P\u00f5hjavesi on Eesti jaoks elut\u00e4htis maap\u00f5ueressurss, mis toetab \u00f6kos\u00fcsteeme ja p\u00f5llumajandust ning on joogiveeallikas suurele osale elanikkonnast. K\u00f5ige parem viis p\u00f5hjavee kvaliteedi s\u00e4ilitamiseks on seda kaitsta juba enne reostumise tekkimist. Seet\u00f5ttu tuleb p\u00f5hjavee kaitstust teadlikult hinnata enne maakasutuse planeerimist. Tartu \u00dclikooli geoloogia doktorant Magdaleena M\u00e4nnik kaitses hiljuti doktorit\u00f6\u00f6, millega l\u00f5i uue meetodi hindamaks p\u00f5hjavee ohustatust Eesti erinevates piirkondades.\u00a0<\/p>\n
Veel 13 000\u00a0aastat tagasi kattis Eestit hiiglaslik mandrij\u00e4\u00e4. Peale sulamist j\u00e4ttis liustik maha varieeruva paksuse ja koostisega pinnakatte, kus esineb nii moreeni, savi, liiva kui ka kruusa. M\u00e4nnik seletas, et pinnakatte paksus ja t\u00fc\u00fcp on k\u00f5ige olulisemad p\u00f5hjused, miks m\u00f5nes kohas on p\u00f5hjavesi suurema reostumise riskiga ja m\u00f5nes looduslikult v\u00e4ga h\u00e4sti kaitstud.<\/p>\n
“On piirkondi, kus reostus v\u00f5ib p\u00f5hjaveekihti imbuda v\u00e4ga kiiresti. Kui aga p\u00f5hjavee \u00fclespoole surve takistab vee liikumist allapoole, on tagatud v\u00e4ga hea kaitstus reostumise eest,” seletas ta. Paks savi ja moreen on M\u00e4nniku s\u00f5nul p\u00f5hjavee kaitse tagamiseks hea pinnas, ent \u00f5hukesed v\u00f5i liivased kihid lasevad reostusel liikuda kiiremini ja s\u00fcgavamale.\u00a0<\/p>\n
Eesti erip\u00e4rasid arvestav t\u00f6\u00f6riist<\/p>\n
P\u00f5hjavee kaitstuse termin kirjeldab p\u00f5hjavee tundlikust maapinnalt p\u00e4rineva reostuse suhtes. Seda kohtab Eestis tihti seadusandluses ning see m\u00f5jutab oluliselt p\u00f5llumajandustegevust ja maakasutuse planeerimist. “Arvestades, et p\u00f5hjavesi on joogiveeallikas enam kui poolele Eesti elanikkonnast, on selle kvaliteedi kaitsmine kriitilise t\u00e4htsusega,” t\u00f5des Magdaleena M\u00e4nnik. Kui p\u00f5hjavesi on juba reostunud, on selle puhastamine tehnoloogiliselt v\u00e4ga keeruline, aegan\u00f5udev ja kallis.<\/p>\n
Eestis kasutusel olev p\u00f5hjavee kaitstuse juhend p\u00e4rineb aga 1980. aastatest ja tugineb suuresti k\u00e4sitsi kaardi koostamisele. “Tagamaks l\u00e4bipaistvam hinnangu andmine ja realistlikum \u00fclevaade, kus on meie p\u00f5hjavesi h\u00e4sti kaitstud ja millised piirkonnad vajavad senisest t\u00f5sisemat t\u00e4helepanu, tuleb kasutusele v\u00f5tta t\u00e4nap\u00e4evased meetodid,” \u00fctles M\u00e4nnik. Tema doktorit\u00f6\u00f6s valminud kohandatud DRASTIC-meetod on geograafilise infos\u00fcsteemi p\u00f5hine ja v\u00f5imaldab kaitstuse hinnangut pakkuda kiiresti juba olemasolevate andmete p\u00f5hjal.<\/p>\n
Rahvusvaheliselt kasutatav DRASTIC-meetod eeldab, et p\u00f5hjavesi on seda kaitstum, mida s\u00fcgavamal p\u00f5hjaveetase paikneb. Piirkondades, kus kasutatakse peamiselt surveta maapinnal\u00e4hedasi p\u00f5hjaveekihte, on selline l\u00e4henemine p\u00f5hjendatud, sest suurem s\u00fcgavus v\u00e4hendab reostuse j\u00f5udmist p\u00f5hjaveeni. “Eestis on aga h\u00fcdrogeoloogilised tingimused m\u00e4rksa keerukamad. Peamine kasutatav p\u00f5hjaveekiht on tihti surveline ning p\u00f5hjavee kaitstust m\u00f5jutab pinnakatte ja alusp\u00f5hja kivimite koosm\u00f5ju,” selgitas M\u00e4nnik.<\/p>\n
Oma doktorit\u00f6\u00f6s kirjeldabki ta olukordi endistel j\u00e4\u00e4tumisaladel, kus p\u00f5hjaveetase on maapinnale v\u00e4ga l\u00e4hedal, kuid samal ajal tugeva surve all. “Sellistes kohtades ei p\u00e4\u00e4se reostus allapoole, sest p\u00f5hjaveekiht nii-\u00f6elda surub vastu ja takistab reostuse j\u00f5udmist s\u00fcgavamatesse kihtidesse,” s\u00f5nas M\u00e4nnik. Kohandatud DRASTIC meetod aitab tema s\u00f5nul taolisi looduslikult eriti h\u00e4sti kaitstud alasid eristada nendest, kus kaitse on n\u00f5rgem.<\/p>\n
Intensiivne p\u00f5llumajandus murrab looduslikust kaitsest l\u00e4bi<\/p>\n
P\u00f5hjavee kaitstus ei s\u00f5ltu aga ainult looduslikest tingimustest. Magdaleena M\u00e4nnik lisas metoodikale maakasutuse m\u00f5ju, et hinnata tegelikku reostumise riski, arvestades inimtegevust piirkonnas. \u00dcks olulisemaid p\u00f5hjavee kvaliteeti ohustavaid tegureid on tema s\u00f5nul p\u00f5llumajandusest tulenev hajureostus, kuna v\u00e4etiste kasutamisel v\u00f5ib nitraat liikuda l\u00e4bi pinnase p\u00f5hjaveekihtidesse. Lisaks m\u00f5jutavad p\u00f5hjavee kvaliteeti muud reostusallikad, nt endised j\u00e4\u00e4kreostusalad, kaevandamine ja puudulikud reovees\u00fcsteemid.<\/p>\n
Doktorit\u00f6\u00f6st selgus, et muidu looduslikult h\u00e4sti kaitstud alad v\u00f5ivad intensiivse p\u00f5llumajanduse korral olla siiski k\u00f5rge reostusohuga. \u00d5hukese pinnakattega piirkonnad, millel toimub v\u00e4iksema intensiivsusega maakasutus, on samas v\u00e4hem ohustatud. K\u00f5ige tundlikumad on aga piirkonnad, kus p\u00f5llumajandus toimub \u00f5hukese pinnakattega aladel.\u00a0<\/p>\n
Eestis asuvad sellised tundlikud piirkonnad n\u00e4iteks Pandivere ja Adavere-P\u00f5ltsamaa alal. P\u00f5hjavesi on M\u00e4nniku tulemuste p\u00f5hjal aga h\u00e4sti kaitstud n\u00e4iteks P\u00e4rnu kandis, kus alusp\u00f5hjalisi p\u00f5hjaveekihte katavad paksud viirsavid. Samuti on p\u00f5hjavesi kaitstud piirkondades, kus peamist kasutatavat p\u00f5hjaveekihti katab regionaalne veepide, n\u00e4iteks Lontova savid v\u00f5i Narva lademe veepide.<\/p>\n
P\u00f5hjavesi ei tunne riigipiire<\/p>\n
Eesti veeseaduse j\u00e4rgi p\u00f5hineb p\u00f5hjavee kaitse erinevatel ennetusmeetmetel, mis s\u00f5ltuvad p\u00f5hjavee kaitstuse tasemest. \u00d5hukese pinnakattega aladel, kus p\u00f5llumajandus on samas intensiivne, kehtivad rangemad n\u00f5uded v\u00e4etiste kasutamisele. Lisaks rakendatakse p\u00f5hjavee kaitseks joogiveehaarete sanitaarkaitsealasid ja veelubade n\u00f5udeid. Vajadusel v\u00f5etakse lisameetmeid veemajanduskavade kaudu, et tagada p\u00f5hjavee hea seisundi s\u00e4ilimine.<\/p>\n
Reostus, liigne tarbimine v\u00f5i halvad otsused v\u00f5ivad aga m\u00f5jutada p\u00f5hjavee kvaliteeti ja kogust m\u00f5lemal pool riigipiiri. Seet\u00f5ttu testis Magdaleena M\u00e4nnik uue metoodika toimivust Eesti ja L\u00e4ti piiri\u00fclesel alal. “Geoloogilised tingimused ei muutu riigipiiridega \u2013 nii Eestis kui ka L\u00e4tis esineb sarnane s\u00fcsteem, kus alusp\u00f5hja survelisi p\u00f5hjaveekihte, mida kasutatakse peamiselt joogiveeks, katavad pinnakattesetted, mis m\u00e4\u00e4ravad suurel m\u00e4\u00e4ral p\u00f5hjavee kaitstuse,” selgitas ta. M\u00e4nniku s\u00f5nul on kohandatud DRASTIC-metoodika kasutamiseks sobilik ka L\u00e4ti tingimustes.\u00a0<\/p>\n
Tema s\u00f5nul v\u00f5imaldas just uus meetod hinnata p\u00f5hjavee kaitstust Eesti-L\u00e4ti piiri\u00fclesel alal \u00fchtsel ja v\u00f5rreldaval alusel. Nimelt hinnati p\u00f5hjavee kaitsust varem m\u00f5lemas riigis erinevate l\u00e4henemistega, mis raskendas tulemuste t\u00f5lgendamist ja \u00fchise veemajanduse planeerimist.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga aitab \u00fchtlustatud ja teadusp\u00f5hine p\u00f5hjavee kaitstuse kaardistamine riikidel p\u00f5hjavee olukorda hinnata. Samuti aitab see otsustada, kus on vaja seiret, kaitset v\u00f5i tugevamat koost\u00f6\u00f6d riskide v\u00e4hendamiseks. Viimastel aastatel on kahe riigi vahel tehtud ka aina enam \u00fchiseid projekte, mille eesm\u00e4rk on parandada p\u00f5hjavee seisundi hindamist, seiret ja kaitset ning tagada joogiveevarude kestlik kasutamine kogu piiri\u00fcleses piirkonnas.<\/p>\n