Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi hinnangul ei ole Eestis piisavaid meetmeid l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ohvri kaitsmiseks ja v\u00e4givallatsejaga tegelemiseks. Nii siseministri kui riigikogu \u00f5iguskomisjoni esimehe s\u00f5nul muudab politsei t\u00f6\u00f6d v\u00e4givallatsejatega lihtsamaks viibimiskeelu pikendamine, oluliselt rohkm tuleks aga r\u00f5hku panna ennetusele.<\/p>\n
Aastas registreeritakse Eestis keskeltl\u00e4bi umbes 10 000 l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla juhtumit. Tegelikkuses v\u00f5iv seesuguseid olukordi olla kordades rohkem, sest iga perev\u00e4givalla juhtumi lahendamiseks ei kutsuta kohale politseid, \u00fctles sel n\u00e4dalal intervjuus ERR-ile PPA juht Egert Belit\u0161ev. “Meil on v\u00e4ga palju neid juhtumeid, kus on tegemist korduvrikkujatega, korduvohvritega,” lisas ta.<\/p>\n
Traagiliseks n\u00e4iteks on siinkohal N\u00f5o surmas\u00f5itja, kes ainu\u00fcksi oktoobrikuu jooksul sattus politsei vaatev\u00e4lja 12 korral.<\/p>\n
Belit\u0161ev t\u00f5i n\u00e4ite ka inimeset, kes korrapidajatele teadaolevalt on sel aastal langenud v\u00e4givalla ohvriks 19 korda. N\u00e4idete valguses pole Belit\u0161evi hinnangul Eestis praegu piisavaid meetmeid ohvri kaitsmiseks ega ka v\u00e4givallatsejatega tegelemiseks.<\/p>\n
“Me reageerime, n\u00e4eme seal s\u00fcndmuskohal seda vaimsete probleemidega inimest, tal on alkoholijoobe tunnused, v\u00f5ib-olla v\u00e4ga v\u00e4ikesed, aga ainuke v\u00f5imalus teda hetkeks ohvrist eemale saada on seesama kainestusmajja viimine v\u00f5i v\u00e4ga l\u00fchikeseks ajaks 12-tunnine viibimiskeeld, sellega k\u00f5ik piirdubki. Selleks, et tegeleda v\u00e4givallatsejaga\u00a0 ei ole sisuliselt peale kriminaalmenetluse v\u00e4ga palju alles j\u00e4\u00e4nud,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Siseminister Igor Taro s\u00f5nul pole arutatud, kas politsei vajaks t\u00e4iendavaid v\u00f5imalusi v\u00e4givallatsejatega tegelemiseks.<\/p>\n
“Politsei ei saa n\u00fc\u00fcd kogu maailma ka \u00e4ra parandada. K\u00f5ik, mis eelneb v\u00e4ljakutsele ja k\u00f5ik, mis j\u00e4rgneb sellele, kui menetlust l\u00e4bi viiakse, et need on p\u00e4ris olulised osad sellest maailmast ja ma arvan, et\u00a0 seal on v\u00f5ibolla akuutsemaid k\u00fcsimusi, millega tegeleda, kui politseile t\u00e4iendavate volituste andmine. Ma arvan, et meie pikem eesm\u00e4rk peaks olema see, et neid v\u00e4ljakutseid oleks v\u00e4hem, mitte l\u00e4bi selle, et inimesed ei teata, vaid l\u00e4bi selle, et toimub t\u00f5husam ennetus ja seda v\u00e4givalda on v\u00e4hem,” \u00fctles Taro.<\/p>\n
Taro lisas, et oluline t\u00e4iendav meede politseile on viibimiskeelu pikendamine praeguselt 12 tunnilt 72 tunnile, mille valitsus on ka heaks kiitnud.\u00a0<\/p>\n
Ka riigikogu \u00f5iguskomisjoni esimees Madis Timpson \u00fctles, et politseil on olemas praegu v\u00f5imalused l\u00e4hisuhtev\u00e4givallale reageerimiseks. Perev\u00e4givald laiemalt ei ole ka Timpsoni hinnangul ainult politsei asi.<\/p>\n
“Ma arvan, et kui politsei saab selle viibimiskeelu pikendamise riigikogust, mida ma arvan, et ka saab, siis nende elu l\u00e4heb kindlasti lihtsamaks,” \u00fctles Timpson.<\/p>\n
“Kui on kriminaalmenetlus, siis on teine teema, l\u00e4heb see m\u00f6\u00f6da seaduse s\u00e4ngi ja ma arvan, et ei ole praegu suuremaid \u00f5igusi seal vaja. Tegelikult ametkondade vaheline koost\u00f6\u00f6 peaks olema tihedam, teravik peaks olema suunatud ennetuse peale, samuti ka nii ohvrite kui v\u00e4givallatsejate abistamise peale, ega ainult karistamine inimesi ei aita, sa pead ikka aitama teda,” r\u00e4\u00e4kis Timpson.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhi hinnangul ei ole Eestis piisavaid meetmeid l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ohvri kaitsmiseks ja v\u00e4givallatsejaga tegelemiseks. Nii…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68121,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,34652,1200,9011,28,29,19,353,25,8563,23,24,3137,22,20,60,30],"class_list":["post-68120","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karistusseadus","tag-kuritegevus","tag-lahisuhtevagivald","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-politsei","tag-populaarseimad-lood","tag-siseminister","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turvalisus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viibimiskeeld","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115745076265604037","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68120","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68120"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68120\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68121"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68120"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68120"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68120"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}