Eesti majandus on viimastel aastak\u00fcmnetel l\u00e4bi teinud suure arengu, kuid viimastel aastatel on majanduskasv justkui kinni j\u00e4\u00e4nud. Meie v\u00e4liskeskkond on muutunud ettearvamatumaks, n\u00f5udlus peamistel eksporditurgudel on v\u00e4henenud ja siseturul on tarbimise kasv aeglustunud.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fctikute seas n\u00e4ib valitsevat konsensus, et majanduse kasvutempo taastamiseks ei piisa sellest, et j\u00e4\u00e4me ootama v\u00e4liskeskkonna soodsamaks muutumist. Tarvis on struktuurseid reforme, tootearendust, automatiseerimist, digitaliseerimist ja suuremat konkurentsiv\u00f5imet muutuvatel rahvusvahelistel turgudel. Sellega seoses on suurenenud ootus, et Eesti teadus- ja arendustegevus ning k\u00f5rgharidus oleks tugevamalt seotud meie ettev\u00f5tlussektori vajadustega.<\/p>\n
Sarnased tendentsid valitsevad ka maamajanduses, mille selgroo moodustavad p\u00f5llumajandus, kalandus, toiduainetet\u00f6\u00f6stus, metsandus, metsat\u00f6\u00f6stus, turbat\u00f6\u00f6stus ehk kokkuv\u00f5tvalt maakasutussektor ning sellele tootmissisendeid ja teenuseid pakkuvad majandusharud.<\/p>\n
Need tegevusalad h\u00f5lmavad pea kogu Eesti territooriumi. P\u00f5llumajandus, kalandus ja toiduainet\u00f6\u00f6stus on olulised Eesti toidujulgeoleku tagamiseks. Metsandus, metsat\u00f6\u00f6stus ja turbat\u00f6\u00f6stus varustavad meid v\u00e4\u00e4rtusliku toormega ja annavad olulise panuse eksporti.<\/p>\n
2024. aastal oli nendel tegevusaladel h\u00f5ivatud umbes 12 protsenti k\u00f5igist h\u00f5ivatutest, need andsid k\u00fcmme protsenti lisandv\u00e4\u00e4rtusest ja panustasid Eesti p\u00e4ritolu kaupade eksporti neli miljardit eurot ehk 35 protsenti Eesti p\u00e4ritolu kaupade koguekspordist.<\/p>\n
Kuid ka nendes majandusharudes on kaubagruppe, milles Eesti on netoimportija, n\u00e4iteks toit, eelk\u00f5ige taimsed tooted (puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad, kohv ja tee), aga ka valmistoidukaubad. Viimastel aastatel on kiirest kasvanud just valmistoidukaupade import, selle kaubagrupi v\u00e4liskaubandusbilansi puuduj\u00e4\u00e4k ulatus 2024. aastal peaaegu 600 miljoni euroni. Seda, et konkurents koduturul tiheneb n\u00e4itab ilmekalt ka see, et v\u00e4henenud on nende Eesti elanike osakaal, kes eelistavad kodumaiseid toidukaupu.<\/p>\n
Maakasutussektori erip\u00e4rad<\/p>\n
Lisaks tervet majandust m\u00f5jutavatele teguritele on maakasutussektor oluliselt m\u00f5jutatud ilmastikust, kliimamuutustest ja kliima- ja loodushoiupoliitikast. T\u00e4navune sajune suvi t\u00f5i sadade miljonite eurode ulatuses kahju teravilja- ja aiandussaaduste ning turbatootjatele.<\/p>\n
Koos kliimamuutusega on muutunud sagedasemaks meie oludes \u00e4\u00e4rmuslikud p\u00f5uaperioodid ja vihmavalingud, mis kahjustavad p\u00f5llukultuure. Kliimamuutus toob meile ka uusi kahjureid, taime- ja loomahaigusi, mis levivad nii metsades kui ka p\u00f5llumajanduses.<\/p>\n
Kliimapoliitika ootab maad kasutavatelt majandussektoritelt kasvuhoonegaaside heite v\u00e4hendamist. Lisaks on kliimapoliitikal maad kasutavatele sektoritele spetsiifiline ootus \u2013 suurendada s\u00fcsiniku sidumist ja talletamist. Loodushoiupoliitika ootab maad kasutavatelt sektoritelt majandamise intensiivsuse v\u00e4hendamist ja kaitstavate alade laiendamist.<\/p>\n
Maad kasutavaid sektoreid m\u00f5jutavad t\u00f5siselt ka demograafilised trendid. Statistikaameti rahvastikuprognoos n\u00e4itab, et v\u00e4ljaspool Harju ja Tartu maakonda v\u00e4heneb rahvaarv 2050. aastaks umbes 20 protsenti, sealjuures t\u00f6\u00f6ealiste elanike arv v\u00e4heneb sellest veelgi kiiremini. Elanike arvu v\u00e4henemine t\u00e4hendab, et kohalikku t\u00f6\u00f6j\u00f5udu j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks ja kliendid asuvad \u00fcsa sagedamini senisest kaugemal.<\/p>\n
Maakasutussektori tulevikuperspektiiv<\/p>\n
Arvestades meie rahvaarvu, on Eesti v\u00e4ga h\u00e4sti varustatud nii p\u00f5llu- kui metsamaa, aga ka veekogudega. Maakasutussektor on ajalooliselt olnud eksportiv sektor, selle ekspordipotentsiaal p\u00fcsib ka tulevikus ning seda on v\u00f5imalik suurendada.<\/p>\n
“Meie ekspordiportfellis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa ka esmasel toormel ehk teraviljal, piimal, puidul ja turbal.”<\/p>\n
Oluline on suurendada esmasele toormele antavat lisandv\u00e4\u00e4rtust. Praegugi ekspordib Eesti nii valmistoidukaupu kui ka puidust valmistatud tooteid, aga meie ekspordiportfellis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa ka esmasel toormel ehk teraviljal, piimal, puidul ja turbal. Nende kaupade v\u00e4\u00e4rtusahelatele Eestis t\u00e4iendavate l\u00fclide lisamine aitab suurendada Eestisse j\u00e4\u00e4vat lisandv\u00e4\u00e4rtust, loob t\u00f6\u00f6kohti ja annab t\u00e4iendavat eksporditulu.<\/p>\n
Oma potentsiaal on ka impordi asendamisel. N\u00e4iteks ei ole Eesti isevarustav sea- ja linnuliha ning kanamunadega. Liha ja munade tootmise suurendamine suurendaks n\u00f5udlust kohaliku teravilja j\u00e4rele.<\/p>\n
Vaid ekspordiv\u00f5ime tagab meie ettev\u00f5tete ja toodete konkurentsiv\u00f5ime Eesti turul. Kui Eesti liha, munad ja valmistoidukaubad ei ole konkurentsiv\u00f5imelised Euroopa turul, siis aegam\u00f6\u00f6da surub import Eesti toidu v\u00e4lja ka siinsetest kauplustest.<\/p>\n
Meie ekspordiportfelli on vaja rohkem kallimaid tooteid. Arvestades seda, et kliima- ja loodushoiupoliitika pigem piiravad maa kasutamist tootmiseks, saame maakasutussektorites tootmismahtu, h\u00f5ivet ja eksporti s\u00e4ilitada ja arendada vaid siis, kui meie m\u00fc\u00fcdavate toodete hulgas on rohkem l\u00f5pptarbijale suunatud ja eristuvaid tooteid.<\/p>\n
Kliimamuutusega kohanemiseks on tarvis olla avatud ja uuendusmeelne, et leida toimivaid lahendusi kliimamuutusega kaasnevatele v\u00e4ljakutsetele. Selleks, et toime tulla v\u00e4heneva rahvastiku m\u00f5juga, on tarvis nii esmatootmises kui ka esmatooret t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses veelgi enam tootmist automatiseerida ja digitaliseerida.<\/p>\n
Lisaks on muutumas Euroopa Liidu eelarve- ja poliitikaraamistik, mis v\u00f5ib osas maakasutussektori harudes tuua kaasa harjumusp\u00e4raseks saanud toetuste v\u00e4henemise. Ettev\u00f5tjaid suunatakse toetustele kandideerima ja teiste majandusharudega konkureerima Eestis ja EL-i tasandil. Nendel konkurssidel l\u00e4bi l\u00f6\u00f6miseks on tarvis ettev\u00f5tjate v\u00f5imekusi suurendada.<\/p>\n
Ootused teadus- ja arendustegevusele ja k\u00f5rgharidusele<\/p>\n
Eelneva valguses on selge, et maakasutussektoritega seotud k\u00f5rgharidus ning teadus- ja arendustegevus peavad p\u00f6\u00f6rama rohkem t\u00e4helepanu tehnoloogiate rakendamisele tootmises, tootearendusele \u2013 eriti eksportturgudele suunatud toodete arendamisele \u2013, ettev\u00f5tlikkuse tugevdamisele ning oskustele, mis toetavad rahvusvahelises \u00e4ris toimetulekut.<\/p>\n
P\u00f5llumajandus- ja toidutootmissektor toimivad kiiresti muutuvas ja \u00fcha keerukamas majanduskeskkonnas. Tuleviku p\u00f5llumajandus- ja toidus\u00fcsteemide p\u00f5hikompetentsid \u2013 riskijuhtimine, digitaliseerimine, kliimamuutustega kohanemine, finantskeskkonna m\u00f5istmine ning v\u00f5ime n\u00e4ha tervikpilti kogu v\u00e4\u00e4rtusahelast \u2013 on juba selgelt v\u00e4lja kujunemas.<\/p>\n
Samal ajal on muutunud ka noorte ootused. Nad eelistavad interdistsiplinaarset ja praktilise v\u00e4\u00e4rtusega haridust, mis looks neile konkreetse konkurentsieelise Eestis ja rahvusvahelisel tasandil.<\/p>\n
Tugev \u00e4ri\u00f5ppe integreerimine p\u00f5hi\u00f5ppesse on selle eelise kujundamisel asendamatu. Ringbiomajanduse sektor tervikuna liigub tehnoloogia- ja andmep\u00f5hise juhtimise suunas. Tuleviku p\u00f5llumajandusjuhid peavad oskama kasutada andmeid, juhtida investeeringuid, hinnata riske ja rakendada innovatsiooni, tehes seda k\u00f5ike keskkonna- ja kliimaeesm\u00e4rke arvestades.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on \u00e4ri\u00f5pe v\u00e4ltimatu eeldus selleks, et noored oleksid valmis v\u00f5tma vastutust ettev\u00f5tetes ja viima Eesti ringbiomajanduse j\u00e4rgmisele arengutasemele. Eesti Maa\u00fclikoolil on selleks tugev alus, sektori toetus ja selge missioon. N\u00fc\u00fcd on oluline, et riik seda rolli ka rahastusotsustes m\u00f5istaks ja v\u00e4\u00e4rtustaks.<\/p>\n
Seda tausta arvestades on eriti murettekitav, et haridus- ja teadusministeerium survestab Eesti Maa\u00fclikooli l\u00f5petama maamajanduse tasuta bakalaureuse\u00f5pet. Selleks, et maakasutussektorid tuleksid edukalt toime suurte muutuste ja v\u00e4ljakutsetega ning suudaksid j\u00e4tkuvalt panustada Eesti majanduskasvu, eksporti ja regionaalsesse tasakaalu, vajame uut p\u00f5lvkonda spetsialiste ja liidreid, kes suudavad kombineerida t\u00e4nap\u00e4evase tehnoloogia, tootearenduse ja n\u00f5udlustrendide v\u00f5imalusi, et luua ekspordis konkurentsiv\u00f5imelisi tooteid.<\/p>\n
Just sellist kohanemisv\u00f5imet ootavad Eesti P\u00f5llumajandus-Kaubanduskoda ja maakasutussektori ettev\u00f5tjad ka Eesti Maa\u00fclikoolilt, Eesti t\u00e4htsaimalt maakasutussektorite teadus-, arendus- ja k\u00f5rghariduskeskuselt.<\/p>\n
Oluline on, et Eesti \u00fclikoolidele v\u00f5imaldataks paindlikult kohanduda meie majandussektorite arengutega, sest ainult nii saavad nad toetada ja kiirendada nende sektorite edasist kasvupotentsiaali.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti majandus on viimastel aastak\u00fcmnetel l\u00e4bi teinud suure arengu, kuid viimastel aastatel on majanduskasv justkui kinni j\u00e4\u00e4nud. Meie…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68153,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,3450,1850,34,36,6746,3455,2354,7032,3752,3448,3424,34666,31566,17175,429],"class_list":{"0":"post-68152","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pollumajandus-kaubanduskoda","14":"tag-eksport","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-import","18":"tag-kerli-ats","19":"tag-kliimamuutused","20":"tag-maakasutus","21":"tag-maamajandus","22":"tag-maaulikool","23":"tag-pollumajandus","24":"tag-ringbiomajandus","25":"tag-teadus-ja-arendustegevus","26":"tag-toidutootmine","27":"tag-toit"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115745288729058198","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68152","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68152"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68152\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68153"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68152"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68152"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68152"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}