Siseministeerium saatis koosk\u00f5lastusele v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse (VTK) relvaseaduse p\u00f5hjalikuks reformimiseks.<\/p>\n
Ministeerium nendib, et viimaste aastate julgeolekukeskkonna muutused Euroopas ning Eestis on r\u00f5hutanud vajadust relva omamise \u00f5igust oluliselt ajakohastada \u2013 seda eelk\u00f5ige selleks, et toetada riigikaitselisi vajadusi ja kaitsev\u00f5imet.<\/p>\n
\u00a0VTK-s r\u00f5hutatakse, et relvaseadus peab toetama kiiret ja turvalist relvastuse \u00fcleviimist rahuajast s\u00f5jaaja tingimustesse, sealhulgas v\u00f5imaldama vajadusel eraisikute relvade kasutuselev\u00f5ttu vastavalt kehtivale \u00f5igusele ja mobilisatsiooniplaanidele. Sellega seondub ka riigi \u00f5igus vajadusel v\u00f5tta eraisikute relvi sundkasutusse v\u00f5i need sundv\u00f5\u00f5randada.<\/p>\n
Samuti peab uuendatud regulatsioon ministeeriumi s\u00f5nul tagama selged ja kaasaegsed v\u00f5imalused relvade omandamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks.<\/p>\n
Praegune relvaseadus v\u00f5eti vastu 2001. aastal ning ajas on seda muudetud vajadusp\u00f5hiselt \u2013 seda nii uute relvaliikide lisandumisel kui ka EL-ist tulenevate n\u00f5uete \u00fclev\u00f5tmisel. See on aga toonud kaasa n\u00f5uete killustatuse, m\u00f5istmise raskused ja m\u00f5ned vastur\u00e4\u00e4kivused.<\/p>\n
S\u00f5jarelvade ja tsiviilk\u00e4ibega relvade eraldamine seadusandluses<\/p>\n
S\u00f5jarelvade teema eraldamine seaduses v\u00f5imaldab luua t\u00e4psemad ja konkreetsemad n\u00f5uded, mis arvestavad relvade olemust, rahvusvaheliste kontrollimehhanismide kohaldatavust ning vajadust t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda, kes, millal ja millistel tingimustel v\u00f5ib s\u00f5jarelvi omada v\u00f5i kasutada, p\u00f5hjendab ministeerium.<\/p>\n
S\u00f5jarelvade k\u00e4itlemise ja j\u00e4relevalve \u00fclesannete \u00fcleviimine politsei- ja piirivalveametilt kaitseministeeriumi valitsemisalasse tooks kaasa ka PPA koormuse v\u00e4henemise relvade tehnilise j\u00e4relevalve, lubade ja hoiustamise kontrolli arvelt.<\/p>\n
Ministeeriumi hinnangul vajab ka anal\u00fc\u00fcsi, kui palju padruneid v\u00f5ib relvaomanik hoida.<\/p>\n
Praeguse seaduse j\u00e4rgi on lubatud maksimaalselt hoida kuni 200 padrunit turvalisuse tagamise otstarbega relvade ning kuni 5000 padrunit sporditulirelvade puhul. Ministeeriumi hinnangul ei ole see piisav ega m\u00f5istlik nende relvaomanike puhul, kes soovivad oma oskusi regulaarselt hoida ja arendada.<\/p>\n
B\u00fcrokraatia relvaloa kehtivuse pikendamisel<\/p>\n
Praeguse korra j\u00e4rgi tuleb v\u00e4hemalt kaks kuud enne relvaloa kehtivuse l\u00f5ppu esitada taotluse selle pikendamiseks. Kui aga relvaloa omanik j\u00e4\u00e4b taotluse esitamisega hiljaks, saab ta v\u00f5imaluse esitada menetlust\u00e4htaja ennistamiseks taotluse.<\/p>\n
Haldusorgan v\u00f5ib m\u00f5juva p\u00f5hjuse olemasolul t\u00e4htaja ennistada \u2013 kui aga m\u00f5juv p\u00f5hjus puudub, tuleb taotleda uut relvaluba \u00fcldises korras, tasuda tavap\u00e4rasest k\u00f5rgem riigil\u00f5iv ning sooritada teooria- ja relvaeksam.<\/p>\n
Samuti tekib relvaloa kehtivuse l\u00f5ppemisel kohustus relv ja laskemoon PPA-le hoiule anda kuni uue loa saamise v\u00f5i relva v\u00f5\u00f5randamiseni.<\/p>\n
Ministeerium r\u00f5hutas, et praktikas p\u00f5hjustab t\u00e4htajaks pikendamata relvaluba m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset halduskoormust nii loa omajale kui ka haldusorganile.<\/p>\n
Praeguse seaduse j\u00e4rgi muutub relvaloa kehtivuse l\u00f5ppemine sisuliselt v\u00f5rreldavaks loa t\u00fchistamisega, kuigi isik v\u00f5ib vastata k\u00f5igile loa v\u00e4ljastamise tingimustele ja soovida selle kasutamist j\u00e4tkata. Selline olukord on ministeeriumi hinnangul \u00f5igusselguse ja haldusmenetluse otstarbekuse seisukohast problemaatiline.<\/p>\n
Relvade soetamine muutuks lihtsamaks<\/p>\n
Kehtiva seaduse kohaselt peab iga relva soetamiseks taotlema PPA-lt relvasoetamisloa. Taotlemise eelduseks on kehtiv relvaluba ja riigil\u00f5ivu tasumine. See t\u00e4hendab, et isegi kui isikul on kehtiv relvaluba, peab ta iga uue relva ostmiseks eraldi taotlema soetamisluba ja tasuma riigil\u00f5ivu.<\/p>\n
Ministeerium t\u00f5i n\u00e4ite, et kui isik, kellel on kehtiv relvaluba jahipidamiseks soovib osta t\u00e4iendava jahip\u00fcssi, peab ta kehtiva \u00f5iguse kohaselt esitama PPA-le taotluse relvasoetamisloa saamiseks, tasuma 60 eurot riigil\u00f5ivu, ootama taotluse menetlemist ja relvasoetamisloa v\u00e4ljastamist ning alles seej\u00e4rel saab relvakaupmees relva m\u00fc\u00fcgitehingu l\u00f5pule viia \u2013 k\u00f5ik see toimub olukorras, kus isikul on juba olemas relvaluba ja kehtiv \u00f5igus vastavat liiki relva k\u00e4idelda.<\/p>\n
Ministeerium leiab, et tehnoloogilised lahendused on muutnud korduva relvasoetamisloa taotlemise sisuliselt tarbetuks \u2013 alates 2019. aastast on relvalubade ja soetamislubade s\u00fcsteem digitaliseeritud.<\/p>\n
Samuti v\u00e4hendaks oluliselt b\u00fcrokraatiat relvasoetamis- ja v\u00f5\u00f5randamisloa n\u00f5ude kaotamine juhtudel, kus m\u00f5lemal osapoolel on kehtiv relvaluba, seisab dokumendis.<\/p>\n
Uus lahendus sarnaneks tuttavate praktikatega muudes valdkondades (nt mootors\u00f5idukite ost-m\u00fc\u00fck), kus tehing on v\u00f5imalik kohe p\u00e4rast \u00f5iguste kontrolli.<\/p>\n
Politseile \u00f5igus n\u00f5uda relvaomanikult t\u00e4iendavat tervisekontrolli<\/p>\n
Praegu saab PPA n\u00f5uda relvaomanikult uue tervisekontrolli l\u00e4bimist \u00fcksnes juhul, kui relva k\u00e4itlemisega on juba p\u00f5hjustatud kahju. Ministeeriumi hinnangul on see selgelt ebapiisav, sest ohtlikke olukordi oleks v\u00f5imalik ennetada juba varem.<\/p>\n
P\u00e4rast seadusemuudatust saaks PPA p\u00f5hjendatud kahtluse korral n\u00f5uda relvaomanikult tervisekontrolli l\u00e4bimist.<\/p>\n
P\u00f5hjendatud kahtlus v\u00f5iks tugineda n\u00e4iteks: suitsiidikatsele v\u00f5i enesetapule viitavatele k\u00e4itumismustritele; korduvatele alkoholi v\u00f5i narkootikumide kuritarvitamise juhtumitele; perearsti v\u00f5i eriarsti m\u00e4rguandele isiku terviseseisundi olulise halvenemise kohta v\u00f5i PPA enda kogutud infole, mis viitab isiku v\u00f5imalikule sobimatusele relva k\u00e4itlemiseks (nt isik on korduvalt sattunud politsei vaatev\u00e4lja joobes olekus).<\/p>\n
Sarnane mehhanism on juba kasutusel n\u00e4iteks mootors\u00f5idukijuhtide tervisekontrollis, kus liiklusohutuse kaalutlustel v\u00f5ib arst suunata juhi erakorralisele tervisekontrollile.<\/p>\n
Tervishoiut\u00f6\u00f6tajale \u00f5igus peatada terviset\u00f5end<\/p>\n
Praegu ei ole relvaseaduses s\u00e4testatud mehhanismi, mis v\u00f5imaldaks tervishoiut\u00f6\u00f6tajal muuta kehtetuks varem v\u00e4ljastatud relvaloa terviset\u00f5endit. See t\u00e4hendab, et isegi kui perearst v\u00f5i ps\u00fchhiaater tuvastab relvaluba omaval isikul relvaloa v\u00e4ljastamist v\u00e4listava terviseh\u00e4ire (nt diagnoosib raske depressiooni v\u00f5i skisofreenia), j\u00e4\u00e4b varasem t\u00f5end kehtima kuni j\u00e4rgmise regulaarse tervisekontrollini.<\/p>\n
Ministeerium soovitab regulatsiooni t\u00e4iendada selliselt, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajal oleks \u00f5igus kas peatada terviset\u00f5endi kehtivus kuni t\u00e4iendava uuringu v\u00f5i hinnangu saamiseni v\u00f5i tunnistada kehtetuks terviset\u00f5end juhul, kui on ilmnenud selge v\u00e4listav terviseh\u00e4ire.<\/p>\n
“See tagaks kiirema reageerimise olukordades, kus relvaloa j\u00e4tkuv kehtimine ja relvaomanikuks olemine v\u00f5ib kujutada endast ohtu nii isiku enda kui teiste turvalisusele. N\u00e4iteks, kui ps\u00fchhiaater diagnoosib relvaluba omaval isikul bipolaarse h\u00e4ire maniakaalses faasis, ei peaks ootama j\u00e4rgmise perioodilise kontrollini, vaid saaks koheselt sekkuda,” lisas ministeerium.<\/p>\n
Hoiatus- ja signaalrelvade vabam\u00fc\u00fcgi l\u00f5pp<\/p>\n
Ministeerium leiab, et hoiatus- ja signaalrelvade m\u00fc\u00fck peaks eeldama tegevusluba ja alluma regulaarsele j\u00e4relevalvele sarnaselt piiratud tsiviilk\u00e4ibega relvadele.<\/p>\n
“Tulirelvataoliste esemete vabam\u00fc\u00fck tuleb allutada regulaarsele j\u00e4relevalvele, kuna need on avalikku korda ja turvalisust oluliselt ohustavad vahendid, mille kasutusotstarve on k\u00fcsitav ja mis v\u00f5ivad kaasa tuua raskeid tagaj\u00e4rgi. Lisaks on neid v\u00f5imalik k\u00e4ep\u00e4raste t\u00f6\u00f6riistadega suhteliselt kerge vaevaga muuta tapvateks relvadeks,” seisab v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses.<\/p>\n
Ministeerium pakub v\u00e4lja signaalrelvade puhul m\u00fc\u00fcgiloa n\u00f5ude kehtestamise ning muu hulgas ka kohustuse registreerida omanikuvahetuses PPA-s sarnaselt laskek\u00f5lbmatuks muudetud relvadega.<\/p>\n
Ministeerium soovitab kaaluda ka hoiatus- ja signaalrelvade m\u00fc\u00fcgi olulist piiramist, kuna nende kasutusotstarve ei kaalu \u00fcles sellega kaasnevaid riske avaliku korra ja turvalisuse seisukohast.<\/p>\n
“Sellised seadmed v\u00f5ivad nende ehituslikest omadustest l\u00e4htuvalt olla kergesti muudetavad tulirelvadeks v\u00f5i eksitavalt sarnased p\u00e4ris relvadega, tekitades \u00f5iguskaitseasutustele t\u00e4iendavat koormust ja riski,” seisab dokumendis.<\/p>\n
Ministeeriumi hinnangul tuleks lisada piiramata tsiviilk\u00e4ibega relvade hulka airsoft- ja paintball-relvad, m\u00e4\u00e4ratleda nende k\u00e4itlemise n\u00f5uded ning n\u00e4ha ette sanktsioonid n\u00f5uete rikkumise korral.<\/p>\n
\u00d5igusakti eeldatav j\u00f5ustumisaeg 2027. aasta esimesel poolaastal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Siseministeerium saatis koosk\u00f5lastusele v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse (VTK) relvaseaduse p\u00f5hjalikuks reformimiseks. Ministeerium nendib, et viimaste aastate julgeolekukeskkonna muutused Euroopas ning Eestis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68495,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2641,28,29,19,25,4262,379,34609,4624,3099,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-68494","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kriis","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-ppa","24":"tag-relvad","25":"tag-relvaseadus","26":"tag-riigikaitse","27":"tag-siseministeerium","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115746951904937105","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68494","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68494"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68494\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68494"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68494"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68494"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}