{"id":68385,"date":"2025-12-19T13:05:34","date_gmt":"2025-12-19T13:05:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68385\/"},"modified":"2025-12-19T13:05:34","modified_gmt":"2025-12-19T13:05:34","slug":"arhitekt-kriiside-keskel-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68385\/","title":{"rendered":"Arhitekt kriiside keskel – Sirp"},"content":{"rendered":"

Maailmas on rohkem kui 117 miljonit inimest (\u00dcRO statistika 2025. aasta aprilli seisuga), kes on olnud sunnitud s\u00f5jaliste konfliktide, v\u00e4givalla, inim\u00f5iguste rikkumiste, tagakiusamise v\u00f5i muude p\u00f5hjuste t\u00f5ttu j\u00e4tma oma kodu ning otsima peavarju ja turvatunnet mujalt. See on \u00fcks iga 88 inimese kohta kogu maailma rahvastikust, iga kahe sekundi tagant lisandub keegi. Neist ligi 42,5 miljonit on otsesed s\u00f5jap\u00f5genikud ning 4,4 miljonil inimesel ei ole mitte mingisugust kodakondsust ega riiklikku staatust, mis t\u00e4hendab ka igasuguste p\u00f5hi\u00f5iguste puudumist. See ei ole mingi \u00fchekordne trauma ega ajutine ebamugavus \u2013 keskmiselt j\u00e4\u00e4b iga\u00fcks neist 122 miljonist sellisesse vahepealsesse olukorda kahek\u00fcmneks aastaks. Mida on v\u00f5imalik teha arhitektina, et nende elutingimusi mingilgi moel leevendada?<\/p>\n

27. novembril pidas kunstiakadeemia arhitektuuri ja hoole-eetika teemalises sarjas avaliku loengu arhitekt Robert Mull, kes on \u00fcle kahek\u00fcmne aasta tegutsenud p\u00f5genikelaagrites ja kriisikolletes T\u00fcrgis, Kreekas ja Prantsusmaal, samuti Indias, Hiinas, Kuubas, Koreas jm. Olnud Londoni Metropolitani \u00fclikooli kunsti- ja arhitektuuriteaduskonna dekaan, p\u00fchendus ta alates 2016. aastast peamiselt juba k\u00fcmme aastat varem asutatud algatusele Global Free Unit. See on riikide\u00ad\u00fclene haridus- ja aktivismiplatvorm, mis koost\u00f6\u00f6s \u00fclikoolide, mittetulundus\u00fchingute, rahvusvaheliste organisatsioonide ja elanikega s\u00f5lmib v\u00f5rgustikke ja algatab projekte, mis parandavad sunniviisil \u00fcmberasustatute elukeskkonda. Viimastel aastatel on Mull olnud tegevuses Harkivi arhitektuurikooli \u00fclesehitamise ning Gaza p\u00f5genikest arhitektide ja arhitektuuritudengite toetamisega Kairos. R\u00e4\u00e4kisime Robertiga hoolitsemiskohustusest arhitekti ja inimesena, ruumilisest iseorganiseerumisest, ajutisuse aktsepteerimisest, tasakaalu leidmisest pelga peavarju ning identiteedi- ja kuuluvustunde vajaduse vahel. Ja muidugi ka sellest, kuidas jaksata selle k\u00f5igega tegeleda, kust keset eba\u00f5iglust ja armetuid olusid optimismi ammutada.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Arhitekt Robert Mull on \u00fcle kahek\u00fcmne aasta tegutsenud p\u00f5genikelaagrites ja kriisikolletes. Ta ei pea \u00f5igeks, et arhitektuurikultuur peidab end sageli professionaalse neutraalsuse maski taha ega v\u00f5ta selget positsiooni. \u00a0<\/p>\n

Erakogu<\/p>\n

Alustan algusest. Su maailmavaadet ja suhtumist arhitektuuri\u00adpraksisesse vormis kindlasti \u00f5ppimine Londoni arhitektuuri\u00fchingu arhitektuurikoolis (Architectural Association, AA), mis oli juba 1970. aastatel kuulus eksperimenteerimisvaimu ja \u00fchiskonnas terava sotsiaalse n\u00e4rvi poolest. Sinu kursuselt v\u00e4lja kasvanud, 1983. aastal asutatud r\u00fchmitust NATO (Narrative Architecture Today koosseisus Catrina Beevor, Martin Benson, Nigel Coates, Peter Fleissig, Robert Mull, Christina Norton, Mark Prizeman, Melanie Sainsbury ja Carlos Villanueva Brandt) on nimetatud ka viimaseks t\u00f5eliselt radikaalseks arhitektuurir\u00fchmituseks.<\/p>\n

Esiteks tuleb arvestada, milline oli tollane olukord. See oli Thatcheri ajastu, aga need olid ka pungi l\u00f5puaastad. Arhitektuuri j\u00f5uab k\u00f5ik alati kerge hilinemisega, nii et pungi mentaliteet alles hakkas arhitektuuri m\u00f5jutama. Me olime punkarid, 22-23 aastat vanad ja meie jaoks oli k\u00f5ik \u00fcks: muusika, mood, kunst, argielu, isetegemine ja arhitektuur. Aga kui meie l\u00f5put\u00f6\u00f6de kaitsmise portfooliod koosnesid joonistustest ja koomiksitest \u2013 kuigi need olid suure\u00adjoonelised Docklandsi uuendamise plaanid, ei olnud seal \u00fchtegi konventsionaalset planeerimisjoonist \u2013, vetostas komisjoni v\u00e4lisliige James Stirling meile l\u00f5putunnistuse andmise. Nad vaidlesid Alvin Boyarskyga terve p\u00e4eva, selle tulemusena saime oma kraadi ja lisaks ka v\u00e4ikese eelarve, et asutada ajakiri ja t\u00f5estada seel\u00e4bi oma positsiooni olulisust. Me tahtsime tuua arhitektuuri toorel kujul kogu selle elu ja energia, mis meid \u00fcmbritses, suhestuda tollase rahutu Londoniga. Taustaks oli ka gei- ja klubikultuur ning \u00fchiselulisus ja \u00fcksteise toetamine. Elasime koos Catrina Beevoriga \u00fches mahaj\u00e4etud laohoones Bermondseys, nii et kogukondlikkus, isetegemiskultuur ja oma elu juhtimine olid samuti v\u00e4ga olulised. See ei olnud kindlasti mingi s\u00fcnge alternatiivsus, vaid radikaalse r\u00f5\u00f5mu toel vastandumine Thatcheri ajastu peavoolule.<\/p>\n

Hakkasid sealsamas AA koolis v\u00e4ga varakult ka \u00f5petama. Missugused olid toetuspunktid?<\/p>\n

Paar aastat p\u00e4rast l\u00f5petamist hakkasin AA koolis \u00f5petama ning hiljem v\u00f5tsin \u00fcle Bernard Tschumi ja Nigel Coatesi diplomistuudio, millel oli juba tugev eksperimentaalsuse ja linnaaktivismi taust. See oli ka situatsionistide taasavastamise aeg. 1989. aastal korraldas n\u00fc\u00fcdiskunsti instituut (Institute of Contemporary Art) nende p\u00f5hjaliku n\u00e4ituse ja loomulikult ilmnes, et see, mida meie teeme, on ju \u00f5igupoolest t\u00e4iesti situatsionistlik. Nii et edasi v\u00f5tsime nende taktikaid juba teadlikumalt kasutusele, lasime tudengitel linnakeskkondades triivida, tekitada konstrueeritud situatsioone, r\u00e4\u00e4kisime palju otsesest sekkumisest. Uurisime Belfasti ja Liverpooli rahutusi, k\u00e4isime tudengitega Kuubas, samuti Pekingis Tiananmeni v\u00e4ljakul varsti p\u00e4rast sealsete s\u00fcndmuste algust. Ja loomulikult j\u00e4lgisime 1989. aasta s\u00fcndmusi Euroopas, tegime m\u00f5ned projektid 1990. aastate alguse Venemaal.<\/p>\n

Hiljem Londoni Metropolitani \u00fclikoolis hakkasin kriisipiirkondade ja haavatavate gruppidega juba p\u00f5hjalikumalt tegelema. Seal resoneerivad need teemad eriti tugevalt: kool on seotud East Endiga ja seal on kaua p\u00f6\u00f6ratud erilist t\u00e4helepanu v\u00e4hem privilegeeritud tudengite toetamisele ja v\u00f5imestamisele. Sellegipoolest n\u00e4gin, et Suur\u00adbritannia arhitektuuri\u00f5ppes tugevneb j\u00e4rjest suund nn meistristuudiotele ja tudengitel v\u00f5imaldatakse v\u00e4hem tegeleda enda leitud teemadega. M\u00f5istsin, et see v\u00f5imuvahekord tuleb \u00fcmber m\u00f5testada ning leida v\u00f5rdsematelt alustelt l\u00e4htuv \u00f5petamisviis. Sellest sai 2002. aastal alguse Free Unit ehk nn vabastuudio, kus tudeng on maksimaalselt iseseisev. Projekti algul s\u00f5lmitakse tudengi ja kooli vahel leping ning projekti hindamisse on kaasatud ka k\u00fcmme tudengi valitud nn projektis\u00f5pra, kes on teda sel teekonnal toetanud, n\u00f5ustanud v\u00f5i olnud muul moel kaasatud. Oluline on ka kingituse kontseptsioon: valminud projekt on tudengi panus oma uuritavasse keskkonda ja projektis osalenutesse. See annab projektile kohe kaalu juurde ja kontrollitakse tegelikku p\u00e4devust. Asja tuum on see, et kaovad eraldusjooned, kes sa oled tudengina, kodanikuna, praktikuna \u2013 k\u00f5ik on ju \u00fcks elu. Tudengid sekkuvad probleemidesse, mis neile t\u00f5esti korda l\u00e4hevad, ning kooli roll on eelk\u00f5ige seda teekonda toetada. Sellelt pinnalt kasvaski v\u00e4lja Global Free Unit, mis rakendab samu p\u00f5him\u00f5tteid maailma mastaabis.<\/p>\n

Kuidas Global Free Unit \u00f5igupoolest toimib?<\/p>\n

Global Free Unit ei ole mittetulundus\u00fching, heategevusorganisatsioon ega midagi muud sellist, t\u00e4iesti teadlikult puudub sellel juriidiline keha. See on sarnaste eesm\u00e4rkidega inimeste v\u00f5rgustik \u2013 \u00fchtpidi vaadates k\u00fcmmekond, teistpidi v\u00f5ib-olla viissada \u2013, tegutsetakse vastavalt vajadustele ja v\u00f5imalustele, s\u00f5lmitakse suhteid ja algatatakse projekte, mida viiakse ellu eri osaliste abil. Viime kokku \u00fclikoolid ja uurimisasutused, kohalikud ja rahvusvahelised institutsioonid, abiorganisatsioonid ja kogukonnad. Kui meil on palutud Global Free Unitit defineerida, oleme seda naljatamisi kutsunud grupikalliks: see on justkui s\u00f5prade \u00fchine \u00f5htus\u00f6\u00f6k, kus p\u00f5rgatatakse plaane ja ideid, jagatakse muresid ja lahendusi, leitakse uusi s\u00f5pru ja toetajaid, kellega plaanitu \u00e4ra teha.<\/p>\n

See on ju erakordselt idealistlik toimimisviis, eriti sellises mastaabis.<\/p>\n

Minu meelest on see realistlikum ja tegelikum kui mis tahes l\u00e4bipaistmatu ja b\u00fcrokraatlik heategevusorganisatsioon. Global Free Unitit koos hoidev liim on m\u00f5istagi see, et paljud korraldajad on olnud esmalt workshop\u2019ides osalised. Iga\u00fcks panustab vastavalt oma spetsiifikale, olgu see siis m\u00f5ni administreeriv institutsioon v\u00f5i n\u00e4iteks IT-oskustega \u00fcksikisik, ning iga osaline saab selle v\u00e4ljundi, mida ta vajab, n\u00e4iteks \u00fclikool uurimisprojekti aruande v\u00f5i p\u00f5genik parema eluaseme. Kui oleksime ametlik organisatsioon, peaks meil olema ka administratsioon, n\u00f5ukogu jms, aga mis seos oleks sellisel n\u00f5ukogul meie tegeliku globaalse kogukonnaga? Global Free Uniti puhul on iga\u00fcks t\u00e4pselt see, kes ta on, ning selles \u00f6kos\u00fcsteemis ei prioriseerita kedagi teiste arvelt. Ja mul ei tule meelde \u00fchtegi juhtumit, kus seda vabatahtliku v\u00f5rgustiku s\u00fcsteemi oleks kuidagi kuritarvitatud.<\/p>\n

Global Free Unitis tegutsemine t\u00e4hendab tudengitele vahetut kogemust n\u00e4iteks p\u00f5genikelaagritest. Isegi kui k\u00f5ik neist sel suunal ei j\u00e4tka, ei ole nende vaade arhitektuurile ja ruumiloomele p\u00e4rast seda kindlasti enam endine, v\u00f5rreldes turvaliselt kodu\u00fclikoolis \u00f5ppinutega.<\/p>\n

Mulle n\u00e4ib, et see annab eesm\u00e4rgistatuse ja selguse. Ja loomulikult lisab empaatiat. Paljud tudengid on l\u00e4inud tagasi oma p\u00e4ritolupiirkondadesse ja hakanud aktivistina tegutsema, \u00fchendades arhitektuuri, avaliku sektori, sotsiaalse ettev\u00f5tluse \u2013 neil on m\u00e4rksa algatusv\u00f5imelisem hoiak. Kuigi, k\u00fcllap on Global Free Unitiga liitunud juba loomu poolestki sellised. V\u00e4ga huvitav on olnud j\u00e4lgida, kuiv\u00f5rd v\u00f5rratu on arhitektuuri n-\u00f6 \u00fchine keel keerulistes kontekstides. Workshop\u2019ides osalejate geograafiline, poliitiline, \u00fchiskondlik taust v\u00f5ib olla v\u00e4ga erinev, kuid arhitektuuriprojekti luues suhestuvad nad \u00fcksteisega otsekohe. K\u00f5ik arhitektid teavad, kuidas visandada, maketti teha \u2013 arhitektuur on dialoogiks niiv\u00f5rd hea t\u00f6\u00f6vahend.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Calais\u2019 p\u00f5genikelaagri ametlik ja mitteametlik elamu. \u00a0<\/p>\n

Robert Mull<\/p>\n

Milline \u00fcldse on arhitekti perspektiiv kriisikolletes tegutsemisel, kuidas neis arhitektioskusi k\u00f5ige paremini rakendada?<\/p>\n

Euroopa p\u00f5genikekriisi k\u00f5rghetk oli 2015. aastal. Kui l\u00e4ksin tollal Lesbose saarele v\u00f5i Izmiri, tegelesid seal selle probleemistikuga v\u00e4ga \u00fcksikud arhitektid. Arhitektuurikultuur peidab end sageli professionaalse neutraalsuse maski taha: ei v\u00f5eta selget positsiooni. Professionaalsus eeldab justkui neutraalse vaatleja hoiakut. Ja meie meelest on see vale.<\/p>\n

Arhitektide paljukiidetud vastus tollasele kriisile oli IKEA toode \u201eParem varjualune\u201c ehk Better Shelter \u2013 kergel teraskarkassil plastpaneelidest eluase, mis v\u00f5itis ka Suurbritannia disainiauhinna ja j\u00f5udis New Yorgi moodsa kunsti muuseumi kogusse. Kuigi varjualuse praktilisi probleeme, nagu tuleohtlikkus ja \u00fclekuumenemine, tunnistati, m\u00f5istsime Lesbosel, et olukord on m\u00e4rksa n\u00fcansirikkam. Lapsed keeldusid IKEA majades magamast. Tuli v\u00e4lja, et tuule k\u00e4es tekitavad nende seinad t\u00e4pselt samasugust heli nagu kummipaat, millega nad \u00fcle Vahemere olid tulnud, ning see tekitas neis \u00f5udu. Seega tuleb arhitektina rohkem s\u00fcveneda ning otsida v\u00e4hem formaalseid lahendusi.<\/p>\n

Samal ajal tegutsesime ka Prantsusmaal Calais\u2019s, endisele pr\u00fcgim\u00e4ele rajatud kurikuulsas n-\u00f6 d\u017eunglis, kus k\u00f5rghetkel elas \u00fcle 8000 inimese. Selle ametlik, v\u00e4iksem osa koosnes tihedasti \u00fcksteise k\u00f5rvale paigutatud merekonteineritest, kuhu koha saamiseks pidi end registreerima, andma s\u00f5rmej\u00e4ljed ja loobuma lootusest edasi r\u00e4nnata. Selle k\u00f5rval aga laius iseorganiseeruv asundus p\u00f5genike endi rajatud varjualustega. Seal elasid need, kes lootsid edasi liikuda, eelk\u00f5ige \u00fcle Inglise kanali Suurbritanniasse. Calais\u2019 d\u017eungel toimis t\u00e4iesti tavap\u00e4rase linnalise loogika alusel. Seal olid olemas struktuur ja t\u00e4navav\u00f5rk, liikumisloogika. Olid Sudaa\u00adni, Afganistani, Eritrea jm kvartalid, v\u00e4ga kultuurispetsiifilisel viisil organiseerunud elamud. D\u017eunglil oli peat\u00e4nav, poed, raamatukogud, hammam\u2019id ja du\u0161iruumid ning kuulus migrantide kirik, samuti kohalik raadiojaam. Seal oli ka kultuurikeskus Good Chance Theatre ja kunstikool, nn sinine maja. Selle maja lugu on omaette huvitav, selle rajas \u00fcks esimesena Mauritaaniast Calais\u2019sse j\u00f5udnud p\u00f5genik nimega Alpha. Kuid see k\u00f5ik oli isetegevus, selle arengus ei olnud formaalsusi, arhitekte ega urbaniste. Nii et selles ebakindlas olukorras soovisime, et arhitektide hulgas ja kultuuris \u00fcle\u00fcldiselt p\u00f6\u00f6rataks sellele n\u00e4htusele rohkem t\u00e4helepanu, hoolitaks v\u00e4hemalt nii palju, et p\u00fc\u00fctakse m\u00f5ista, miks need inimesed seal sellisel moel elavad ning kuidas nad seejuures oma inimv\u00e4\u00e4rikust s\u00e4ilitada p\u00fc\u00fcavad. Prantsuse valitsus tegi 2016. aastal d\u017eunglile j\u00e4rsult v\u00e4givaldse l\u00f5pu, aga peale p\u00f5genike j\u00e4i sellest j\u00e4rele terve trobikond inimesi, kes olid kirglikult p\u00fc\u00fcdnud neid toetada. Nii me korraldasime Londonis Barbicanis \u00fchep\u00e4evase Calais\u2019 d\u017eunglile p\u00fchendatud festivali nimetusega \u201ePapers\u201c (\u201ePaberid\u201c). \u00dchelt poolt s\u00f5ltub p\u00f5geniku elu muidugi v\u00e4ga otseselt sellest, kas tal on vajalikud paberid v\u00f5i mitte, kuid \u201ePaberid\u201c oli ka \u00fche peateose pealkiri, mis oli p\u00fchendatud d\u017eungli lammutamise k\u00e4igus kaduma l\u00e4inud enam kui 200 lapsele. Sellele j\u00e4rgnes \u201eArmastuse festival\u201c (\u201eFestival of Love\u201c) Southbanki keskuses, kus senisele v\u00e4ljapanekule lisandus Iiri arhitekti Gr\u00e1inne Hasseti juhtimisel tehtud imetlusv\u00e4\u00e4rne kaardistus, mille tarvis joonistati \u00fcles k\u00f5ik d\u017eungli hooned ja rajatised ning tehti sadu intervjuusid nende asukatega. See oli justkui Pompei v\u00f5i Herculaneumi kaart \u2013 j\u00e4\u00e4dvustus \u00fchest \u00e4kilise l\u00f5pu saanud linnakeskkonnast.<\/p>\n

Kuidas on kriisipiirkondades tegutsemine muutnud su arusaamu arhitektuurist, arhitektina tegutsemise v\u00f5imalustest ja piirangutest, inimeste ruumilistest vajadustest?<\/p>\n

Suurbritannia ehitusseaduses on l\u00f5ik, mis \u00fctleb, et arhitektina oled sa kohustatud hoolitsema k\u00f5igi eest, keda sinu tegutsemine v\u00f5ib otseselt v\u00f5i kaudselt m\u00f5jutada. See hoolitsemiskohustus meenutab, et me ei ole arhitektina teistest eraldiseisvad \u2013 sa projekteerid kooli, olles ise olnud laps, v\u00f5i haigla, olles kindlasti olnud ka patsiendi rollis. Samamoodi on \u00fcmberasustatutega. Kriisiolukorda sattumine ei kaota vajadust kohaloome, identiteedi v\u00e4ljendamise j\u00e4rele, vaja on m\u00e4rksa enamat kui f\u00fcsioloogiliste p\u00f5hivajaduste katmine. Loomulikult on esimene impulss leida k\u00f5ige efektiivsem lahendus k\u00f5ige vahetumatele probleemidele ning esmalt saavutada mingi stabiilsus. Kuid see on keeruline tasakaal \u2013 enamik neist inimestest ei plaani ju sinna j\u00e4\u00e4da, nende eesm\u00e4rk on olude normaliseerumisel minna koju tagasi v\u00f5i siis liikuda edasi. Keegi ei tea, kas see ajaraamistik on aasta, kaks-kolm v\u00f5i k\u00fcmme. Nii et k\u00f5ige keerulisem on arvestada p\u00f5genikustaatuse paradoksiga, mis t\u00e4hendab \u00fchekorraga vajadust stabiilsuse ja p\u00fcsivuse j\u00e4rele ning samal ajal ajutisuse teadvustamist ja s\u00e4ilitamist.<\/p>\n

Lisaks tuleb arhitektina aktsepteerida, et kavandatu ja loodu v\u00f5ib kohe h\u00e4vida. N\u00e4iteks Lesbosel, kus Moria laagris elas k\u00f5rghetkel 20 000 inimest, kavandasime koos tudengite ja abiorganisatsioonidega kooli, milleks kasutasime valmistoodetena saadaolevaid pol\u00fctunneleid, kuid kohe seej\u00e4rel p\u00f5letati kogu laager maha. T\u00fcrgis \u0130zmiris, kuhu oli rajatud S\u00fc\u00fcria p\u00f5genike asundus, oli tarvis lahendada mitte ainult praktiline vajadus kogukonnakeskuse ja kooli j\u00e4rele, vaid p\u00fc\u00fcda anda selle asukatele ka turvatunne ja inimv\u00e4\u00e4rikus. Kogu protsess k\u00e4is tihedas koost\u00f6\u00f6s Tiafi keskuse naistega. Kuna avalik ruum ei olnud S\u00fc\u00fcria naistele turvaline, rajati varjualused-klassiruumid ning kogukonna ruum koos aia ja m\u00e4nguv\u00e4ljakuga keskuse katusele. Kuid seegi projekt pidas vastu ainult neli kuud. Nii et tegutsedes tuleb kogu aeg arvestada ajutisusega. \u00dchtlasi muutub ettekujutus endast kui arhitektist tagasihoidlikumaks, kui m\u00f5istad, et kasu toob ka tegelemine nii \u201et\u00fchiste\u201c asjadega nagu n\u00e4iteks parem ja ohutum ahi.<\/p>\n

Viimastel aastatel oled palju toetanud Harkivi arhitektuurikooli \u00fclesehitamist ja toimimist s\u00f5ja kiuste. Kuidas varasemad kriisipiirkondade kogemused on aidanud tegutseda?<\/p>\n

Nii nagu mujalgi, oli siin k\u00f5ige esimene k\u00fcsimus, mida on \u00fcldse arhitektina v\u00f5imalik teha. Et \u00f5ppida varasematest n\u00e4idetest, korraldasime esmalt Barbicanis diskussiooni\u00f5htute seeria \u201eS\u00f5jaudus\u201c (In the Fog of War), kus v\u00f5rdlesime Ukraina olukorda Sarajevo, Beiruti ja L\u00e4\u00e4ne-Belfasti \u00fclesehitamisega. Kuidas h\u00e4vingut positiivselt \u00e4ra kasutada? Harkivi arhitektuurikooli asutaja Oleh Drozdov on kasutanud v\u00e4ga vastuolulist nn s\u00f5jap\u00fcha (war holiday) m\u00f5istet \u2013 kui s\u00f5ja t\u00f5ttu on reeglid ja konventsioonid ajutiselt oma j\u00e4ikuse ja m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatuse kaotanud, saab seda kasutada senise praktika radikaalseks \u00fcmbervaatamiseks. S\u00f5jaeelse Ukraina turbokapitalistlikus urbanismis leidus paljugi kriitikav\u00e4\u00e4rilist. Taastamise asemel tahaksime r\u00f5hutada transformatsiooni. Sellises kontekstis tegutsedes tuleb aga alati arvestada, et t\u00f5elised eksperdid on ikkagi kohalikud. Ka Drozdov, otsustades s\u00f5ja puhkedes kooli mitte evakueerida, on r\u00f5hutanud, et kooli kohus on hoida ajud Ukrainas. Rekonstrueerimine ei tohi olla kolonialistlik, Ukraina arhitektuurikultuur peab vastu seisma kultuuriliselt n\u00fcansitundetuile sekkumistele, mis abistamise sildi all v\u00f5ivad ette tulla. Konkreetsemalt oleme tegelenud Dnipro ja Odessaga, n\u00fc\u00fcd jaanuaris tuleb Harkivile p\u00fchendatud workshop. Rahvusvahelisi tudengeid aga s\u00f5divasse riiki viia ei saa, nii et f\u00fc\u00fcsiliselt toimub \u00fcritus Varssavis, kust ollakse pidevas online-\u00fchenduses Lvivis t\u00f6\u00f6tavate Ukraina tudengitega.<\/p>\n

Ka Gazast pagema sunnitud arhitektid ja arhitektuuritudengid tegutsevad Global Free Uniti toel edasi Kairos.<\/p>\n

Jah, sealsed workshop\u2019id toimuvad samamoodi osalt online\u2019is, et olla ebausaldusv\u00e4\u00e4rse interneti kiuste \u00fchenduses \u00f5ppej\u00f5ududega Palestiinas. Kummaski ei ole p\u00f5hik\u00fcsimus see, mida teha ruumilise keskkonna h\u00e4vinguga \u2013 kuigi osati ka see \u2013, vaid kuidas s\u00e4ilitada ja esile tuua identiteet, \u00fchtekuuluvus ja eesm\u00e4rgistatus. Millised lood aitavad sellises olukorras vastu pidada?<\/p>\n

Mis aitab sul endal vastu pidada? Kuidas s\u00e4ilitad keset k\u00f5iki neid kriise optimismi?<\/p>\n

Kui aus olla, siis see ongi raske ega \u00f5nnestu alati. Eriti tagasi kodus Suurbritannias olles, kui m\u00f5nikord tekib obsessiivne vajadus k\u00f5iki poliitilisi s\u00fcndmusi \u00fclidetailselt j\u00e4lgida ja m\u00f5ista. K\u00f5ik need kriisid l\u00e4hevad aasta-aastalt hullemaks. Aga ometi on ka nii julgustav kohapeal kohtuda inimestega, kes on tulnud kokku, et plaanida joonistamise, projekteerimise, lugude jutustamise kaudu mitte niiv\u00f5rd konkreetset arhitektuuri, vaid paremat tulevikku, ja p\u00fc\u00fcda neid selles abistada, vajalikke kontakte luua \u2013 siis ongi h\u00e4sti. Nagu Tiafi kogukonnakeskus: sa v\u00f5id kurvastada, et see p\u00fcsis vaid \u00fche suve, v\u00f5i siis r\u00f5\u00f5mustada, et see \u00fcldse teoks sai. Kuid v\u00f5ib-olla olulisim Global Free Uniti panus on j\u00e4rjest kasvav inimeste hulk, kes on kogenud selliseid olukordi, mis m\u00f5jutavad meie k\u00f5igi tulevikku. Nende erakordsete noorte inimeste n\u00e4gemine aitabki optimismi \u00fclal hoida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailmas on rohkem kui 117 miljonit inimest (\u00dcRO statistika 2025. aasta aprilli seisuga), kes on olnud sunnitud s\u00f5jaliste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68386,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-68385","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115746381896563367","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68385","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68385"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68385\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68386"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68385"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68385"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68385"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}