{"id":68450,"date":"2025-12-19T14:23:25","date_gmt":"2025-12-19T14:23:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68450\/"},"modified":"2025-12-19T14:23:25","modified_gmt":"2025-12-19T14:23:25","slug":"valjavaated-piirangud-ja-tagajarjed-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68450\/","title":{"rendered":"v\u00e4ljavaated, piirangud ja tagaj\u00e4rjed \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

Venemaa on vallutanud umbes 47 000 ruutkilomeetrit Donbassist ja kokku ligikaudu 115 000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumist.<\/a> V\u00f5rreldes N\u00f5ukogude Liidu saavutustega \u00fcsna tagasihoidlik. K\u00f5igest hoolimata ei ole Venemaa n\u00e4idanud valmisolekut ei s\u00f5ja l\u00f5petamiseks ega isegi selle k\u00fclmutamiseks, kuigi Donald Trump pakkus kokkuleppeks \u00fcsna soodsaid tingimusi<\/a>. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele eelistas Moskva konflikti eskaleerimist<\/a> Euroopa riikidega.<\/p>\n

Venemaa on valinud eskalatsiooni, mist\u00f5ttu oleks m\u00f5istlik kaasata s\u00f5jategevusse rohkem ressursse. \u00dcks v\u00f5imalustest selleks on uus mobilisatsioon. 2022. aastal toimus Venemaal osaline mobilisatsioon, mille eesm\u00e4rk oli 300 000 s\u00f5duri v\u00e4rbamine. Kummalise s\u00f5nastuse eesm\u00e4rk oli rahustada avalikkust ja tagada mobilisatsiooni sujuv kulg. Strateegia kukkus siiski t\u00e4iesti l\u00e4bi ning Venemaalt lahkus paari n\u00e4dalaga umbes 700 000<\/a> inimest. Selle j\u00e4rel kuulutati mobilisatsioon kiiresti l\u00f5ppenuks<\/a>.<\/p>\n

Uueks lahenduseks hakati v\u00e4rbama palgas\u00f5dureid kaitseministeeriumi v\u00f5i vabatahtlike<\/a> pataljonide kaudu. Selliste s\u00f5durite esmakordne toetus- v\u00f5i allkirjastamistasu ulatus s\u00f5ltuvalt ametikohast ja p\u00e4ritolupiirkonnast kuni 3,1 miljoni rublani (ligikaudu 31 000 eurot). Lisaks rahas\u00fcstile on s\u00f5durid saanud ulatuslikke sotsiaalseid h\u00fcvitisi, n\u00e4iteks v\u00f5lakohustuste t\u00fchistamist 10 miljoni rubla ulatuses, tasuta k\u00f5rgharidust ja \u00fchistransporti<\/a>.<\/p>\n

Kuidas on arvestatud esimese mobilisatsiooni \u00f5ppetunde?<\/p>\n

Kuna esimene mobilisatsioon osutus ebapopulaarseks ja tekitas avalikku vastupanu, peab j\u00e4rgmise mobilisatsiooni ettevalmistus olema m\u00e4rksa p\u00f5hjalikum, kui selline otsus peaks tehtama. Kas vajalikke samme selleks on astutud? V\u00f5rreldes 2022. aastaga on Venemaal tsensuur muutunud rangemaks ning s\u00f5jav\u00e4ekutsete s\u00fcsteemi on \u00fcmber kujundatud.<\/p>\n

Esiteks suurendati m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt survet v\u00e4lismaiste \u00e4ppide ja sotsiaalv\u00f5rkude kasutamise kontrollimiseks. Populaarsetes suhtlus\u00e4ppides WhatsApp ja Telegram<\/a> piirati kasutajate vahelisi k\u00f5nesid ning YouTube<\/a> laadimiskiirust pidevalt aeglustatakse. Nende asemel surub valitsus agressiivselt inimestele peale kodumaiseid analooge nagu Max ja VK Video, mis peavad olema eelpaigaldatud<\/a> k\u00f5ikidesse Venemaal m\u00fc\u00fcdud telefonidesse.<\/p>\n

Teiseks on mobiilse interneti t\u00e4ielik v\u00e4ljal\u00fclitamine muutunud regioonides argielu osaks. Teatud juhtudel saab interneti v\u00e4ljal\u00fclitamist seostada droonivastaste kaitsemeetmetega. N\u00e4iteks 20. augustil<\/a> teatas Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluure, et oli tuvastatud uue Venemaa droonimudeli, mille juhtimiseks kasutatakse mobiilset internet. Samas on korrelatsioon internetikatkestuste ja droonir\u00fcnnakute vahel k\u00fcsitav. N\u00e4iteks perioodil 1. mai kuni 18. juuni toimunud kahesajast tuvastatud<\/a> internetikatkestusest seostati droonir\u00fcnnakutega \u00fcksnes 78.<\/p>\n

\n

V\u00f5rreldes 2022. aastaga on Venemaal tsensuur muutunud rangemaks ning s\u00f5jav\u00e4ekutsete s\u00fcsteemi on \u00fcmber kujundatud.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Selle taustal on valitsus m\u00e4\u00e4ranud niinimetatud \u201cvalged lehed<\/a>\u201d ehk \u00e4pid, mis j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d isegi t\u00f5rgete ajal. Nende hulka kuuluvad MIR makses\u00fcsteem, suhtlus\u00e4pp MAX, veebipoed ja teised esmat\u00e4htsusega veebilehed. Piirangud ja kohalike \u00e4ppide agressiivne reklaam v\u00f5imaldavad valitsusel paremini j\u00e4lgida inimeste tegevust internetis ja vajadusel seda piirata. N\u00e4iteks v\u00f5ib see takistada inimeste organiseerumist meeleavalduste korraldamiseks ning t\u00f5rjuda internetist igasugust kriitilist hinnangut valitsuse tegevuse kohta. See omakorda v\u00f5iks v\u00f5imaldada mobilisatsiooni sujuvat l\u00e4biviimist.<\/p>\n

2023. aastal alustati ajateenijate kutse s\u00fcsteemi digitaliseerimist<\/a>. S\u00fcsteemi esimesed katsed algasid k\u00e4esoleva s\u00fcgiskutse<\/a> raames neljas regioonis. Uue s\u00fcsteemi peamine eelis seisneb selles, et kohe p\u00e4rast kutse k\u00e4ttesaamist on kutsealusel keelatud riigist lahkuda. Kahek\u00fcmne p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumisel j\u00f5ustuvad t\u00e4iendavad piirangud<\/a>, sealhulgas laenude v\u00f5tmise ja kinnisvara haldamise keeld. T\u00f5en\u00e4oliselt tulenevad sellised piirangud \u00f5ppetundidest, mida Kreml sai 2022. aasta mobilisatsiooni ajal, kui Vene\u2013Gruusia piiril tekkisid pikad j\u00e4rjekorrad<\/a>. Lisaks sellele kiitis Venemaa parlamendi alamkoda 24. septembril<\/a> heaks uue kutsete korra, mille raames v\u00f5ivad v\u00e4rbamiskontorid l\u00e4bi viia meditsiinilisi l\u00e4bivaatusi ja ps\u00fchholoogilisi teste kogu aasta v\u00e4ltel.<\/p>\n

Need muutused peegeldavad asjaolu, et Venemaa valitsus on esimese mobilisatsiooni \u00f5ppetunnid endale selgeks teinud. S\u00f5jav\u00e4e mehitamise edukaks l\u00e4biviimiseks on kutsete s\u00fcsteemi \u00fcmber kujundatud: n\u00fc\u00fcd edastatakse kutseid kiiremini ning kutsealuse v\u00f5imalused teenistusest keeldumiseks on oluliselt v\u00e4henenud. Kaudselt v\u00f5iks mobilisatsiooni l\u00e4biviimist soodustada ka internetipiirangud, mis aitavad paremini kontrollida ja vajadusel ohjata avalikku arvamust.<\/p>\n

Kui vajalik mobilisatsioon on?<\/p>\n

Ukraina s\u00f5jaluure andmetel on Venemaa kursil<\/a> v\u00e4rbamaks selle aasta jooksul 403\u00a0000 uut meest, mis on pisut v\u00e4iksem eelmise aasta eesm\u00e4rgist 420\u00a0000 s\u00f5durit. Saksamaa majandusteadlase Janis Kluge igakuiste andmete p\u00f5hjal v\u00e4rbas Venemaa selle aasta augustist kuni oktoobrini<\/a> keskmiselt kuus 35 000 s\u00f5durit. Ukraina kindralstaabi andmetel muudeti sellel ajavahemikul v\u00f5itlusv\u00f5imetuks keskmiselt umbes 29 500 Vene s\u00f5durit<\/a>. Vaatamata sellele, et Venemaa v\u00e4rvatud s\u00f5durite arv \u00fcletab kaotuste arvu, j\u00e4\u00e4b olukord rindel venelaste jaoks raskeks. Ka mitmete Venemaa propagandistide enda s\u00f5nul pole kaotused proportsionaalsed uute alade vallutamisega ning s\u00f5da on j\u00f5udmas ummikusse<\/a>.<\/p>\n

Kuigi Vene v\u00e4ed on Pokrovski \u00fcle j\u00e4rk-j\u00e4rgult kontrolli saavutamas, toimub see m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete kaotuste<\/a> hinnaga ning linna strateegiline v\u00e4\u00e4rtus j\u00e4\u00e4b siiski k\u00fcsitavaks. Linna logistilist t\u00e4htsust ei saa venelased t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral kasutada enne, kui rindejoon nihkub 20\u201330<\/a> kilomeetri v\u00f5rra edasi, muutes selle droonidele ja suurt\u00fckiv\u00e4ele raskesti tabatavaks. Samuti ootavad venelasi p\u00e4rast linna vallutamist v\u00e4rskelt v\u00e4lja ehitatud kaitsepositsioonid<\/a>. Hiljuti hakkasid s\u00fcgavnema ka Venemaa eelarvelised probleemid. Mitmed regioonid on v\u00e4hendanud s\u00f5durite allkirjastamise boonuseid, seistes silmitsi eelarveliste defitsiitidega<\/a>. Kriisi s\u00fcvendavad<\/a> ka Ameerika \u00dchendriikide viimased sanktsioonid Venemaa naftahiidude Rosnefti ja Lukoili vastu.<\/p>\n

\n

T\u00e4navuse aasta l\u00f5puks on m\u00f5lemad armeed kurnatud ning olukorra muutmine rindel muutub aina v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4olisemaks.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Siiski on isikukooseisu defitsiit paljuski omane ka Ukraina kaitsej\u00f5ududele. N\u00e4iteks 11. augustil suutsid venelased tuvastada l\u00fcngad Ukraina kaitseliinides, mis v\u00f5imaldas korraldada eduka sissetungi Dobropilla l\u00e4hedal. L\u00fcnki p\u00f5hjustab muuhulgas Ukraina kaitsej\u00f5udude nappus<\/a>. Probleem on muutunud eriti teravaks Pokrovskis, kus mitmekilomeetrist rindel\u00f5iku hoiavad vaid kaks kuni kolm s\u00f5durit<\/a> ning venelaste infiltratsiooni t\u00f5kestamiseks tuginetakse eelk\u00f5ige drooni\u00fcksustele, mille kaitsev\u00f5ime s\u00f5ltub olulisel m\u00e4\u00e4ral ilmastikuoludest.<\/p>\n

Kui Venemaa on v\u00f5imeline v\u00e4rbama uusi s\u00f5dureid rahat\u0161eki eest, siis Ukraina kaitsev\u00e4e k\u00f5ige t\u00e4htsamaks isikkoosseisu t\u00e4iendamise v\u00f5imaluseks on j\u00e4rjepidev mobilisatsioon. Samas on mobilisatsiooni suhtes negatiivselt meelestatud ligikaudu 44% elanikkonnast<\/a>. Lisaks leevendati augustis<\/a> meeste riigist v\u00e4ljas\u00f5idu piiranguid, mist\u00f5ttu lahkus riigist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk 18\u201322-aastaseid noormehi. See teeb mobilisatsiooni elluviimise keerulisemaks ja j\u00e4tab Ukraina brigaadid osaliselt komplekteerimata. Ebapiisav koosseis raskendab s\u00f5durite rotatsiooni, p\u00f5hjustades suuremat v\u00e4simust ja motivatsiooni langust. Sellisel juhul v\u00f5ivad \u00fcksikute s\u00f5durite teenistusperioodid venida pikale perioodile, mille tulemusel sageneb deserteerumine ja teenistusest omavoliline lahkumine. Probleem muutus eriti teravaks 2025. aastal, mil seitsme kuu jooksul algatati 110 551<\/a> menetlust omavolilise lahkumise eest.<\/p>\n

Sellest l\u00e4htuvalt saab \u00f6elda, et t\u00e4navuse aasta l\u00f5puks on m\u00f5lemad armeed kurnatud ning olukorra muutmine rindel muutub aina v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4olisemaks. Seega muutub nii Ukraina kui ka Venemaa jaoks oluliseks alternatiivide otsimine, mis v\u00f5iks nihutada tekkinud tasakaalu. Ukraina j\u00e4tkab n\u00e4iteks Venemaa naftat\u00f6\u00f6stuse ja -logistika<\/a> infrastruktuuri sihtimist, p\u00f5hjustades katkestusi tarneahelates ja n\u00f5rgestades Venemaa majandust veelgi. <\/p>\n

T\u00f5en\u00e4oliselt otsitakse Kremlis samuti lahendusi strateegilise positsiooni tugevdamiseks, kuid v\u00f5rreldes Ukrainaga on Moskva v\u00f5imalused oluliselt piiratumad. Enamik l\u00e4\u00e4neriike toetab Ukrainat ja on valmis j\u00e4tkama tema iseseisvusv\u00f5itluse toetamist. Moskva peamised liitlased P\u00f5hja-Korea ja Iraan ei suuda pakkuda strateegiliselt murrangulisi lahendusi. Teoreetiliselt v\u00f5iks sellist toetust pakkuda Hiina, kuid praegu tegutseb Peking pigem varjatult ega soovi konflikti otse sekkuda.<\/p>\n

\n

Moskva otsib praegu v\u00f5imalusi oma armeed suurendamiseks ilma mobilisatsiooni ametlikult v\u00e4lja kuulutamata.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Seega v\u00f5ib mobilisatsioon olla \u00fcks realistlikumaid viise rindel l\u00e4bimurde saavutamiseks. See v\u00f5imaldab Venemaal suurendada survet Ukraina kaitsepositsioonidele ja paremini tuvastada selle puudulikke kohti. See omakorda v\u00f5ib ohustada tagalas paiknevaid drooni\u00fcksusi, \u00e4hvardada logistilisi liine ning tekitada piiramisohu. Peamiseks takistuseks mobilisatsiooni l\u00e4biviimisel on v\u00e4ljakujunenud \u00fchiskondlik lepe, mille j\u00e4rgi s\u00f5jas osalevad valdavalt ainult need, kes seda soovivad. N\u00f5nda otsib Moskva praegu v\u00f5imalusi oma armee suurendamiseks ilma mobilisatsiooni ametlikult v\u00e4lja kuulutamata. \u00dcks v\u00f5imalus selleks on reservistide t\u00e4iendav kutsumine teenistusse, eelk\u00f5ige kriitilise infrastruktuuri kaitseks<\/a>. T\u00f5en\u00e4oliselt annab see v\u00f5imaluse korraldada rotatsiooni, l\u00e4kitades varem tagala\u00adt\u00f6\u00f6del tegutsenud palgas\u00f5dureid rindele. Teine v\u00f5imalus on laiendada v\u00e4rbamiskampaaniaid v\u00e4lismaal<\/a>.<\/p>\n

Kuigi ajutiselt v\u00f5imaldavad need lahendused j\u00e4tkata Vene amree r\u00fcnnakuid Ukraina kaitsepositsioonidele, ei v\u00f5imalda<\/a> need kaugemas perspektiivis Putinile saavutada enda eesm\u00e4rke Ukraina vallutamises. Vaatamata poliitilistele tagaj\u00e4rgedele j\u00e4\u00e4b mobilisatsioon s\u00f5jalises m\u00f5ttes parimaks meetodiks seatud eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Poliitiliste riskide leevendamiseks v\u00f5ib Moskva taas v\u00e4lja kuulutada osalise mobilisatsiooni, v\u00e4rvates kuni 200 000 uut s\u00f5durit<\/a>. Arvestades, et praegu on k\u00f5ige t\u00f5husam taktika Ukraina kaitsepositsioonide \u00fcletamiseks infiltratsioon, mis eeldab 2\u20133-liikmeliste jalav\u00e4e\u00fcksuste tungimist kaitseliinide vahele, ei ole mobiliseeritud \u00fcksuste t\u00e4ielik varustamine rasketehnika ja soomusega esmaj\u00e4rgulise t\u00e4htsusega.<\/p>\n

Miks mobilisatsioon Venemaal on ohtlik Euroopale?\u00a0<\/p>\n

2026. aasta septembris toimuvad Venemaal riigiduuma valimised. Mobilisatsiooni v\u00e4ljakuulutamine valimiste eel\u00f5htul ei ole k\u00f5ige m\u00f5istlikum poliitiline otsus. Samas v\u00e4rskete s\u00f5durite voog v\u00f5iks t\u00f5sta Moskva plaanide elluviimise t\u00f5en\u00e4osust.<\/p>\n

Praegu on \u00fcks peamisi pidureid Moskva sammudele \u00fchiskonna v\u00f5imalik rahulolematus uue mobilisatsiooni v\u00e4ljakuulutamise suhtes. Kui Kreml suudab aga edukalt mobiliseerida nii elanikkonda kui ka laiemalt riigi ressursse rindevajaduste tarbeks, v\u00e4heneb see peaaegu k\u00f5ikide pidurite m\u00f5ju konflikti v\u00f5imalikule laienemisele v\u00e4ljapoole Ukrainat. Kuigi Euroopa riigid m\u00f5istavad ohtu ja \u00f5pivad<\/a> Ukraina kogemusest, v\u00f5ib kriis areneda kiiremini, kui ollakse valmis sellele vastama.<\/p>\n

Vaatamata siseprobleemidele on Venemaa s\u00f5jav\u00e4gi j\u00e4tkuvalt \u00fcks maailma kogenumaid ja s\u00f5jaliselt karastatumaid. Venemaa j\u00e4tkab oma s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse v\u00f5imekuse laiendamist, investeerides<\/a> muu hulgas soomukite tootmisse. Samal ajal on NATO riikide vastus Venemaa h\u00fcbriidsetele ohtudele seni j\u00e4\u00e4nud pigem tagasihoidlikuks<\/a>. T\u00e4navu septembris aset leidnud droonide sissetung Poola \u00f5huruumi t\u00f5i esile, et Euroopa on sunnitud kasutama miljonite eurode v\u00e4\u00e4rtuses rakette<\/a> odavate droonide h\u00e4vitamiseks. Samuti pole mitmete NATO riikide v\u00e4lja\u00f5ppes\u00fcsteeme piisavalt kohandatud<\/a> kaasaegse s\u00f5japidamise n\u00f5uetega. Droonide t\u00e4ielik kasutuselev\u00f5tt ei t\u00e4henda \u00fcksnes kaitsev\u00e4e ladude t\u00e4itmist, vaid eeldab ka kogenud pilootide olemasolu, kelle v\u00e4lja\u00f5ppest s\u00f5ltub ligikaudu 80%<\/a> missioonide edukusest.<\/p>\n

\n

Igasugune Venemaa s\u00f5jav\u00e4e m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne suurenemine ohustab mitte ainult Ukrainat, vaid ka Euroopa riike. <\/p>\n<\/blockquote>\n

Mahaj\u00e4\u00e4mus teatud valdkondades peegeldab pigem Euroopa riikide s\u00f5jaliste v\u00f5imete arendamise tempo probleemi kui suutmatust osutada Venemaa agressioonile piisavalt tugevat vastupanu. Probleem peitub pigem selles, kuiv\u00f5rd adekvaatselt hindab Venemaa juhtkond oma tegelikku s\u00f5jalist v\u00f5imekust. Hiljutised Vladimir Putini esinemised<\/a> viitavad pigem Venemaa s\u00f5jalise suutlikkuse \u00fclehindamisele. Sarnane v\u00e4\u00e4rarvestus leidis aset ka 2022. aastal, mil Venemaa alahindas Ukraina kaitsetahet. Euroopa n\u00f5rkused teatud valdkondades v\u00f5ivad soodustada ekslikku ettekujutust v\u00f5imalikust kiirest ja v\u00f5idukast s\u00f5jast.\u00a0<\/p>\n

Mobilisatsioon Venemaal ei pruugi t\u00e4hendada \u00fcksnes otsese sissetungi riski kasvu, vaid ka \u00e4hvarduste kasutamist eesm\u00e4rgiga k\u00e4rpida Euroopa toetust Ukrainale. P\u00fcsiv \u00e4hvardusfoon v\u00f5ib suurendada Euroopa \u00fchiskondades hirmu v\u00f5imaliku konflikti ees, mis v\u00f5ib soodustada lepitust otsivate hoiakute tugevnemist. See v\u00f5ib omakorda kaasa aidata radikaalsete parteide populaarsuse kasvule, mis sageli pooldavad j\u00e4releandmisi<\/a> Venemaale, \u00f5\u00f5nestades Euroopa \u00fchtsust ning suurendades ohtu eelk\u00f5ige Euroopa Liidu v\u00e4iksematele riikidele.<\/p>\n

Seega ohustab igasugune Venemaa s\u00f5jav\u00e4e m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne suurenemine mitte ainult Ukrainat, vaid ka Euroopa riike. Parimaks vastuseks Venemaa \u00e4hvardustele on nii Euroopa konventsionaalsete s\u00f5jaliste v\u00f5imete arendamine kui ka Ukraina j\u00e4rjepidev toetamine. Oluline on r\u00f5hutada, et Euroopa kaitsev\u00f5ime tugevdamine ei pea toimuma Ukraina arvelt, vaid koost\u00f6\u00f6s Ukrainaga, et muuta Moskva strateegiliste plaanide elluviimine v\u00f5imalikult keeruliseks.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa on vallutanud umbes 47 000 ruutkilomeetrit Donbassist ja kokku ligikaudu 115 000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumist. V\u00f5rreldes N\u00f5ukogude…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68451,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,21,8130,28,29,95,19,25,23,24,262,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-68450","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kaitse-ja-julgeolek","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-ukraina","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-venemaa","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115746688382208511","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68450","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68450"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68450\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68451"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68450"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68450"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68450"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}