{"id":68374,"date":"2025-12-19T12:54:36","date_gmt":"2025-12-19T12:54:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68374\/"},"modified":"2025-12-19T12:54:36","modified_gmt":"2025-12-19T12:54:36","slug":"koik-surevad-ent-mitte-igauks-ei-ela","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68374\/","title":{"rendered":"K\u00f5ik surevad, ent mitte iga\u00fcks ei ela"},"content":{"rendered":"

Parimad asjad elus on tasuta: s\u00f5prus, naer, kaunis loodus, tantsimine, jagamine, maagilised hetked, hea tervis, p\u00e4ikese\u00adpaiste ja muidugi armastus. Ma ei \u00fctle, et need ei n\u00f5ua pingutust, aga neid ei saa raha eest osta. Olen Suur\u00adbritannia kunstnik, muusik ja reeglite rikkuja, kelle elu on t\u00e4is lihtsaid, tasuta r\u00f5\u00f5me. Inimesed usuvad miskip\u00e4rast, et neil on l\u00f5busam, kui neil on rohkem raha. Vaesus v\u00f5ib kahtlemata \u00f5nnetuks teha, aga reisimine k\u00f5ikjal maailmas kinnitab mulle, et paljud rikkad elavad \u00e4\u00e4rmiselt kitsarinnalises vaimses vanglas, ent need, kel on v\u00e4ga v\u00e4he raha, j\u00f5uavad p\u00f5nevate ja t\u00e4hendust pakkuvate kogemusteni, mis rikastavad nende elu.<\/p>\n

20ndates eluaastates reisisin \u00fcle ilma ringi t\u00e4navamuusikuna, pillim\u00e4nguga teenitud veeringute eest. See ei lubanud mul k\u00fcll v\u00e4isata kalli piletiga turistimagneteid, aga j\u00f5udsin kaugetesse paikadesse t\u00e4nu teiste inimeste abile ja s\u00f5prusele. Sain nendega t\u00e4navatel ja odavates paikades koos s\u00fc\u00fces ja \u00f6\u00f6bides t\u00f5esti l\u00e4hedalt tuttavaks. Raha v\u00e4lja k\u00e4ies on muidugi lihtne l\u00f5butseda, saab s\u00fc\u00fca head toitu v\u00f5i midagi uhket kogeda \u2013 aga tasuta asjad tunduvad kuidagi paremad. Jook, mille s\u00f5ber on sulle ostnud, maitseb palju paremini kui ise ostetu; armastusega valmistatud toit n\u00e4ib elavdavat palju enamat kui maitse\u00admeelt. Odav kingitus kelleltki, keda armastad, toob p\u00fcsivamat r\u00f5\u00f5mu kui kallist kingitusest j\u00e4\u00e4nud v\u00f5latunne.<\/p>\n

Kohtasin kunagi aastak\u00fcmnete eest Barcelonas \u00fcht Ameerika r\u00e4ndtsirkust \u2013 ja t\u00e4itus minu unistus: sain reisida koos nendega viis aastat. J\u00f5udsime jalgrataste ja rongidega Taisse vaid selle raha eest, mille olime t\u00e4naval tsirkust tehes teeninud. Keegi meist polnud eriti hea esineja, aga olime energilised, \u00f5ppimis- ja seiklus\u00adhimulised. See oli mu elukool. Pekingis kohtasin Ludovic Hublerit, kes h\u00e4\u00e4letas oma raamatu jaoks materjali kogudes purjekatele: nii reisis ta \u00fcle Atlandi ja Vaikse ookeani ja j\u00f5udis otsaga isegi Antarktikasse. Kui ta \u00fches Hiina \u00fclikoolis tasuta reisimisest loengu pidas, oli selge, et selline liikumisviis ei mahu p\u00e4he: \u00fcks segadusse aetud tudeng k\u00fcsis suisa, miks ta lihtsalt lennukipiletit ei ostnud. Ent minule on Ludovicu loengust alatiseks meelde j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rgmine m\u00f5te: \u201eElu on Rootsi laud, mitte restoran \u2013 peab p\u00fcsti t\u00f5usma ja ennast ise teenindama.\u201c<\/p>\n

P\u00e4rast seda, kui mu maalid olid j\u00f5udnud Londonis n\u00e4itusele, paluti mul see lugu kirjutada \u2013 ilmselt mu loodu elur\u00f5\u00f5mu t\u00f5ttu, mis on \u00fcha haruldasem asi. Ma tahan n\u00e4idata inimestele imelist v\u00f5lumaailma, milles tuleb vaid kohal olla, ja mida rohkem kaasa l\u00f6\u00f6d, seda l\u00f5busam. Elu on Rootsi laud. Tegin kunagi \u00fchele oma s\u00f5brale pildi tema perest, s\u00f5itmas mootorrattaga vihmas. Ehkki talle meeldis see l\u00f5bus, metsik ja p\u00f5nev stseen, mille olin j\u00e4\u00e4dvustanud, pidas ta seda t\u00e4iesti sobimatuks. Lastel pole pildil kiivreid peas ja nad on kallutanud ennast rattast ohtlikult v\u00e4lja, motikal on \u00fcks ratas \u00f5hus ja tagatipuks k\u00f5\u00f5lub koos perega seal \u00fcks elektroonilise vangiv\u00f5ruga t\u00fc\u00fcp. Ometi oli see pilt minu s\u00f5bra perest, seiklusjanusest seltskonnast, kelle hulka kuulub ka Marcus Decker, rahumeelse protesti eest kaks aastat vanglakaristust saanud keskkonna\u00adaktivist.<\/p>\n

\u00dchiskond paistab tahtvat teha elu \u00fcksluiseks ja turvaliseks, selle asemel et \u00e4rgitada lapsi piire nihutama. Kui Frodo poleks riske v\u00f5tnud, oleks Sauron maailma h\u00e4vitanud ning \u201eS\u00f5rmuste isand\u201c oleks \u00fcks \u00fctlemata igav raamat. Kes ei riski aju arenemise ajal, ei s\u00f6anda seda kindlasti teha ka hilisemas elus. Riskides \u00f5pitakse, nii avaneb v\u00f5imalikkuse ja v\u00f5imatuse perspektiiv. Kui oleksin kuulanud hoiatajaid ja kahtlejaid, poleks ma saanud murdosagi neist h\u00e4mmastavatest kogemustest, mis on mulle aastate jooksul kalkuleeritult riske v\u00f5ttes osaks saanud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

LAPSED SUKELDUVAD ESSEXI HARWICHI SADAMAS.<\/p>\n

Selle pildi tegin Harwichis, kus m\u00f5nda aega elasin. Seal, nagu paljudes Inglismaa vaesemates piirkondades, on haridus kehv ja t\u00f6\u00f6puudus suur. Kai \u00e4\u00e4res on silt kirjaga \u201eSukeldumine keelatud!\u201c. Ja ometi on lapsed alati suve\u00f5htuti sadamas sukeldumas k\u00e4inud. Palju parem kui kodus telefonis passida! Teismelised naeravad, eputavad t\u00fcdrukute ees, \u00e4rritavad pahuraid vanainimesi, kellele see tegelikult omamoodi meeldib \u2013 k\u00f5ik on tore ja ilus ja tervis tuleb. Minu s\u00f5ber Sarah Souther \u00fctleb, et hirm on sageli kunstlik ega tulene reaalsusest v\u00f5i elutarkusest. Neile lastele on arvutute p\u00f5lvkondade kogemuse t\u00f5ttu teada, kui k\u00f5rge peab olema m\u00f5\u00f5n, enne kui nad saavad sukelduda. Ja ometi, isegi mina suudan kujutleda, et kui kas\u00a0v\u00f5i \u00fcks laps k\u00f5igi Briti laste seast end sadamas vigastaks ja sellest kirjutataks ajalehtedes, keelataks sadamates sukeldumine j\u00e4rsku k\u00f5ikjal. \u00d5nneks ei teeks Harwichi lapsed ilmselt sest keelust v\u00e4lja ja j\u00e4tkaksid ilusat traditsiooni \u2013 sest nad on \u00fcsna metsikud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

MU S\u00d5BER LOEB SOOME MAAKOLKAS OMA LASTELE J\u00d5ULU\u00d5HTUL RAAMATUT ETTE.<\/p>\n

Sellel maalil on mu ristilaps ning tema \u00f5de ja vend. Isa loeb talve\u00f5htul neile raamatut ette ning k\u00f5ik kuulavad ja l\u00f5\u00f5gastuvad \u2013 lugu h\u00f5ljub nende m\u00f5tetes. \u00dchistegevuseks piisab raamatust ja ajast \u2013 koos seilatakse teise maailma, p\u00e4rast arutatakse ja naerdakse. Kas pole see palju suurem vaimne harjutus ja v\u00f5imalus end v\u00e4ljendada, kui arvutist \u00fcksi filmi vaadates v\u00f5imalik? Kas arvuti pakub midagi v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset s\u00fcgava vestluse v\u00f5i jalutusk\u00e4iguga maal p\u00e4ikese\u00adloojangul v\u00f5i koidikul? Ei. Muidugi, me k\u00f5ik kasutame arvuteid \u00f5ppimiseks v\u00f5i millegi elluviimiseks, aga l\u00f5\u00f5gastumiseks ja rahuldust pakkuvaks naudinguks on parem liigutada kogu oma keha, vaimu ja meeli \u2013 mitte ainult s\u00f5rmeotsi ja aju!<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

NEW ORLEANSI PARAAD<\/p>\n

Minu arvates on New Orleans \u00fcks maailma paremini hoitud saladusi. Inimesed k\u00e4ivad Pariisis, Londonis, Berliinis, New Yorgis ja \u0130stanbulis ning vaimustuvad vaatamisv\u00e4\u00e4rsustest, aga New Orleans t\u00f5mbab kaasa. Selle kunstist, kultuurist ja elust pole v\u00f5imalik k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da ja see ei maksa sentigi! V\u00f5id lihtsalt t\u00e4navanurgal seista ja n\u00e4ed kolme tunniga rohkem v\u00e4rvikaid tegelasi ja kuuled rohkem live-muusikat kui t\u00f5en\u00e4oliselt n\u00e4eksid v\u00f5i kuuleksid kolme kuuga enamikus maailma kultuuripealinnades. New Orleans pakub kandikul loomingulisust, reeglite rikkumist, nauditavat k\u00f5igile meeltele. Alles seal sain aru, mida vabadus ja sallivus tegelikult t\u00e4hendavad.<\/p>\n

K\u00f5ige ohtlikumad v\u00f5i kahtlasemad kandid osutuvad alati k\u00f5ige lahedamaks. Napoli puhul hoiatati mind, et seal on suur oht r\u00f6\u00f6vlite ohvriks langeda \u2013 aga ei! New Orleans on tuntud kui USA m\u00f5rva\u00adpealinn. Pean \u00fctlema, et pigem langeksin seal m\u00f5rva ohvriks kui sureksin igavusse m\u00f5nes teises n\u00f5medas homogeenses Ameerika linnas. New Orleansis on levinud \u00fctlus \u201eK\u00f5ik surevad, ent mitte iga\u00fcks ei ela\u201c. Hirmulood m\u00f5nede piirkondade kohta on rassismi ja eelarvamuste juur.<\/p>\n

Sellel pildil n\u00e4ete mind paremas alumises nurgas \u00fche New Orleansi linnaosa paraadil tantsimas. Ma pole kunagi Aafrikas k\u00e4inud, aga afroameerika ja afro\u00adbriti kultuuris on \u00fcks osa, mida armastan, nimelt tantsijate entusiastlik toetamine ja julgustamine. Suurbritannias \u2013 ja ilmselt ka Eestis! \u2013 peetakse f\u00fc\u00fcsilist enesev\u00e4ljendamist enamasti peaaegu hullumeelsuse piiril tegevuseks. Kui inimesed paistavad meie \u00fchiskonnas kurvad v\u00e4lja, tuleb see ehk tantsimis\u00adv\u00f5imaluste puudumisest. Ja parim, mida paljud saaksid maailma h\u00fcvanguks teha, on teenida v\u00e4hem, suhtuda l\u00f5butsemisse t\u00f5sisemalt ja kulutada rohkem aega ja energiat kahjututele, lihtsatele ja r\u00f5\u00f5msatele naudingutele s\u00f5prade ja v\u00f5\u00f5raste seltsis.<\/p>\n

V\u00f5tan oma jutu kokku \u00fche iirlase s\u00f5nadega, kui too mulle kaabusse raha poetades \u00fctles: \u201eAh, suurep\u00e4rane! Kui me k\u00f5ik rohkem laulaks, tantsiks ja muusikat teeks, poleks meil aega ega jaksu tobeduste jaoks \u2013 ei isekeskis kiselda ega s\u00f5dida!\u201c<\/p>\n

Inglise keelest t\u00f5lkinud Aet Annist<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Parimad asjad elus on tasuta: s\u00f5prus, naer, kaunis loodus, tantsimine, jagamine, maagilised hetked, hea tervis, p\u00e4ikese\u00adpaiste ja muidugi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68375,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,34795,92,93,94],"class_list":{"0":"post-68374","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-visandeid-kasvujargsest-elust","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115746338719728877","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68374","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68374"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68374\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68375"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68374"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68374"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68374"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}