju, kui v\u00f5imalik. Siis tuli aga stagnaaeg ja kogu LRi esimene toimetus vahetati v\u00e4lja.<\/p>\n

Osa n\u00e4itusest on p\u00fchendatud eraldi laste- ja noortekirjandusele.<\/p>\n

Lastekirjanduses on aset leidnud v\u00e4ga huvitav areng. Esimeseks ilukirjanduslikuks raamatusarjaks Eestis v\u00f5ib pidada Riia misjonikeskuse v\u00e4lja antud t\u00f5lkeraamatuid lastele (1857\u20131887). Tegemist oli vaimulike lugudega usuleidmisest. XIX\u00a0sajandil siiski selget vahet t\u00e4iskasvanute ja lastekirjanduste vahel ei tehtud. T\u00f5lgete paratekstides v\u00f5ib leida infot oodatava lugeja kohta, n\u00e4iteks \u201elastele\u201c, \u201enoorerahvale\u201c, \u201et\u00fctarlastele eeskujuks\u201c jne. Selle j\u00e4rgi on v\u00f5imalik aru saada, mida omal ajal peeti lastekirjanduseks, ehkki see termin hakkas levima alles XX\u00a0sajandi alguses, mil selle kirjandusliigi osakaal t\u00f5lkekirjanduse hulgas ka m\u00e4rgatavalt kasvas. Toona avaldati palju Anderseni ja Grimmide jutukogusid.<\/p>\n

Kirjandust on liigitatud \u00fcsna erinevalt sellest, kuidas seda praegu tehakse. Esimesed \u201eDon Quijote\u201c v\u00f5i \u201eRobinson Crusoe\u201c mugandused pandi n\u00e4iteks \u00fchte patta \u201eReinuvader Rebasega\u201c\u00a0\u2013 neis n\u00e4hti pigem noortele m\u00f5eldud ajaviitekirjandust. Seevastu muinasjutte v\u00f5i Kr\u00f5lovi valme v\u00f5idi t\u00f5lkida pigem t\u00e4iskasvanutele kui lastele. Haleduslood ja vaimulik ilukirjandus on aga oma kasvatusliku eesm\u00e4rgi t\u00f5ttu olnud suurel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5eldud lastele ja noortele. T\u00e4nap\u00e4eval on lastekirjandus v\u00e4ga t\u00e4htis osa raamatuturust: umbes kaks kolmandikku Eestis avaldatud lastekirjandusest on t\u00f5lked. 2024.\u00a0aastal ilmus \u201eHarry Potteri\u201c sarja I\u00a0osa eestikeelse t\u00f5lke 31.\u00a0tr\u00fckk\u00a0\u2013 ei tea, kas EELK praegu kasutusel piibli t\u00f5lkestki nii palju kordustr\u00fckke on tehtud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Osa n\u00e4ituse \u201eT\u00f5lkes s\u00fcndinud\u201c v\u00e4ljapanekust on p\u00fchendatud laste- ja noortekirjandusele.<\/p>\n

Martin Puidak \/ Tallinna \u00dclikool<\/p>\n

Mulle j\u00e4i n\u00e4itusel silma, et varasemast natuke enam on esile t\u00f5stetud naisi.<\/p>\n

Jah. N\u00e4iteks Marta Sillaots, Aita Kurfeldt ja Valda Raud olid omas ajas v\u00e4ga olulised t\u00f5lkijad, kes vahendasid eesti keelde maailmakirjanduse suurte autorite loodut. Eesti t\u00f5lkekirjanduse v\u00f5rgustiku<\/a> andmep\u00f5hine anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et t\u00f5lkija t\u00f6\u00f6 on aja jooksul k\u00f5vasti feminiseerunud ning praegu on enamik v\u00f5rgustiku kesksemaid t\u00f5lkijaid naised. Olen n\u00e4itusel meelega v\u00e4lja toonud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad, mis naiste rolli ilukirjanduse t\u00f5lkimises kahjuks ei peegelda: auhinnatud t\u00f5lkijate hulgas on mehi nimelt \u00fcle pooleteise korra rohkem kui naisi.<\/p>\n

Kes on olnud eesti t\u00f5lkeloo k\u00f5ige t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemad t\u00f5lkijad?<\/p>\n

Oleneb ajast. K\u00f5ik \u00e4rkamisaja suured autorid olid, nagu \u00f6eldud, \u00fchtlasi t\u00f5lkijad. Jannseni puhul on enamasti v\u00f5imatu \u00f6elda, mis on tema enda kirjutatud ja mis t\u00f5lge, aga n\u00e4iteks Koidula proosale oleme leidnud mitu seni teadmata eeskuju. Kvantiteet pole seejuures oluline n\u00e4itaja ja vahel on \u00fcksainus t\u00f5lge m\u00f5jukam kui suur hulk. N\u00e4iteks Russow laiendas oma t\u00f5lkeluule kogumikuga \u201eUued kandlekeeled\u201c (1854) oluliselt eesti kirjandusv\u00e4lja nii t\u00f5lgitud autorite valiku kui\u00a0ka oma oskusliku saksa luuletajate v\u00e4rsim\u00f5\u00f5du \u00fclekandmisega eesti keelde. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on ka edukaim r\u00f6\u00f6vlilugude maaletooja, saksa ja vene keelest t\u00f5lkinud David Martson, kes ise oma t\u00f5lked kirjastas: \u201eRinaldo Rinaldini\u201c t\u00f5lke kaanel pole autorit v\u00e4lja toodud, kuid pealkirja all loeme \u201ekirja pannud David Martson\u201c.<\/p>\n

Uurimist\u00f6\u00f6s tuli h\u00e4sti esile, et XIX\u00a0sajandi viimasel k\u00fcmnendil m\u00f5isteti juba hukka autorid, kes esitasid oma t\u00f5lke algup\u00e4randina. Esimene plagiaadiskandaal oli seotud Eduard Vilde jutustustega, mitte Jakob K\u00f5rvi \u201eLuigem\u00e4e Olliga\u201c, nagu seni teatud. Sel ajal paistis t\u00f5lkijana silma kirjanik Maximilian P\u00f5dder, keda v\u00f5ib pidada esimeseks professionaalseks ilukirjanduse t\u00f5lkijaks ja kes eestindas muu hulgas Tolstoi \u201eS\u00f5ja ja rahu\u201c (1898). Silmapaistev on ka Matthias Eiseni \u201eKalevala\u201c t\u00f5lge (1891\u20131898). Jaan Bergmann ja Jaan J\u00f5gever teevad sel ajal vanakreeka l\u00fc\u00fcrika, trag\u00f6\u00f6dia ja eepika esimesed t\u00f5lked. K\u00f5ige produktiivsem t\u00f5lkija oli aga XIX\u00a0sajandi l\u00f5pus ja XX\u00a0sajandi esimesel kahel k\u00fcmnendil (aja)kirjanik Peeter Gr\u00fcnfeldt, kes toimetas m\u00f5nda aega P\u00e4evalehte ning ajakirju Rahva L\u00f5buleht ja Romaan, kus ilmus palju ilukirjanduse t\u00f5lkeid. Gr\u00fcnfeldti ampluaa oli v\u00e4ga lai ja h\u00f5lmas mitut \u017eanri, kuid enamasti t\u00f5lkis ta rahvaraamatuid saksa ja vene keelest v\u00f5i nende vahendusel. XX\u00a0sajandi alguses t\u00f5lgiti palju n\u00e4idendeid eesti teatritele: osa avaldati, aga paljud j\u00e4id n\u00e4itetruppide kasutusse. N\u00e4idendeid t\u00f5lkisid sageli lavastajad ja n\u00e4itlejad ise: n\u00e4iteks Ants Simm, Anna Markus, Paul Pinna, Aleksander Trillj\u00e4rv.<\/p>\n

Esimesed naised, kes hakkasid ilukirjanduse t\u00f5lkimise v\u00e4ljal silma paistma, olid sageli m\u00f5ne kultuuri- ja \u00fchiskonnategelase elukaaslased, n\u00e4iteks Ants Simmi naine Linda, luuletaja, n\u00e4itekirjaniku ja ajakirjaniku Otto Grossschmidti naine Liina, arsti ja poliitiku Konstantin Koniku naine Matilde. Viljakamate t\u00f5lkijate hulgast leiame aga ka luuletajad Anna Haava ja Elise Auna, hiljem naisemantsipatsiooni eestvedaja Minni Kurs-Oleski ja sotsialisti Helmi Janseni. Neil oli mitmek\u00fclgset rahvusvahelist kogemust, nad oskasid mitut v\u00f5\u00f5rkeelt ja t\u00f5lkisid palju ingliskeelset kirjandust: autoritena Wilde, Shaw, Galsworthy, Swift, Poe, Wells\u00a0\u2026 Ka haridustegelane Marta P\u00e4rna oli palju reisinud ja oskas inglise, prantsuse, itaalia, saksa ning vene keelt. Ta t\u00f5lkis Kiplingi, Pirandello, Dostojevski, Rollandi jpt loomingut.<\/p>\n

Eesti vabariigis olid prominentsed t\u00f5lkijad Aita Kurfeldt, kes vahendas Cervantese \u201eDon Quijote\u201c, ja Marta Sillaots, kes on t\u00f5lkinud mituk\u00fcmmend suurteost inglise (nt \u201eForsyte\u2019ide saaga\u201c, \u201ePickwick-klubi j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud paberid\u201c), prantsuse (nt \u201eJean-Christophe\u201c, \u201eMadame Bovary\u201c), vene (nt \u201eIdioot\u201c, \u201eIsad ja pojad\u201c) ja saksa (\u201eV\u00f5lum\u00e4gi\u201c) kirjandusest.<\/p>\n

N\u00f5ukogude ajal t\u00f5usevad esile Valda Raud (Salinger, Hemingway, Fowles), Ott Ojamaa (Balzac, Borges, Stendhal), Henno Rajandi (Camus, Mauriac, James, Huxley), Ain Kaalep (eriti hispaania ja L\u00f5una-Ameerika autorid) jpt. Vladimir Beekman ja Leelo Tungal on olnud v\u00e4ga viljakad lastekirjanduse t\u00f5lkijad. Fenomenaalne t\u00f5lkija oli pol\u00fcglott Aleksander Kurtna, kes p\u00e4rast Siberist naasmist suutis l\u00fchikese aja jooksul t\u00f5lkida paarsada teost. M\u00f5ned 1980ndatel alustanud t\u00f5lkijad on aktiivsed praegugi, n\u00e4iteks Mati Sirkel.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on olukord mitmes m\u00f5ttes muutunud. Mis saab edasi?<\/p>\n

Eesti t\u00f5lketurul domineerib praegu l\u00e4htekeelena inglise keel, selle \u00fclekaal t\u00f5lgete puhul on isegi suurem kui vene keelel N\u00f5ukogude ajal. T\u00f5lkev\u00f5rgustiku suuremad v\u00e4ljad on h\u00f5ivanud inglise keelest menukirjanduse t\u00f5lkijad, nagu \u00dclle J\u00e4lle, Raili Puskar ja Maia Planhof. T\u00f5lgitud teoste hulgas paistavad arvukuse poolest silma armastusromaanid (Barbara Cartland, Nora Roberts jpt), p\u00f5nevikud ja kriminullid ning noorte- ja fantaasiasarjad.<\/p>\n

Ehkki t\u00f5lkekirjandust avaldatakse mitu korda rohkem kui N\u00f5ukogude ajal, on tiraa\u017eid drastiliselt langenud ja raamatud kallid. Kui N\u00f5ukogude ajal v\u00f5is v\u00e4\u00e4rtkirjanduse t\u00f5lgete eksemplaride arv ulatuda k\u00fcmnetesse tuhandetesse ja raamatuid sai vahel osta vanapaberi eest saadud kupongidega, siis n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b tr\u00fckiarv enamasti alla tuhande, mis t\u00e4hendab, et kirjastustele ei ole t\u00f5lkeilukirjanduse v\u00e4ljaandmine \u00fcldjuhul kasumlik.<\/p>\n

Raske \u00f6elda, mis saab edasi. Tendentside muutumist ei ole n\u00e4ha: inglise keel domineerib l\u00e4htekeelena ka edaspidi, ehkki aeg-ajalt j\u00f5uavad Eestisse ka \u00fclemaailmsed trendid, nagu oli n\u00e4iteks Skandinaavia noir.<\/p>\n

Milline on riigi funktsioon sellises olukorras? Kas riik \u00fcldse peaks kuidagi \u00fcritama t\u00f5lketurgu ja selle struktuuri m\u00f5jutada v\u00f5i suunata? Pigem ei peaks. Eestis on olemas hea toetuss\u00fcsteem raamatute v\u00e4ljaandmiseks, olgu need t\u00f5lked v\u00f5i algup\u00e4randid. Iseasi, kas kvaliteedi kriteeriumid ja filtrid on rahastatavate t\u00f5lkeprojektide puhul alati piisavad.<\/p>\n

Tehisaru teeb t\u00f5lkimise tuleviku ka ettearvamatuks. Praegu ei ole tehisintellekti t\u00f5lke kvaliteet ilukirjanduse jaoks veel piisav, kuid pole v\u00e4listatud, et see hakkab varem v\u00f5i hiljem suuresti paranema. Milline on siis selle m\u00f5ju t\u00f5lkekirjanduse turule?<\/p>\n

Oleks siiski vale arvata, et ilukirjanduse t\u00f5lkimisega on Eestis kehvasti. Kvaliteetsetes t\u00f5lkesarjades pakutakse mitmekesisemat lugemist, samuti hoitakse ja arendatakse t\u00f5lkekultuuri nii \u00f5ppeasutustes kui ka mitme kirjandus- ja kultuuriinstitutsiooni toel. Paslik on siin mainida Loomingu Raamatukogu peatoimetajat Triinu Tamme, ajakirja T\u00f5lkja H\u00e4\u00e4l toimetajat ja Eesti Kirjanike Liidu t\u00f5lkesektsiooni juhti Heli Allikut ning ka sama ametit pidanud Ilona Martsonit\u00a0\u2013 nemad t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4simatult, et hoida kvaliteetse ilukirjanduse t\u00f5lkimise lipp k\u00f5rgel.<\/p>\n

Kas eesti kultuuri t\u00f5lkelisus on erakordne?<\/p>\n

Pol\u00fcs\u00fcsteemide teooria autor Itamar Even-Zohar on \u00f6elnud, et t\u00f5lge kipub domineerima v\u00e4iksemates, perifeersemates kultuurides ja siis, kui kultuuril tuleb l\u00e4bida \u00fcleminekuaegade kriisid. Eesti kohta kehtib see t\u00e4helepanek m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral. T\u00f5epoolest on eesti kultuur toetunud paljuski t\u00f5lgetele, et arendada oma keelt ja kirjandust. Samuti on Eestiski muutuste ajal\u00a0\u2013 n\u00e4iteks XX\u00a0sajandi alguses ja s\u00f5jaj\u00e4rgse sovetiseerimise perioodil\u00a0\u2013 t\u00f5lke roll kultuuris ja \u00fchiskonnas kasvanud.<\/p>\n

L\u00f5ppude l\u00f5puks on k\u00f5ik kultuurid t\u00f5lkelised. Itaalia kirjanduse suurkujude Dante ja Boccaccio teoseid hakati Euroopas pidama teedrajavaks ja neid hakati j\u00e4ljendama, ent nemad olid oma teostes omakorda ammutanud paljudest allikatest. Mulle on alati tundunud, et \u00fcritada kultuuris eristada oma sellest, mis on tulnud mujalt, on viljatu ja kasutu. Kindel on see, et kultuuris segunevad oma ja v\u00f5\u00f5ras alati eristamatuseni. \u00dchel hetkel hakkasid n\u00e4iteks haritlased igal pool Euroopas lugema ja t\u00f5lkima Baudelaire\u2019i loomingut, kuid originaalsus peitus selles, kuidas Baudelaire\u2019i loeti ja t\u00f5lgiti, asetati tema poeetika dialoogi vastuv\u00f5tva kultuuriga.<\/p>\n

Mis puudutab siinset n\u00e4itust, siis oleme sellegi \u00fcle uurimisr\u00fchmas vaielnud. N\u00e4ituse tutvustuse avalause on \u201eEesti kirjakultuur on s\u00fcndinud ja kujunenud t\u00f5lkes ja t\u00f5lkides\u201c. Algvariandis oli kirjas hoopis laiemalt: \u201eeesti kultuur\u201c on s\u00fcndinud t\u00f5lkes. Minu hinnangul on ka see adekvaatne v\u00e4ide, kuid m\u00f5nelegi kolleegile tundub see liiga julge. Kuna n\u00e4itusel jutustatud lugu algab t\u00f5epoolest kirjalikest dokumentidest, siis sobib ka parandatud avalause ikka p\u00e4ris h\u00e4sti. Niisugused vaidlused on v\u00e4ga huvitavad, kuna puudutavad inimeste arusaama sellest, kes me oleme, kust me tuleme ja kelleks tahame saada. T\u00f5lke ja t\u00f5lkelisuse k\u00fcsimused on seejuures v\u00e4ga t\u00e4htsal kohal.<\/p>\n

\u201eT\u00f5lkes s\u00fcndinud\u201c<\/p>\n

Tallinna \u00dclikooli Akadeemilise Raamatukogu n\u00e4itusel \u201eT\u00f5lkes s\u00fcndinud: Eesti kultuuri ajalugu t\u00f5lkekirjanduse peeglis (1525\u20132025)\u201c<\/a> otsitakse vastust k\u00fcsimusele, missugune on olnud t\u00f5lgete m\u00f5ju eesti keele ja kirjanduse arengule. N\u00e4ituse kuraator on Daniele Monticelli, t\u00f6\u00f6r\u00fchma kuuluvad Aile M\u00f6ldre, Maris Saagpakk, Ave Mattheus, Kaja Tiisel, Anne Lange, Rene Haljasm\u00e4e, Triinu Tamm (Loomingu Raamatukogu) ja koordinaator Julia Reinman.<\/p>\n

N\u00e4itus tugineb Eesti Teadusagentuuri rahastatud r\u00fchmagrandile \u201eT\u00f5lkimine ajaloos: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad\u201c, mille eesm\u00e4rk on kirjutada esimene Eesti t\u00f5lkeloo koguteos. K\u00f6ited on kavandatud ilmuma j\u00e4rgmisel aastal. Vt https:\/\/translationinhistory.tlu.ee<\/a>. Koost\u00f6\u00f6s Rara digilaboriga on valminud Eesti t\u00f5lkekirjanduse <\/a>veebiv\u00f5rgustik<\/a> ning valmistatakse ette t\u00f5lkekirjanduse andmebaasi.<\/p>\n

Piletita n\u00e4itus on avatud kuni 14.\u00a0III\u00a02026.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti raamatu juubeliaasta ei ole kaugeltki l\u00e4bi ning kuni emakeelep\u00e4evani saab Tallinna \u00fclikooli akadeemilises raamatukogus uudistada n\u00e4itust \u201eT\u00f5lkes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68039,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,34619,37,33,35,844,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,6543,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-68038","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-daniele-monticelli","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-raamat-500","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tolkimine","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115744569484308648","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68038","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68038"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68038\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68039"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68038"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68038"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68038"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}