Isamaa, Keskerakond ega EKRE ei mahu veel Reformierakonnast t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud suurtesse kingadesse. Pigem ootab meid ees turbulentsiajastu, mitte konservatiivide triumf v\u00f5i pikaajaline hegemoonia, v\u00e4idab T\u00f5nis Saarts Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Piisab vaid tagasivaatest viimaste kohalike valimiste tulemustele ning j\u00e4lgida praegusi arvamusk\u00fcsitlusi, kui saab selgeks, millised parteid on Eesti poliitikas hetkel tegijad. Need on konservatiivsed parteid Isamaa ja Keskerakond. Kui lisame neile ajutiselt kehvemas positsioonis oleva EKRE, siis need kolm erakonda p\u00e4lvivad praegu ligi 2\/3 kodanike heakskiidu ning kogusid \u00fcle-eestiliselt ligi pooled h\u00e4\u00e4ltest viimastel valimistel.<\/p>\n
V\u00f5rdluseks, end liberaalsele tiivale ankurdunud j\u00f5ud, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ning Eesti 200, said viimastel kohalikel valimistel vaid 1\/5 valijate h\u00e4\u00e4ltest ning hetke-reitingute j\u00e4rgi peavad leppima vaid veidi \u00fcle 25-protsendilise toetusega.<\/p>\n
Neid arve vaadates ei ole suuri kahtlusi, kes t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5idab pooleteist aasta p\u00e4rast toimuvad riigikogu valimised ning kuhu Eesti poliitika maailmavaateline raskuspunkt peale seda kaldumas on.<\/p>\n
Ometi tasuks seesuguseid j\u00e4reldusi tehes veidi hinge tagasi t\u00f5mmata ning t\u00f5deda, et isegi poolteist aastat on poliitikas pikk aeg. Demokraatlike riikide valimisajaloost teame palju n\u00e4iteid, kuidas m\u00f5ni ammu favoriidiks peetud j\u00f5ud hoopis kaotab valimised, kuna toimus m\u00f5ni t\u00e4iesti ootamatu s\u00fcndmus, v\u00f5i nad teeb ise m\u00f5ne eriti rumala ja andestamatu vea.<\/p>\n
Mis on aga “konservatiivide triumfi” narratiivi puhul eriti probleemne, on ennatlik prognoos, justkui oleks peale 2027. aastat Eesti poliitikas t\u00f5en\u00e4oliselt aset leidev konservatiivne p\u00f6\u00f6re midagi j\u00e4\u00e4davat ning pikaajalist.<\/p>\n
T\u00f5si, Reformierakonna allak\u00e4ik pakub sellisteks j\u00e4reldusteks ainet. Reformierakondlased ise muidugi arvavad, et nende madalseis on midagi ajutist ning juba m\u00f5ne aasta p\u00e4rast taastatavad nad oma tavap\u00e4rase dominantse positsiooni Eesti poliitikamaastikul. Ma kahtlen selles, kuna Eesti \u00fchiskond on viimase viie aasta jooksul sedav\u00f5rd palju muutunud ning oravapartei on ka ise transformeerunud, nii et nende hegemooniaga n\u00e4ib olevat l\u00f5pp.<\/p>\n
“Meie poliitika muutub palju sarnasemaks sellele, mis on tavap\u00e4rane meie naabrite juures, n\u00e4iteks Soomes ja Leedus.”<\/p>\n
Ometi on sellest vale teha j\u00e4reldus, et kui Reformierakond oma domineeriva positsiooni kaotab, siis Isamaa, v\u00f5i m\u00f5ni teine partei tuleb lihtsalt tema asemele. Ma v\u00e4idan, et Isamaa, Keskerakond ega EKRE ei mahu veel Reformierakonnast t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud suurtesse kingadesse. Pigem ootab meid ees turbulentsiajastu, mitte konservatiivide triumf v\u00f5i pikaajaline hegemoonia. Sellel turbulentsiajastul v\u00f5idavad valimised kord konservatiivid, siis taas j\u00e4lle liberaalid, n\u00e4eme nii parempoolseid kui ka vasakpoolseid valitsusi. Teisis\u00f5nu, meie poliitika muutub palju sarnasemaks sellele, mis on tavap\u00e4rane meie naabrite juures, n\u00e4iteks Soomes ja Leedus, kus maailmavaatelised poolused vahelduvad valimists\u00fckliti.<\/p>\n
Miks ma arvan, et Isamaa, Keskerakond, ega EKRE ei suuda Reformierakonnast t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud kingadesse astuda? Kui anal\u00fc\u00fcsida Reformierakonna ligi kaks aastak\u00fcmmet kestnud dominandi p\u00f5hjuseid, siis nad on kuni viimaste aastateni osanud k\u00f5ige paremini \u00e4ra tabada Eesti valija k\u00f5ige suuremaid kartused ja soovid.<\/p>\n
Esiteks hirm Venemaa ees. Reformierakond on peale 2007. aasta pronksi\u00f6\u00f6d suutnud j\u00e4tta muljet, et nemad just on k\u00f5ige v\u00f5imekam partei Kremlist l\u00e4htuva ohu t\u00f5rjumisel.<\/p>\n
Teiseks ihalus j\u00f5ukuse j\u00e4rele. Reformierakond on aastak\u00fcmneid \u00fcliedukalt suutnud m\u00fc\u00fca m\u00fc\u00fcti, et just nende turuliberaalne majandusmudel on olnud Eesti edu aluseks ning k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud parteid ei k\u00fc\u00fcni oma majanduskompetentsis ligil\u00e4hedalegi.<\/p>\n
Kolmandaks soov sotsiaalse turvalisuse j\u00e4rele. Reformierakond pole valijat veennud mitte ainult selles, et nad saavad majanduskasvu tagamisega k\u00f5ige paremini hakkama, vaid nad pakuvad seejuures ka baastasemel sotsiaalset turvalisust ehk enam-v\u00e4hem korralikku pensionit, vanemapalka, suuresti tasuta haridust ja tervishoiuteenust.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tlikult on keskmine Eesti valija Reformierakonda valides teadnud, et venelased hoitakse v\u00f5imust eemal, majandus toimib ning baastasemel turvav\u00f5rk on tagatud.<\/p>\n
Siit ka k\u00fcsimus, kas n\u00e4iteks Isamaa on seni n\u00e4idanud, et nad suudavad t\u00e4ita neid kolme Eesti valija suurimat vajadust \u00fcheaegselt ja veelgi paremini kui omal ajal Reformierakond. Pole eriti silma hakanud. Saagu k\u00f5igepealt v\u00f5imule ja siis t\u00f5estagu seda.<\/p>\n
Kui isamaalased seesuguse valitsemise ja mainekujundusliku meistriklassiga ikkagi l\u00f5puks hakkama saavad, siis v\u00f5ime t\u00f5esti r\u00e4\u00e4kida konservatiivide triumfist ja p\u00fcsivast hegemooniast. Enne aga tasuks kinnitada turvav\u00f6\u00f6d ja valmistuda turbulentsiperioodiks, mitte veel konservatiivsuse ajastuks.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n