Kinokunsti s\u00fcnnip\u00e4ev toob S\u00f5pruse ja Elektriteatri ekraanile Alice Guy filmip\u00e4randi <\/p>\n
Tartu Elektriteatri pressiteade<\/p>\n
\n 19. detsember 2025
\n \/
\n 28. detsembril m\u00f6\u00f6dub 130 aastat maailma esimesest kinoseansist. Kino S\u00f5prus ja Tartu Elektriteater t\u00e4histavad kinokunsti s\u00fcnnip\u00e4eva maailma esimese naisre\u017eiss\u00f6\u00f6ri Alice Guy l\u00fchifilmide eriseansiga.\n <\/p>\n
Tartu Elektriteatri programmijuhi Rasmus R\u00e4\u00e4gu s\u00f5nul ei olnud Alice Guy mitte ainult esimene naisre\u017eiss\u00f6\u00f6r, vaid paljude arvates ka esimene m\u00e4ngufilmire\u017eiss\u00f6\u00f6r. \u201cKinokunsti kokkuleppeliseks s\u00fcnnip\u00e4evaks peetakse 1895. aasta 28. detsembrit, mil 33 valitud k\u00fclalist said osa Pariisi Grand Cafe India salongis vendade Lumi\u00e8re\u2019ide l\u00fchifilmidest. Publiku hulgas olid ka fototehnika tootja L\u00e9on Gaumont ning tema k\u00f5igest 22-aastane sekret\u00e4r Alice Guy. Kui paljud teised n\u00e4gid filmikunstis pelgalt fotograafia edasiarendust, siis Alice Guy jaoks avanes l\u00f5putute loominguliste v\u00f5imaluste maailm,\u201d s\u00f5nas R\u00e4\u00e4k.<\/p>\n
Aktiivse karj\u00e4\u00e4ri jooksul valmis Alice Guy k\u00e4e all tuhatkond filmi, temast sai oma ala t\u00f5eline professionaal ning arendaja, kes katsetas esimeste seas nii v\u00e4rvi- kui helifilmiga. \u201cJ\u00e4rgnenud aastak\u00fcmnetel j\u00e4eti tema nimi arvukatest filmiajaloo teostest h\u00e4biv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4lja, kuid t\u00e4naseks on Alice Guy, tema filmip\u00e4rand ning panus selle kunsti arengusse taaskord laialdaselt t\u00e4histatud,\u201d lisas R\u00e4\u00e4k.<\/p>\n
S\u00f5pruse kinos ja Tartu Elektriteatris linastuvad 28. detsembril 13 Alice Guy l\u00fchifilmi filmikunsti algusaastatest. Lisaks Alice Guy filmidele tulevad kinodes linastamisele ka teised filmikunsti s\u00fcnniga seotud linateosed.\u00a0<\/p>\n
S\u00f5prus keskendub lisaks Guy loomingule ka Eesti filmiajaloos esimeste naisautorite Virve Reimani ja Leida Laiuse loomingule. N\u00e4itamisele tuleb Virve Reimani 1956. aasta l\u00fchifilm \u201c\u00dcks moment, oodake!\u201d ja Leida Laiuse 1963. aasta l\u00fchifilm \u201cM\u00e4ed kui valged elevandid\u201d. S\u00f5pruse programmijuht Johannes L\u00f5hmus s\u00f5nab nende filmide linastamisest Guy teoste k\u00f5rval: \u201cVirve Reiman oli esimene eestlanna, kes \u00f5ppis Moskvas filmilavastajaks ja koos operaator Aim\u00e9e Beekmaniga asusid nad 1950. aastate l\u00f5pus t\u00f6\u00f6le m\u00e4ngufilmi \u201cVeealused karid\u201d kallal, kuid poole v\u00f5tteperioodi peal vahetati nad v\u00e4lja ning ei Reimanist ega Beekmanist saanud kunagi neid filmitegijaid, kelleks nad erialaselt v\u00e4lja koolitati. See film n\u00e4itab Reimani potentsiaali lavastajana, mis n\u00f5ukogude \u00fcdini maskuliinses filmimaailmas v\u00e4lja s\u00f6\u00f6di. Leida Laius j\u00e4lle n\u00e4itas oma filmide ja olemusega seda j\u00f5udu ja meelekindlust, mida oli vaja, et \u00fcldse naisena N\u00f5ukogude Eestis saaks filme teha. Proovime selle seansiga suunata natuke valgust sellele osale filmiajaloost, millest tihti ei r\u00e4\u00e4gita.\u201d\u00a0<\/p>\n
Tartu Elektriteatris n\u00e4eb Guy l\u00fchifilmide k\u00f5rval Priit P\u00e4rna ning Janno P\u00f5ldma animatsiooni \u201c1895\u201d, mis valmis filmikunsti sajandaks s\u00fcnnip\u00e4evaks ja p\u00e4lvis Eesti Filmiajakirjanike \u00dchingu aasta parima Eesti filmi auhinna, ning Eesti nukufilmitraditsiooni looja Elbert Tuganovi eksperimentaalset aimefilmi \u201c\u017danri s\u00fcnd\u201d animafilmi tekkimisest ning kujunemisest.<\/p>\n
Viimati muudetud 19.12.2025<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kinokunsti s\u00fcnnip\u00e4ev toob S\u00f5pruse ja Elektriteatri ekraanile Alice Guy filmip\u00e4randi Tartu Elektriteatri pressiteade 19. detsember 2025 \/ 28.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1867,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-68378","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115746346292121926","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68378","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68378"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68378\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1867"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68378"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68378"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68378"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}