Keskpank kasutas uue rahatr\u00fcki \u00f5igustamiseks uusi eufemisme. Kui varasemalt on seda nimetatud \u201ekvantitatiivseks l\u00f5dvendamiseks\u201c, siis seekord on nimetuseks \u201ereservide haldamise ostud\u201c, mis on v\u00e4idevalt \u201etehnilist laadi\u201c ning millel ei ole \u201eametliku rahapoliitika suunaga mingit pistmist\u201c.<\/p>\n
Sisuliselt on finantss\u00fcsteemis likviidsusprobleemid, millest on selgelt m\u00e4rku andnud ka l\u00fchiajalise laenuturu (repo-turg) olukord. See on ka p\u00f5hjus, miks keskpank on hakanud s\u00fcsteemi j\u00e4lle uut likviidsust s\u00fcstima (raha tr\u00fckkima).<\/p>\n
Keskpanga teatel ostetakse esimese raundi v\u00e4ltel \u00fche kuuga 40 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses USA l\u00fchiajalisi riigiv\u00f5lakirju (t\u00e4htajaga neli n\u00e4dalat kuni aasta). Keskpanga v\u00e4itel p\u00fcsivad need ostud \u201em\u00f5ne kuu v\u00e4ltel\u201c k\u00f5rgel.<\/p>\n
USA intressimaksed juhivad keskpanga otsuseid<\/p>\n
Oluline on siinkohal keskpanga s\u00f5numitest l\u00e4bi n\u00e4ha. Sisuliselt on tegemist rahatr\u00fcki taasalustamisega. Minu hinnangul on selle tegelikuks ning peamiseks p\u00f5hjuseks USA riigiv\u00f5la olukord. USA valitsusel on vaja kedagi, kes v\u00f5lakirjade turgu toetaks, sest v\u00f5lg on kasvamas meeletu tempoga ning v\u00f5lakirjade pakkumine turul on kasvanud. Avalikult seda m\u00f5istagi ei tunnistata.<\/p>\n
USA president Donald Trump on terve aasta v\u00e4ltel p\u00fc\u00fcdnud F\u00f6deraalreservi veenda, et keskpank intressim\u00e4\u00e4rasid langetaks. See v\u00f5imaldaks USA riigiv\u00f5la intressimaksed kontrolli alla saada. Pole ka juhus, et lisaks intresside langetamisele ostetakse n\u00fc\u00fcd vastloodud rahaga ka USA riigiv\u00f5lakirju. Keegi peab ju seda laenuv\u00f5tmist finantseerima.<\/p>\n
Kas see k\u00f5ik v\u00f5iks olla seotud ka riskifondidega, mis Kaimanisaarte kaudu v\u00f5imendust kasutades USA riigiv\u00f5lakirju ostavad? F\u00f6deraalreservi s\u00f5nul ilmnevad probleemid just repo-turul (l\u00fchiajaline laenuturg), mida juhtumisi kasutavad just Kaimanisaartel registreeritud riskifondid v\u00f5imendusena selleks, et osta USA riigiv\u00f5lakirju (ehk anda USA riigile laenu).<\/a> V\u00f5ib see olla kokkusattumus?<\/p>\n Inflatsioon on ju eesm\u00e4rgist k\u00f5rgemal?<\/p>\n Rahatr\u00fckiga taasalustatakse ajal, mil inflatsioon p\u00fcsib keskpanga eesm\u00e4rgist tunduvalt k\u00f5rgemal \u2013 3 protsendi juures (keskpanga eesm\u00e4rk on 2 protsenti). See n\u00e4itab, et ilmselgelt pole inflatsiooni ohjeldamine enam prioriteediks. Majanduses on tekkinud palju eksistentsiaalsemad probleemid.<\/p>\n On aina selgem, et keskpankade otsuseid hakkavad \u00fcha enam suunama riikide v\u00f5laprobleemid. Riikidel, eriti USA-l, on vaja meeletutest v\u00f5lakoormatest lahti saada ning selle saavutamiseks kasutatakse valuuta v\u00e4\u00e4rtuse lahjendamist. Kuigi seda ei tunnistata, siis keskpankade fookuses ei ole enam inflatsiooni kontrolli all hoidmine, vaid riikide eelarveprobleemide leevendamine. Selleks on aga vaja valuuta v\u00e4\u00e4rtuse langust.<\/p>\n Valuutade vaikne ja varjatud lahjendamine<\/p>\n Seda p\u00fc\u00fctakse teha vaikselt ja v\u00f5imalikult varjatult \u2013 selleks, et usaldus valuutade vastu p\u00fcsiks. Poliitikud ja keskpangad ei saa avalikult tunnistada, et v\u00f5laprobleemi lahendamiseks on vaja valuutasid lahjendada. See m\u00f5juks valuutade usaldusv\u00e4\u00e4rsusele katastroofiliselt. Selle asemel kasutatakse uusi eufemisme ja \u00f5igustusi.<\/p>\n Kui p\u00e4rast koroonakriisi osteti massiliselt USA v\u00f5lakirju, siis 2022. aastal t\u00f5mmati inflatsioonilaine t\u00f5ttu k\u00e4ima vastupidine protsess. Ostetud v\u00f5lakirjadel lasti j\u00e4rjest aeguda ning uusi peale ei ostetud. See v\u00e4hendas keskpanga bilanssi. Sisuliselt t\u00f5mmati sel viisil majandusest raha v\u00e4lja.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd, mil intressid on k\u00f5rgemale t\u00f5usnud, on tekkinud uus probleem \u2013 riikide intressimaksed riigiv\u00f5la pealt on plahvatuslikult kasvanud. Seda ajal, mil on vaja l\u00e4bi viia rohep\u00f6\u00f6ret, suurendada kaitsekulutusi ning pension\u00e4ride arv on t\u00f6\u00f6tajate hulgaga v\u00f5rreldes kasvamas. K\u00f5ik need probleemid on vaja kuidagi lahendada. Tuleb v\u00f5tta arvesse ka asjaolu, et kui inflatsioon uuesti kiireneb, ei saa keskpangad enam intresside agresiivset t\u00f5stmist endale lubada, sest see tekitaks juba t\u00f5sisema riikide v\u00f5lakriisi<\/a>.<\/p>\n See vastuolu keskpankade rahapoliitika eesm\u00e4rkides on \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid, miks kulla hind t\u00f5useb ja j\u00e4tkab t\u00f5usu ka j\u00e4rgnevatel aastatel. V\u00f5laprobleem ei ole lahendatud ning v\u00f5lamullist on vaja veel suur osa \u00f5hku v\u00e4lja lasta. K\u00fcsimus on selles, kas seda suudetakse teha vaikselt ja aeglaselt, ilma v\u00f5lal p\u00f5hinevat rahas\u00fcsteemi l\u00f5hkumata? See s\u00f5ltub suuresti sellest, kas investorite ja teiste riikide usaldus p\u00fcsib v\u00f5i mitte.<\/p>\n <\/p>\n 17.12.2025 <\/p>\n Brasiilia keskpank on hakanud massiliselt kulda ostma <\/p>\n