Riiga rajatavais kahes suures Rail Balticu hoones \u2013 keskraudteejaamas ja lennujaama peatuses \u2013 j\u00e4tkub ehitus. Siiski saavad need l\u00e4hiaastatel valmis osaliselt ja hakkavad teenindama praeguse r\u00f6\u00f6pmelaiusega rongiliiklust. Millal Rail Baltic neisse jaamadesse j\u00f5uab, pole teada.<\/p>\n
Algusest peale on olnud eesm\u00e4rk tuua uude Riia keskraudteejaama kokku nii L\u00e4ti-sisene ehk praeguse r\u00f6\u00f6pmelaiusega reisirongiliiklus kui ka Euroopa laiust kasutav Rail Baltic. Praegu plaanitud lahendus v\u00f5imaldab uue maja k\u00fcll ehk kolme aasta p\u00e4rast kasutusele v\u00f5tta, kuid ei rahulda L\u00e4ti rongiliikluse vajadusi. Uude jaama kavandati 14 \u00fchendusteed, l\u00f5unaossa mahub neid aga vaid viis.<\/p>\n
“Et siia millalgi aastate p\u00e4rast saaks s\u00f5ita Rail Balticu rongid, tuleb l\u00f5petada ehitus ka p\u00f5hjapoolses osas,” s\u00f5nas BERERIX-i koost\u00f6\u00f6juht Andis Linde.\u00a0“Praegu rajatakse siia vaid kuus teed, millest viis on \u00fchendatud perroonidega, teenindamaks reisijaid. \u00dcks on kaubarongidele m\u00f5eldud transiidi\u00fchendus. Nii et siin saab olema vaid viis r\u00f6\u00f6pmepaari.”<\/p>\n
“Et Riia keskraudteejaam saaks t\u00f6\u00f6tada ja teenindada, nagu kavandatud, \u00fcle k\u00fcmne miljoni reisija aastas, vajatakse k\u00fcmmet r\u00f6\u00f6pmepaari,” lisas Linde.<\/p>\n
Seega saab uuest keskraudteejaamast eestlaste jaoks esialgu \u00fcmberistumise koht. Sinna hakkavad saabuma Valga kaudu tulevad rongid ning sinna tekib praeguse r\u00f6\u00f6pmelaiusega \u00fchendus Rail Balticu p\u00f5hitrassiga veerandsaja kilomeetri kaugusel Salaspilsis ja sealt v\u00e4ljub kohalik rong ka Riia lennujaama.<\/p>\n
“Oleme l\u00f5unapoolses osas valmis saanud k\u00f5ik kandekonstruktsioonid, et olla valmis raudtee \u00fchendamiseks. Praegu ehitame jaamahoonet valmis nii kaugele, et miinimumn\u00f5uded reisijate teenindamiseks oleks t\u00e4idetud,” r\u00e4\u00e4kis Linde.<\/p>\n
Riia lennujaama l\u00e4hedal j\u00e4tkub Rail Balticu jaamahoone ehitus hoolimata sellest, et keegi ei tea, millal kiirrong sinna saabub. Esialgu on eesm\u00e4rk tagada \u00fchendus Riia keskraudteejaamaga ja selleks hakatakse kasutama olemasolevat raudteed.<\/p>\n
Praeguse raudteega liitumispunkt on plaanitud Imantasse. Sinna suunda ehitus kulgebki. Osa v\u00f5imsaid betoontalasid on valmis ka Leedu suunal, kuid need j\u00e4\u00e4vad rahaootele.<\/p>\n
BSL Infra ehitust\u00f6\u00f6de juht Aleksejs Tokarevs selgitas, et projekt on jagatud osadeks, kuid jaamahoone valmib viimasena. “Valmis on esimene osa ehk jaama konstruktsioonid. Praegu ehitame estakaade, et tagada rongide juurdep\u00e4\u00e4s jaamahoonesse. Kui teed ja muu vajalik taristu hakkab rongide liikumiseks valmis saama, ehitatakse l\u00f5puni valmis ka jaamahoone,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Riia lennujaama suurejoonelised laiemisplaanid n\u00e4ivad olevat j\u00f5us ja siis \u00fchendatakse rongijaam lennujaama uue terminaliga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riiga rajatavais kahes suures Rail Balticu hoones \u2013 keskraudteejaamas ja lennujaama peatuses \u2013 j\u00e4tkub ehitus. Siiski saavad need…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6833,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,114,19,25,2268,951,5421,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-6832","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-lati","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-rail-baltic","24":"tag-riia","25":"tag-rong","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6832"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6832\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6832"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6832"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}