{"id":68154,"date":"2025-12-19T08:28:11","date_gmt":"2025-12-19T08:28:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68154\/"},"modified":"2025-12-19T08:28:11","modified_gmt":"2025-12-19T08:28:11","slug":"soja-ulevaade-1395-paev-jalle-paev-ilma-muutusteta-rindejoones","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68154\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1395. p\u00e4ev &#8211; j\u00e4lle p\u00e4ev ilma muutusteta rindejoones"},"content":{"rendered":"<p>              <a href=\"https:\/\/lounaeestlane.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/ukra-1395.jpg\" rel=\"lightbox nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img width=\"310\" height=\"388\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/ukra-1395.jpg\" class=\"attachment-medium_large size-medium_large wp-post-image\" alt=\"\" decoding=\"async\" fetchpriority=\"high\"   data-attachment-id=\"165552\" data-permalink=\"https:\/\/lounaeestlane.ee\/soja-ulevaade-1395-paev-jalle-paev-ilma-muutusteta-rindejoones\/ukra-1395\/\" data-orig-file=\"https:\/\/i0.wp.com\/lounaeestlane.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/ukra-1395.jpg?fit=512%2C640&amp;ssl=1\" data-orig-size=\"512,640\" data-comments-opened=\"0\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;0&quot;}\" data-image-title=\"ukra 1395\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"&lt;p&gt;Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA&lt;\/p&gt;&#10;\" data-medium-file=\"https:\/\/i0.wp.com\/lounaeestlane.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/ukra-1395.jpg?fit=240%2C300&amp;ssl=1\" data-large-file=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/ukra-1395.jpg\"\/><\/a><br \/>\n              Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA            <\/p>\n<p>L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n<p>Ukraina 19. detsember 2025: <\/p>\n<p>j\u00e4lle p\u00e4ev ilma muutusteta rindejoones, mitte et lihtne oleks\u2026<\/p>\n<p>1. K\u00f5ik sihtm\u00e4rgiks sobib.<\/p>\n<p>2. P\u00e4ris palju\u2026<\/p>\n<p>3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n<p>4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n<p>5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta aga pisu ebaselgust L\u00f5mani suunal.<\/p>\n<p>6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n<p>7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n<p>8. Donetsk: muutusteta.<\/p>\n<p>9. L\u00f5unarinne: muutusteta.<\/p>\n<p>10. Herson: muutusteta.<\/p>\n<p>11. India teatas, et venemaa on v\u00e4rvanud Ukraina-vastasesse s\u00f5tta sadu India kodanikke.<\/p>\n<p>12. \u201eInimeste kodakondsusest sisuliselt ilmaj\u00e4tmine.\u201d riigiduuma kiitis heaks riigist lahkunud s\u00f5javastaste venelaste igasugustest \u00f5igusest ilmaj\u00e4tmise.<\/p>\n<p>13. venemaa t\u00f5stis Hiinale m\u00fc\u00fcdava nafta hinnaalandust rekordilise 35 dollarini barreli kohta.<\/p>\n<p>14. Esmakordselt p\u00e4rast s\u00f5ja algust oli majanduskriis putinile \u201e\u041f\u0440\u044f\u043c\u043e\u0439 \u043b\u0438\u043d\u0438\u0438\u201d ajal esitatud peamiste k\u00fcsimuste hulgas.<\/p>\n<p>15. L\u00fchiuudised<\/p>\n<p>Tippkohtumisel kiitsid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid heaks 90 miljardi euro suuruse toetuse Ukrainale aastateks 2026\u20132027. Seda toetust kaaluti reparatsioonilaenu alternatiivina, kui plaan kasutada Kiievi abistamiseks k\u00fclmutatud venemaa varasid eba\u00f5nnestub. Sellest teatasid Euroopa \u00dclemkogu eesistuja Ant\u00f3nio Costa, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz. \u201eOleme kokku leppinud. Otsus anda Ukrainale 90 miljardit eurot toetust aastateks 2026\u20132027 on heaks kiidetud. Oleme endale kohustused andnud ja oma kohustused t\u00e4itnud,\u201d \u00fctles Costa avalduses. Von der Leyen r\u00f5hutas, et tippkohtumise peamine eesm\u00e4rk oli rahuldada Ukraina \u201ekiireloomulisi rahalisi vajadusi\u201d, mis on saavutatud. Ukrainale m\u00f5eldud vahendid kaasatakse kapitaliturgudelt laenumehhanismi kaudu.<\/p>\n<p>193 vene poole r\u00fcnnakut, aga kaotuste arv laseb j\u00e4lle arvata, et suuremas osas ikka v\u00e4ikesed grupid k\u00f5ikjal edeneda \u00fcritavad sest senised suuremate gruppidega soomuse ja kergliikuritega eip kipu see \u00f5nnestuma. Seda, et mitmetes l\u00f5ikudes on paranenud Ukraina droonindus, annab aimu eilnegi p\u00e4ev, et palju muud tagalatoetuselementi tabati ehk siis suudetakse segamatult \u00fcha kauegmal tegutseda. Kahjuks pole piisavalt h\u00e4sti suudetud m\u00f5jutada kaudtule\u00fcksusi, isegi nende k\u00f5rged tabamise numbrid ei too nende laskude arvu piisavalt madalale aga eks panustab nende kahurimeeste oskamatuse peale, mida v\u00f5imendab kiirustamine, sest drooni m\u00f5juv\u00e4lja sisse, kiirelt lasud ja minema t\u00f6\u00f6tab efektiivselt vaid nn proffidel.<\/p>\n<p>Pingelisemad rindel\u00f5igud olid ikka Vovt\u0161ansk, Kostjant\u00f5nivka, Pokrovski-M\u00f5rnohrad ja l\u00f5unarinne. Mujal pigem m\u00f5ned torkimised v\u00f5i suurem reorg jne.<\/p>\n<p>Kahjuks jagus j\u00e4lle palju tapjadroone ja neid lennutavate operaatorite jaht pole seni piisavalt edukas olnud. Eks enamus neist keskmisest targemad ning omavad t\u00e4nu enda spetsiifikale ka teadmist, kuidas neid endid jahitakse. Videos eristab neid tavaliselt uuemate pikap t\u00fc\u00fcpi v\u00f5i tavaliste maasturitega varustatuna. Neile pole Ukraina omadel kahju ka raketti teele saata.<\/p>\n<p>Hetkel kipub tunduma, et vene poole edasi j\u00f5udnud \u00fcksustel v\u00f5ib hakata \u00fcha enam t\u00f5usma mure, et laadida oma telefonide ja raadiojaamade akusid. Pole m\u00e4rganud seni, et neil oleks palju kaasas p\u00e4ikesepaneele ja egas neist hetkel ka abi oleks. Jah, palju on v\u00f5imalik pikendada kasutusaega, kui vaid p\u00e4evas m\u00f5ne korra seadet sisse l\u00fclitad. K\u00fcll aga tahab selline teguvus v\u00e4ga head koordineerimist ning plaanist kinnipidamist aga sellega \u00f5nneks vene poolel \u00fclih\u00e4sti eip ole. Seda, et eesmistel \u00fcksustel eip jagu isegi vette ning tihti saab moon otsa enne toiduvarude l\u00f5ppemist, loeb \u00fcha sagedamini.<\/p>\n<p>Lisaks on neil muresid, et kuidas edasi j\u00f5udnud \u00fcksused end maskeerivad, sest vahendeid selleks v\u00e4ikesed grupid kaasa v\u00f5tta ei suuda ning sestap on nad droonidelt p\u00e4ris lihtsalt leitavad ja tabatavad<\/p>\n<p>No ei julge veel olla nii optimistlik, et selline \u00f5ige pisu korraks hangunud rindejoone muutuste seis pikemalt pidama j\u00e4\u00e4b, aga oleks ju meeldiv eksida\u2026<\/p>\n<p>1. Ikka rinde ja piiri l\u00e4hedus lisaks Odessa kandile, kus sillad ja energiainfra suurema m\u00f5ju all on.<\/p>\n<p>2. ASTRA teatel uppub Rostovi linnas r\u00fcnnaku alla sattunud venemaa varilaevastiku tanker Novo\u0161ahtinski naftaterminali l\u00e4hedal. R\u00fcnnakus hukkus kaks ja sai vigastada kolm meeskonnaliiget. Pealtn\u00e4gijate s\u00f5nul on ahter kuni pealisehitiseni vee all. Ala on suletud ja paigaldatud on poomid.<\/p>\n<p>Serhi Sternenko s\u00f5nul lekib Novorossiiskis SBU drooni poolt tabatud vene Var\u0161avjanka-klassi allveelaev n\u00fc\u00fcd merre k\u00fctust ja m\u00e4\u00e4rdeainet. Selle tagumine osa on osaliselt \u00fcle ujutatud ning kaks sektsiooni on p\u00e4rast kere purunemist v\u00e4idetavalt vee all. See on vastuolus venemaa varasemate v\u00e4idetega, et allveelaev oli kahjustamata.<\/p>\n<p>Dzer\u017einski idapoolses t\u00f6\u00f6stustsoonis asuvas Sintez OKA tehases toimus eile plahvatus ja puhkes tulekahju. See venemaa oluline keemiatehas toodab materjale, mida kasutatakse l\u00f5hkeainetes, raketik\u00fctuses ja muudes s\u00f5jalistes rakendustes.<\/p>\n<p>Ukraina v\u00e4ed r\u00fcndasid eile \u00f6\u00f6sel mitmeid venemaa sihtm\u00e4rke, tabades okupeeritud Krimmis asuvat 55\u017dh6 \u201eNebo-U\u201d radarit, Pr\u00f5morski (Zapori\u017eja) l\u00e4hedal asuvat k\u00fctusehoidlat, Makijivkas asuvat droonide hoiukohta ja Donetskis asuvat venemaa 114. motoriseeritud brigaadi v\u00e4ekontsentratsiooni.<\/p>\n<p>Mitmed allikad, sealhulgas Newsweek viitavad sellele, et 17.-18. detsembri \u00f6\u00f6sel h\u00e4vitas Ukraina okupeeritud Krimmis Belbeki \u00f5huv\u00e4ebaasis h\u00e4vitaja MiG-31\/BM. Lennuk oli t\u00e4ielikult tangitud ja relvastatud, mis aitas kaasa mitmetele uutele plahvatustele. MiG-31 on \u00fcks venemaa tehniliselt k\u00f5ige arenenumaid lennukeid, mille v\u00e4\u00e4rtus on 30\u201350 miljonit dollarit. Samas r\u00fcnnakus r\u00fcndas Ukraina kahte kaugmaaradarit Nebo-SVU, \u00fchte radarit 92N6 (osa \u00f5hut\u00f5rjekompleksist S-400) ja \u00fchte \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi Pantsir-S2. Selle r\u00fcnnaku hinnanguline kogukahju oli sadades miljonites dollarites.<\/p>\n<p>Ukraina droonid olid t\u00e4na \u00f6\u00f6sel Belgorodis aktiivsed, teatatakse plahvatustest.<\/p>\n<p>J\u00e4lgimisallikad teatasid plahvatustest venemaa linnas Orjolis 19. detsembri \u00f6\u00f6sel. T\u00f5en\u00e4oliselt r\u00fcnnati kohalikku koostootmisjaama, kuna linnas teatati elektrikatkestustest.<\/p>\n<p>On teateid, et Ukraina r\u00fcndas t\u00e4na \u00f6\u00f6sel Samaara oblastis asuvat Togliattiazoti tehast, mis on venemaa suurim keemiatehas ja \u00fcks maailma suurimaid ammoniaagitootjaid.<\/p>\n<p>3. Kursk: vastastikune kompimine j\u00e4tkus ilma muutusi rindejoones toomata.<\/p>\n<p>4. Harkiv: vene poole edenemise teadetele kinnitust ei leidnud.<\/p>\n<p>5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n<p>Blogikanalist Kupjanski kohta: Logistilise toetuse v\u00f5i t\u00e4ienduse saamise v\u00f5imalus on minimaalne ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud vene v\u00e4ed on sunnitud leppima piiratud droonidega, mis tarnivad laskemoona ja vett. Ukraina v\u00e4ed kasutavad droone allesj\u00e4\u00e4nud venemaa taktikaliste elementide sihtimiseks. venemaa riigimeedia ja ametnikud j\u00e4tkavad kaotuste v\u00e4hendamist v\u00f5i v\u00e4idavad, et neil on endiselt kontroll, samas kui m\u00f5ned venemaa s\u00f5jav\u00e4eblogijad tunnistavad \u201ehalvenevat olukorda\u201d, sealhulgas taandumist ja vaidlustatud \u201ehallide tsoonide\u201d olemasolu. V\u00f5itlus j\u00e4tkub, teatatakse venemaa juhuslikest r\u00fcnnakutest linna p\u00f5hjaosas ja \u00e4\u00e4realadel (nt Petropavlivkas, Pi\u0161t\u0161anes), kuid viimastel p\u00e4evadel pole venemaa olulisi edasiliikumisi registreeritud.<\/p>\n<p>J\u00e4tkuvalt on selguseta seis L\u00f5mani sektoris, k\u00fcll ei tuvastanud eile uusi muutusi.<\/p>\n<p>6. Siversk: suuri muutusi ei tuvastanud ja \u00fcle Bahmutovka j\u00f5e j\u00e4rjest vene isikoosseisu arv kasvab ja peaks juba olema piisava suurusega j\u00e4tkamaks tugevamaid r\u00fcnnakuid edasi. V\u00f5imalik, et pisu on vene poole edenemise hoogu takistanud saadud alade puhastamine takistustest ja miinidest.<\/p>\n<p>7. Bahmut: rindejoon p\u00fcsib.<\/p>\n<p>8. Donetsk: tundub, et muutusi rindejoones polnud.<\/p>\n<p>Pokrovski rindel r\u00fcndavad Ukraina 79. \u00f5hur\u00fcnnakubrigaadi droonipiloodid venemaa sihtm\u00e4rke enam kui 21 km kaugusel. Kaadrid n\u00e4itavad t\u00e4ppistabamusi Hrodivkas, mis on venemaa r\u00fcnnakute peamine alguspunktM\u00f5rnohradile.<\/p>\n<p>Blogikanalist: Vaatamata venemaa v\u00e4idetele t\u00e4ieliku kontrolli kohta kuu alguses, j\u00e4tkub v\u00f5itlus linnas intensiivselt. Ukraina v\u00e4ed hoiavad kindlustatud positsioone p\u00f5hja- ja keskosas, korraldades samal ajal vastur\u00fcnnakuid. Ukraina taktikalised elemendid on viimastel p\u00e4evadel territooriumi tagasi v\u00f5itnud, sealhulgas edenedes sellistes piirkondades nagu Rivne ja Udat\u0161ne. Sektoris kasutatakse m\u00f5lema poole poolt intensiivselt droone, mis raskendab logistikat ja soodustab v\u00e4ikeste \u00fcksuste r\u00fcnnakuid ja varitsusi keerulises 3D-linnalahinguruumis.<\/p>\n<p>Ka vene pool annab teada Ukraina omade vastur\u00fcnnakutest.<\/p>\n<p>9. L\u00f5unarinne: muutusteta.<\/p>\n<p>10. Herson: rindejoones muutusteta. K\u00fcll on vene pool asunud aktiivsemalt r\u00fcndama rakettidega Odessa suunal asuvaid sildasid. Kas see v\u00f5ib olla neile vajalik s\u00f5jaliselt, ei oska veel \u00f6elda, sest see t\u00e4hendaks suuremat dessanti \u00fcle Dnepri ning hetkel tundub, et nii palju s\u00f5jalist v\u00f5imekust eip tohiks olla, et isegi kui suudetakse sillapea luua suudetaks sealt ka hakata Odessa poole suunduma\u2026 eks pisu kriitilisemalt tuleb j\u00e4lle seda suunda kiikama hakata.<\/p>\n<p>11. venemaa on v\u00e4rvanud Ukraina s\u00f5jas v\u00f5itlema \u00fcle 200 India kodaniku. BBC teatel teatas sellest India valitsus. Valitsuse andmetel on v\u00e4rvatud indialastest v\u00e4hemalt 26 tapetud ja seitse on kadunud. Delhi peab Moskvaga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi umbes 50 oma kodaniku repatrieerimiseks, olles seni taganud \u00fcle 100 tagasisaatmise. Ohvrite sugulased \u00fctlesid, et v\u00e4rbamine toimus vahendajate ja agentide kaudu, kes meelitasid noormehi lubadustega legaalsest t\u00f6\u00f6st venemaal, k\u00f5rgest palgast ja majutusest. Samas v\u00e4itsid nad, et saabumisel sunniti mehi allkirjastama vene keeles lepinguid, mille sisust nad aru ei saanud, ja saadeti seej\u00e4rel otse s\u00f5japiirkonda.<\/p>\n<p>Eelmise aasta mais teatasid India \u00f5iguskaitseorganid kuritegeliku v\u00f5rgustiku likvideerimisest, mis v\u00e4rbas kodanikke Ukrainas v\u00f5itlema. Uurimine tuvastas, et v\u00e4rbajad tegutsesid sotsiaalmeedia ja kohalike vahendajate kaudu mitmes osariigis. 2024. aasta juulis lubas putin vabastada k\u00f5ik s\u00f5jas v\u00f5itlema v\u00e4rvatud India kodanikud vene armeest. See avaldus j\u00e4rgnes India peaministri Narendra Modi vastavale n\u00f5udmisele tema Moskva visiidi ajal. Sama aasta septembriks oli venemaa armeest vallandatud 45 indialast, keda peteti venemaa kaitseministeeriumiga lepinguid s\u00f5lmima.<\/p>\n<p>V\u00e4lismaalaste v\u00e4rbamine Ukraina-vastases s\u00f5jas v\u00f5itlemiseks ei piirdu ainult India kodanikega. Varem teatas Nepali v\u00e4lisminister Prakash Saud, et venemaa armeesse on v\u00e4rvatud v\u00e4hemalt 200 Nepali kodanikku, kellest v\u00e4hemalt 14 hukkusid. Nepali v\u00f5imud n\u00f5udsid, et Moskva demobiliseeriks viivitamatult rindel olevad Nepali s\u00f5durid ning tooks surnud ja haavatud kodumaale tagasi. Samuti teatati Somaalia, Indoneesia, S\u00fc\u00fcria, Kuuba ja Hiina palgas\u00f5durite osalemisest s\u00f5jas venemaa poolel ning Serbia kodanike v\u00e4rbamisest. Selle taustal kutsusid India, Nepal ja Sri Lanka ametlikult oma kodanikke \u00fcles mitte langema valede lubaduste ja t\u00f6\u00f6pakkumiste ohvriks v\u00e4lismaal.<\/p>\n<p>12. riigiduuma saadikud v\u00f5tsid esimesel lugemisel vastu eeln\u00f5ud, mis kehtestavad piirangud tagaselja s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud venelastele v\u00e4lisagentide seaduse rikkumise, armee diskrediteerimise, soovimatutes organisatsioonides osalemise ning sanktsioonide ja separatismi n\u00f5udmise eest. Nende hulka kuuluvad nii haldus- kui ka kriminaalasjades s\u00fc\u00fcdistatavad, kes hoiduvad karistusest k\u00f5rvale v\u00e4ljaspool venemaad viibides. Nende \u00fcmberpaigutatud isikute kontod ja vara k\u00fclmutatakse. Lisaks keelatakse neil laenude ja internetipanga teenuste saamine, tehingute tegemine volituse alusel, s\u00f5idukite ja kinnisvara registreerimine ning registreerumine f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjana. Samuti peatatakse nende juhiload.<\/p>\n<p>Lisaks ei saa venemaa ametiv\u00f5imude tagakiusamise eest v\u00e4lismaal peidus olevad kodanikud t\u00f6\u00f6delda dokumente, sealhulgas elektroonilise allkirjaga dokumente. Neile ei pakuta veebip\u00f5hiseid valitsusteenuseid ja konsulaadid pakuvad vaid minimaalset protseduuride komplekti, mis takistab neil v\u00e4lispassi saamist. Diplomaatiline esindus saab ainult kinnitada, et kodanik on endiselt elus. Meetmete \u00fcle otsustab peaprokur\u00f6r v\u00f5i tema aset\u00e4itja ning piirangutega isikute register avalikustatakse. Muudatused peaksid j\u00f5ustuma 1. m\u00e4rtsil 2026.<\/p>\n<p>\u201eIsegi v\u00e4ljaspool riiki viibides peavad p\u00f5genenud reeturid m\u00f5istma oma tegude eest karistuse v\u00e4ltimatut saamist,\u201d \u00fctles riigiduuma spiiker vjat\u0161eslav volodin. Advokaadid m\u00e4rgivad, et kehtestatavad piirangud on rangemad kui Rosfinmonitoringu \u201eterroristide ja ekstremistide\u201d nimekirjas olevate isikute suhtes kehtestatud meetmed. \u201eMinu arvates on see seaduseeln\u00f5u sisuliselt kodakondsuse \u00e4rav\u00f5tmine. Jah, see rakendatakse ametlikult, kuid inimeselt v\u00f5etakse \u00e4ra k\u00f5ik \u00f5igused, mis tal on,\u201d \u00fctleb inim\u00f5iguste projekti \u201e\u041f\u0435\u0440\u0432\u044b\u0439 \u043e\u0442\u0434\u0435\u043b\u201d advokaat Jevgeni Smirnov. \u201eTundub, et venemaa v\u00f5imud on h\u00fcsteerias\u2026 See on k\u00f5ige t\u00f5sisem kodaniku\u00f5iguste l\u00fc\u00fcasaamine, mida ma tean,\u201d n\u00f5ustub BBC-ga anon\u00fc\u00fcmsust palunud vene advokaat. Ta peab seadusandjate algatust juriidiliseks jamaks. \u201eMida nad oma kodanikega teevad: m\u00f5rvaritelt ja v\u00e4gistajatelt ei v\u00f5eta \u00f5igusi \u00e4ra, aga inimene, kes l\u00e4ks n\u00e4iteks Gruusiasse ja ei maksnud 30 000 rubla suurust trahvi armee \u201ediskrediteerimise\u201d eest \u2013 see on okei,\u201c m\u00e4rgib ekspert.<\/p>\n<p>13. Reutersi teatel on venemaa naftakompaniid sunnitud Hiina klientidele j\u00e4rsult suurendama naftaallahindlusi, et nad saaksid m\u00fc\u00fca kaupu, millest India rafineerimistehased on keeldunud, teatab Reuters t\u00f6\u00f6stusallikatele viidates. Agentuuri allikate kohaselt m\u00fc\u00fcakse m\u00f5ningaid Uralsi toornafta kaupu Balti sadamates kuni 35 dollari suuruse allahindlusega Brentist \u2013 see on rekord p\u00e4rast s\u00f5da. Arvestades Brenti praegusi hindu, t\u00e4hendab see hinda alla 30 dollari barreli kohta \u2013 madalaim hind p\u00e4rast pandeemiat. Reutersi allikate s\u00f5nul on Uralsi keskmine allahindlus 21,50 dollarit barreli kohta L\u00e4\u00e4nemerel ja umbes 20 dollarit barreli kohta Mustal merel, samas kui venemaa peamise ekspordiklassi keskmine hind on umbes 40 dollarit barreli kohta.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes aasta algusega on venemaa peamise ekspordiklassi hind langenud 40% ja selle praegused hinnad on peaaegu kolmandiku v\u00f5rra madalamad kui selleks ja j\u00e4rgmiseks aastaks eelarves ette n\u00e4htud. P\u00e4rast Rosnefti ja Lukoili vastaste sanktsioonide karmistamist on Kreeka tankerifirmad hakanud loobumavenemaa nafta transportimisest, m\u00e4rgib Vortexa anal\u00fc\u00fctik Delia He. Kuigi novembris vedasid Kreeka omanduses olevad tankerid iga neljandat barrelit eksporditud naftat, langes nende osakaal 10%-ni. venemaa sadamatesse saabunud 35 laevast oli t\u00f6\u00f6korras vaid 10. Selle tulemusena v\u00f5ivad venemaa naftatootjad silmitsi seista tankerite puudusega, usub ta. Ta hindab, et venemaal v\u00f5ib oma naftasaadetiste plaani t\u00e4itmiseks puududa umbes 50 Suezmaxi v\u00f5i Aframaxi laeva kogumahutavusega 6,5 miljonit tonni.<\/p>\n<p>Uralsi hindade langus t\u00f5otab venemaa eelarvele suuremaid probleeme, kuna kaubatulud on sel aastal juba langenud enam kui 20%. Majandusarengu Ministeeriumi andmetel langes novembris nafta keskmine maksuhind 44,80 dollarini \u2013 madalaimale tasemele viie aasta jooksul. Detsembris v\u00f5ivad nafta- ja gaasiettev\u00f5tete maksutulud langeda madalaimale tasemele alates 2020. aasta augustist \u2013 Reutersi arvutuste kohaselt 410 miljardile rublale. V\u00f5rreldes 2024. aasta detsembriga on need v\u00e4henenud 380 miljardi rubla ehk 49% v\u00f5rra. Rosnefti tegevjuhi igor set\u0161ini s\u00f5nul on venemaa Ukraina s\u00f5ja algusest saadik Hiina rafineerimistehastele viimase kolme aasta jooksul kokku hoidnud 20 miljardit dollarit nafta allahindlusi. set\u0161ini s\u00f5nul on venemaal \u201eainulaadne ressursibaas\u201d ja ta on valmis seda Hiina varustamiseks kasutama.<\/p>\n<p>14. Esmakordselt p\u00e4rast Ukraina s\u00f5da on \u201emajanduskriisist\u201d saanud \u00fcks peamisi k\u00fcsimusi, mida venelased putinile \u201e\u041f\u0440\u044f\u043c\u043e\u0439 \u043b\u0438\u043d\u0438\u0438\u201d (mitu tundi kestev otsesaade, kus putin vastab jooksvalt k\u00fcsimustele) ajal esitada tahaksid. Levada keskuse k\u00fcsitlus n\u00e4itas, et 8% kodanikest soovib presidendilt majanduskriisi kohta k\u00fcsida, mis teeb sellest kolmanda k\u00f5ige sagedamini esitatava k\u00fcsimuse. Inimesed tahavad teada, millal majanduslangus l\u00f5peb, millal hinnat\u00f5us peatub ja miks valitsus k\u00e4ibemaksu t\u00f5stab. 16% venelastest soovib putinilt k\u00fcsida, millal nende heaolu paraneb, ja 21% soovib teada, millal s\u00f5da l\u00f5peb. K\u00fcsitluse kohaselt on see k\u00fcsimus olnud kolmandat aastat j\u00e4rjest k\u00f5ige populaarsem.<\/p>\n<p>Valitsusele l\u00e4hedase Avaliku Arvamuse Fondi andmed kinnitavad, et nende osakaal, kes usuvad, et elu riigis j\u00e4rgmisel aastal halveneb, on saavutanud k\u00f5rgeima taseme alates 2022. aastast (17%). Gallupi andmetel kurdab 39% venelastest, et nende piirkonna majanduslik olukord halveneb, v\u00f5rreldes 33%-ga aasta varem, 34%-ga 2023. aastal ja 29%-ga 2022. aastal. Pessimism majanduse suhtes on 20 uurimisaasta jooksul saavutanud rekordiliselt k\u00f5rge taseme: venelased hindasid olukorda halvemaks vaid 2009. aasta \u00fclemaailmse finantskriisi ajal (40%) ja COVID-19 aastatel (45\u201350%).<\/p>\n<p>venemaa \u00fchiskond on sotsioloog Jelena Koneva s\u00f5nul sisenemas t\u00f5sise pettumuse faasi. Inimesed on \u00fcha enam mures oma finantsolukorra p\u00e4rast, mida tabab inflatsioon, mis on s\u00f5ja algusest peale \u00fcletanud 40%, isegi Rosstati ametlike andmete kohaselt. Kui kaks aastat tagasi kurtis 15% oma isikliku finantsolukorra halvenemise \u00fcle, siis n\u00fc\u00fcd on see n\u00e4itaja t\u00f5usnud 35%-ni, m\u00e4rgib Koneva.<\/p>\n<p>P\u00e4rast kaht aastat kestnud s\u00f5jalist buumi ja raha sissevoolu kaitsetehastesse on venemaa majandus langenud depressiooni: SKP kasv on aeglustunud peaaegu nullini ning ettev\u00f5tted k\u00e4rpivad kulutusi k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4rade ja sanktsioonide surve all. Terved t\u00f6\u00f6stusharud \u2013 autotootjatest raudteeseadmete tootjateni \u2013 l\u00e4hevad \u00fcle neljap\u00e4evasele t\u00f6\u00f6n\u00e4dalale v\u00f5i koondavad t\u00f6\u00f6tajaid, samal ajal kui tarbijad massiliselt v\u00f6\u00f6d pingutavad.<\/p>\n<p>SberIndexi andmetel olid venelased detsembri seisuga v\u00e4hendanud kulutusi r\u00f5ivastele ja jalatsitele aastaga 8,7%, kodumasinatele 8,8%, elektroonikale ja vidinatele 6,5% ning ilu- ja tervisetoodetele 5,9%. kreml seisab silmitsi valikuga \u201erelvad v\u00f5i v\u00f5i\u201c, mida ta s\u00f5ja algusaastatel tegema ei pidanud, m\u00e4rgib Washingtonis asuva Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudi majandusteadlane Elina R\u00f5bakova. \u201eOn raske ette kujutada, et venemaa valitsus suudaks s\u00e4ilitada praeguseid kaitsekulutusi ilma laiaulatuslike ja n\u00e4htavate k\u00e4rbeteta sotsiaalkulutustes. Lisaks ei suuda majandus tervikuna enam samaaegselt toetada nii s\u00f5jalis-t\u00f6\u00f6stusliku kompleksi kui ka tsiviilsektori kasvu,\u201d juhib R\u00f5bakova t\u00e4helepanu.<\/p>\n<p>15. L\u00fchiuudised<\/p>\n<p>CNN teatab, et venemaa FSB-ga ja varem Wagneriga seotud relvastatud palgas\u00f5durid valvavad n\u00fc\u00fcd venemaa varilaevastiku tankereid. Moran Security kaudu palgatud nad kannavad kamuflaa\u017ei, isoleerivad end meeskondadest ja ignoreerivad sageli v\u00e4lismaiste kaptenite k\u00e4ske. Taani piloodid v\u00e4idavad, et nad tegutsevad pardal tegeliku autoriteedina ja keelduvad inspektsioonidest.<\/p>\n<p>\u0160veits m\u00f5istis esmakordselt kodaniku Ukraina poolel v\u00f5itlemise eest s\u00fc\u00fcdi. 49-aastane mees Avi sai \u0160veitsi seaduse rikkumise eest, mis keelab teenimise v\u00e4lisriikide armeedes, 18-kuulise tingimisi vangistuse nelja-aastase katseajaga. Ta v\u00f5itles Ukraina relvaj\u00f5ududes snaiprina.<\/p>\n<p>Saksamaa suurendab Ukrainale antavat talvist abi t\u00e4iendava 70 miljoni euroga detsentraliseeritud energia ja k\u00fctte toetamiseks. Need vahendid aitavad kuni 2,6 miljonil inimesel saada juurdep\u00e4\u00e4su k\u00fcttele, veele ja elektrile venemaa \u00e4genevate r\u00fcnnakute taustal energiainfrastruktuurile. Seadmete hulka kuuluvad h\u00fcbriidgeneraatorid, graanulis\u00fcsteemid ja p\u00e4ikesepatareid, millest 65% l\u00e4heb lepingutega Saksa ettev\u00f5tetele.<\/p>\n<p>USA valmistab ette uusi venemaa-vastaseid sanktsioone, mis v\u00f5idakse Bloombergile viidatud rahandusministri Scott Bessenti s\u00f5nul v\u00e4lja kuulutada juba sel n\u00e4dalal.<\/p>\n<p>Ukraina arendajad on avalikustanud Bulleti, reaktiivmootoriga t\u00f5rjedrooni, mis on loodud Shahedide, helikopterite ja muude madala kiirusega \u00f5hust tulevate ohtude allatulistamiseks. See v\u00f5ib saavutada kiiruse kuni 450 km\/h, mis on piisavalt kiire, et Shahedite droonist ette j\u00f5uda.<\/p>\n<p>Valgevene diktaator luka\u0161enko kinnitas, et venemaa tuumarelva kandmiseks v\u00f5imeline raketis\u00fcsteem Ore\u0161nik on eilsest alates Valgevenesse paigutatud ja asub n\u00fc\u00fcd lahinguteenistusse.<\/p>\n<p>Zelenski arutas Belgia peaministri Bart De Weveriga k\u00fclmutatud venemaa varadega seotud \u00f5iguslikke probleeme, kuid r\u00f5hutas, et reparatsioonilaen tuleb heaks kiita, see on \u00f5iglane samm, mis annab Ukrainale pikaajalise prognoositavuse.<\/p>\n<p>Pokrovski l\u00e4hedal v\u00f5eti vangi kaks Colombia kodanikku. Nad v\u00e4idavad, et tulid venemaale t\u00f6\u00f6le. venelased lubasid neile 2500 dollari suurust kuupalka ja ehitust\u00f6id. Kui kolumblased Ufasse saabusid, v\u00f5eti neilt dokumendid \u00e4ra, anti neile relv ning \u2013 ilma toidu ja veeta \u2013 saadeti nad Pokrovskit r\u00fcndama.<\/p>\n<p>USA rahandusministeerium eemaldas oma sanktsioonide nimekirjast teatud ettev\u00f5tted, mis m\u00fc\u00fcsid venemaale, sealhulgas kaitsesektorile, sanktsioonidega h\u00f5lmatud varustust. Allikas: USA rahandusministeeriumi veebisait. Nende ettev\u00f5tete hulgas on K\u00fcprose Veles International Limited ja selle omanik Dmitri Bugajenko. See on Moskvas asuva investeerimisfirma t\u00fctarettev\u00f5te. Selle organisatsiooni Moskvas asuvad juriidilised isikud on aga endiselt sanktsioonide all. Lisaks t\u00fchistas USA sanktsioonid Dubais asuva 365 Days Freight Services FZCO ja T\u00fcrgis asuva Etasis vastu, kes eksportisid venemaale sanktsioonidega h\u00f5lmatud varustust oma s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksis kasutamiseks. Piirangud t\u00fchistati ka Soome ettev\u00f5tte Hi-Tech Koneisto ja selle tippjuhi, Soome kodaniku Jevgenia Dremova suhtes. Nad tarnisid venemaa sanktsioonidega h\u00f5lmatud ettev\u00f5tetele optoelektroonilisi ja laboriseadmeid. USA ei avalikusta praegu selle otsuse p\u00f5hjuseid. Lisaks pole teada, kas Washington muudab oma poliitikat venemaa ettev\u00f5tete suhtes, kes olid nende vahendajate toodete l\u00f5ppsaajad.<\/p>\n<p>\u00dcRO Peaassamblee v\u00f5ttis vastu resolutsiooni inim\u00f5iguste rikkumiste kohta Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel. Resolutsiooni pealkiri on \u201eInim\u00f5iguste olukord Ukraina ajutiselt okupeeritud aladel, sealhulgas Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastoopoli linnas\u201d. Dokument k\u00e4sitleb inim\u00f5iguste olukorda k\u00f5igis venemaa poolt ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel ja n\u00e4eb ette venemaa okupatsiooniv\u00f5imu poolt kohaliku elanikkonna vastu toime pandud s\u00fcsteemsete rikkumiste t\u00f5hustatud j\u00e4lgimist. Lisaks m\u00f5istab dokument selgelt hukka venemaa agressiivse s\u00f5ja Ukraina vastu, kinnitab Ukraina suver\u00e4\u00e4nsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning l\u00fckkab tagasi k\u00f5ik katsed muuta Ukraina aladel toimuvat staatust. T\u00f5sist muret v\u00e4ljendatakse ka okupeeritud alade militariseerimise, nende elanike sundmobiliseerimise venemaa relvaj\u00f5ududesse, ajakirjanike, inim\u00f5iguste kaitsjate ja kodaniku\u00fchiskonna esindajate tagakiusamise ning kultuurip\u00e4randi h\u00e4vitamise p\u00e4rast, eriti Krimmis.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n<p>\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 19. detsember 2025: j\u00e4lle&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68155,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-68154","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115745292671564384","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68154","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68154"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68154\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68155"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68154"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68154"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68154"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}