Eesti Panga v\u00e4rske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelk\u00f5ige v\u00e4listurgude kosumine ja riigipoolsed sammud.\u00a0 Tulumaksumuudatused j\u00e4tavad inimestele rohkem raha k\u00e4tte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse t\u00e4iendavat raha. Eesti majanduse v\u00e4ljavaadet parandavad ka alanenud intressim\u00e4\u00e4rad, hea ligip\u00e4\u00e4s pangalaenule ja aeglustuv hinnat\u00f5us. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 3,6% ja eelarvestiimuli taandudes aeglustub majanduskasv 2028. aastaks 2,5%ni. Majanduse v\u00e4ljavaadet varjutavad siiski endiselt keeruline geopoliitiline olukord ja ebakindlus tuleviku suhtes, seal hulgas teadmatus, millised lahendused leitakse taastamaks riigi rahanduse kestlikkus.<\/p>\n
Valitsemissektori eelarve l\u00e4heb j\u00e4rgmisel aastal suurde puuduj\u00e4\u00e4ki. Pandeemiaaegset ehk 2020. aasta eelarveseisu v\u00e4lja j\u00e4ttes kujuneb j\u00e4rgmise aasta puuduj\u00e4\u00e4k viimase kolmek\u00fcmne aasta suurimaks. Eelarvetasakaalu halvenemise peamised p\u00f5hjused on tulumaksus\u00fcsteemi muutmine ja kaitsekulude suurenemine \u00fcle 5% SKPst, millest arvestatav osa kulub impordiks ja seet\u00f5ttu kohaliku majanduse elavnemisse ei panusta. Praegu teadaoleva info p\u00f5hjal p\u00fcsib puuduj\u00e4\u00e4k ulatuslik kogu prognoosiperioodi v\u00e4ltel ehk kuni 2028. aastani. L\u00fchiajaliselt m\u00f5jub majanduskasvule ergutavalt see, et riik kogub v\u00e4hem makse ja suurendab oma kulutusi. Samas kasvavad p\u00fcsivalt nii riigi laenukoormus kui ka iga-aastane intressikulu. 2028. aastaks t\u00f5useb laenukoormus eeldatavalt 31,5%ni SKPst ja intressikulu u 400 miljoni euroni ehk kahekordseks t\u00e4navusega v\u00f5rreldes. Mida kaugemale l\u00fckatakse eelarve tasakaalu taastamine ja riigi laenukoormuse stabiliseerimine, seda keerulisemaks see muutub. Riigieelarve tasakaalu suunas liikumisega kaasneks ajutiselt tagasihoidlikum majanduskasv.<\/p>\n
Hinnat\u00f5us aeglustub j\u00e4rgmistel aastatel. 2026. aasta alguseks taandub inflatsioonist mootors\u00f5idukimaksu m\u00f5ju ja aasta keskpaigas kaob hinnakasvun\u00e4itajast aasta varem kehtima hakanud k\u00e4ibemaksut\u00f5usu m\u00f5ju. Samal ajal kandub toidutoormete odavnemine \u00fcle jaehindadesse ja toiduainete kiire kallinemine l\u00f5peb. Senist teenuste hoogsat hinnat\u00f5usu aitab edaspidi leevendada palkade vaoshoitum kasv. Kuigi suurenev eelarvestiimul ja sellest tulenev sisen\u00f5udluse h\u00fcppeline kasv p\u00f5hjustavad t\u00e4iendavat inflatsioonisurvet, maandavad seda tootlikkuse kiirenev kasv ja ettev\u00f5tete v\u00f5imalus t\u00f5sta toodangu hinda sisendkulude kasvust aeglasemalt. Tarbijahindade t\u00f5us aeglustub t\u00e4navuselt 4,9%-lt 2,9%ni 2026. aastal ning 2,4%ni 2027. aastal.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6turu v\u00e4ljavaade on majandusaktiivsuse suurenemise taustal hea. Kuna eelneva majanduslanguse ajal ei v\u00e4hendatud t\u00f6\u00f6tajate arvu sama kiiresti kui tootmismahtu, saavad ettev\u00f5tted esialgu tootmist suurendada ilma uusi inimesi hoogsalt palkamata. H\u00f5ive kasvab 2026. aastal veidi, kuid j\u00e4\u00e4b seej\u00e4rel \u00fcsna stabiilseks. T\u00f6\u00f6tus v\u00e4heneb j\u00e4rk-j\u00e4rgult, ent seda peamiselt mitte h\u00f5ive kasvu, vaid t\u00f6\u00f6j\u00f5upakkumise v\u00e4henemise t\u00f5ttu. T\u00f6\u00f6turul aktiivselt osalevate inimeste arvu v\u00e4hendab rahvastiku vananemine, kuid \u00fcldine osalemism\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b nii m\u00f6\u00f6daniku kui ka rahvusvahelises v\u00f5rdluses siiski k\u00f5rgeks.<\/p>\n
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustub, ent tulumaksus\u00fcsteemi muutmine suurendab inimeste netosissetulekut h\u00fcppeliselt. 2026. aastal t\u00f5useb keskmine netopalk seadusemuudatuse tulemusel ligikaudu kaks korda kiiremini kui brutokuupalk ehk umbes 10%. T\u00e4nu hinnakasvu aeglustumisele paraneb inimeste reaalne ostuj\u00f5ud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Teisalt aitab tulumaksuseaduse muutus v\u00e4hendada kulusurvet t\u00f6\u00f6andjatele ja annab v\u00f5imaluse taastada viimastel aastatel kannatada saanud kasumlikkust. T\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude osakaal loodavas lisandv\u00e4\u00e4rtuses on viimastel aastatel kasvanud ajaloolise maksimumi l\u00e4hedale ning p\u00f6\u00f6re selles ehk kasumiosa taastamine on oluline eeldus ettev\u00f5tete investeerimisv\u00f5ime paranemisele.<\/p>\n
Laenu v\u00f5tmise ja tagasimaksmise kulud j\u00e4\u00e4vad laenuv\u00f5tjatele soodsaks. Turuootuste kohaselt on edasised muutused euriboris v\u00e4ikesed, kuid seni toimunud langus ja pankade suutlikkus laene anda toetab nii ettev\u00f5tteid kui ka majapidamisi. Erinevalt paljudest teistest euroala riikidest on valdav osa Eesti laenudest seotud l\u00fchiajalise ehk kuue kuu euriboriga ja pikemaks ajaks fikseeritud intresside osakaal on v\u00e4ike. Seet\u00f5ttu on Euroopa Keskpanga intressilangetuste leevendav m\u00f5ju j\u00f5udnud Eesti laenuklientideni m\u00e4rksa kiiremini ja toetab majanduse elavnemist ka j\u00e4rgmistel aastatel.<\/p>\n
Loe ka: Rahapoliitika ja Majandus 4\/2025<\/a><\/p>\n \u00a0<\/p>\n