{"id":68539,"date":"2025-12-19T16:58:27","date_gmt":"2025-12-19T16:58:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68539\/"},"modified":"2025-12-19T16:58:27","modified_gmt":"2025-12-19T16:58:27","slug":"kuidas-voiks-vaike-riik-kujuneda-rohemajanduse-votmemangijaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68539\/","title":{"rendered":"Kuidas v\u00f5iks v\u00e4ike riik kujuneda rohemajanduse v\u00f5tmem\u00e4ngijaks?"},"content":{"rendered":"

TalTechi kestliku arengu ja rohep\u00f6\u00f6rde n\u00f5unik Helen Soov\u00e4li-Sepping \u00fctleb, et viie aasta p\u00e4rast on keeruline olla ettev\u00f5tja, kui puudub arusaam kestlikust tootest v\u00f5i teenusest. See hinnang pole pelgalt s\u00f5nak\u00f5lks, vaid aus peegeldus muutuvatest n\u00f5uetest globaalsel m\u00e4nguv\u00e4ljal. Rahvusvahelistel turgudel, eriti P\u00f5hjamaades ja Kesk-Euroopas, on kestlikkus muutunud tavap\u00e4raseks \u00e4rieelduseks. See t\u00e4hendab, et ettev\u00f5tted, kes roheoskuste arendamisega s\u00fcsteemselt tegelevad, loovad endale ise turu, kus hind on vaid \u00fcks teguritest vastutustundlikkuse ja tehnoloogilise k\u00fcpsuse k\u00f5rval.<\/p>\n

\"Tallinna<\/p>\n

\u201eSektorid on t\u00f5esti muutumas. J\u00e4tkusuutlik ja rohelisem arusaam oma \u00e4rist on muutunud konkurentsieeliseks ning see n\u00f5uab uusi oskusi. M\u00f5tteviisi muutus algab aga ettev\u00f5tete ja organisatsioonide juhtidest, uutmoodi strateegiliste eesm\u00e4rkide seadmisest ja t\u00f6\u00f6protsesside \u00fcmberm\u00f5testamisest,\u201c mainib Soov\u00e4li-Sepping.<\/p>\n

Roheoskused koos digitaalse kompetentsiga<\/p>\n

Eesti riigi (sealhulgas selle ettev\u00f5tete) tugevus tuleb esile just seal, kus roheoskused p\u00f5imuvad digitaalse kompetentsiga. Automaatika, tehisintellekt ja reaalajas andmeanal\u00fc\u00fcs saavad muuta tootmise energiat\u00f5husaks, v\u00e4hendada kulusid ning luua m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid \u00e4rilisi eeliseid. Eesti digiriigi kuvand pakub stabiilset alust rohetehnoloogiate katsetamiseks, arendamiseks ja eksportimiseks. Sellest on saanud j\u00e4rk-j\u00e4rgult argument, millele tugineda v\u00e4listurgudel t\u00e4helepanu v\u00f5itmisel ning v\u00e4lisinvesteeringute kaasamisel.<\/p>\n

<\/p>\n

Eesti digiriigi kuvand pakub stabiilset alust rohetehnoloogiate katsetamiseks, arendamiseks ja eksportimiseks.<\/p>\n

Tr\u00fckiettev\u00f5tte K-Print juhatuse esimees Rait Rebane leiab, et Eesti t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus on roheoskuste vallas justkui paigalseisus: muutusi ei julgeta ette v\u00f5tta suure riski ja ebastabiilsuse t\u00f5ttu ning k\u00f5ike l\u00fckatakse lihtsalt edasi. Samas pole keskkonnahoid ja vastutustundlik tootmine enam lihtne eristumisv\u00f5imalus, vaid eeldus, mille t\u00e4itmata j\u00e4tmine v\u00e4listab osa turge t\u00e4ielikult.<\/p>\n

\u201eEriti tr\u00fckit\u00f6\u00f6stuses on n\u00e4ha, kuidas selline m\u00f5tteviis piirab juba konkurentsiv\u00f5ime arengut, sest tr\u00fckit\u00f6\u00f6stusel on tegelikult majanduslikult v\u00e4ga kasulik olla v\u00f5imalikult looduss\u00e4\u00e4stlik. M\u00f5nel alal on looduse s\u00e4\u00e4st nagu k\u00f5rvalprodukt ja kulu, meie \u00e4ris on aga p\u00f5hiline kuluartikkel paber ning seda on m\u00f5istlik kasutada \u00f6konoomselt ja v\u00f5imalikult v\u00e4he raisata. T\u00f5si, see muutus t\u00e4hendab suuri investeeringuid,\u201c mainib juhatuse esimees.<\/p>\n

K-Prindi puhul t\u00e4hendavad roheoskused tootmisprotsesside \u00fcmberkujundamist viisil, mis v\u00e4hendab m\u00e4rgatavalt tehnoloogilisi j\u00e4\u00e4ke. Aastas t\u00e4hendab see umbes 200\u2013300 tonni paberit, mis enam raisku ei l\u00e4he. Rebase s\u00f5nul on j\u00e4\u00e4kide taaskasutamine Eesti tr\u00fckit\u00f6\u00f6stuses levinud, kuna paberij\u00e4\u00e4gid on v\u00f5imalik maha m\u00fc\u00fca uute pabertoodete valmistamiseks.<\/p>\n

\"Rait<\/p>\n

Antud seisukohad on sektorite\u00fclesed, sest sarnaste murede, suhtumiste ja ebakindlusega pistavad rinda k\u00f5ik rahvusvahelist \u00e4ri ajavad ettev\u00f5tted. Logistika digilahendusi pakkuva idufirma MyDello asutaja Magnus Lepasalu \u00fctleb, et just tehnoloogia aitab teha kiiremaid ja targemaid valikuid n\u00e4iteks tarneahelates, mis t\u00f5stavad nii efektiivsust kui ka v\u00e4hendavad CO2 emissioone.<\/p>\n

\u201eKahjuks on aga logistikasektor digitaliseerimises teistest valdkondadest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt tagapool, kuigi just digitaliseerimine on selle valdkonna t\u00f5hususe suurendamise ja rohelisema l\u00e4henemise v\u00f5ti. N\u00e4iteks on kummaline, et t\u00e4nap\u00e4eva digiajastul toodetakse Euroopas ainu\u00fcksi transpordi korraldamiseks triljon A4-paberilehte aastas, milleks kuluv puit moodustab k\u00fcmnendiku Eesti aastasest raiemahust,\u201c selgitab Lepasalu.<\/p>\n

Haridus m\u00e4ngib v\u00f5tmerolli<\/p>\n

Selline turud\u00fcnaamika loob selge surve kogu Eesti ettev\u00f5tlusele. Kui ettev\u00f5tted ei investeeri roheoskustesse, kaotavad nad ligip\u00e4\u00e4su kasvavatele turgudele. Kui nad investeerivad nutikalt ja ennetavalt, tekib v\u00f5imalus liikuda v\u00e4\u00e4rtusahelas \u00fclespoole, pakkudes toodetele ja teenustele k\u00f5rgemat lisandv\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n

Siin aga tuleb m\u00e4ngu haridus, sest roheoskused ei teki iseenesest, vaid struktuurse arendust\u00f6\u00f6 tulemusena. Haridus- ja Noorteamet koost\u00f6\u00f6s haridus- ja teadusministeeriumiga on loonud nende nii-\u00f6elda tulevikumurede lahendamiseks roheoskuste \u00f5ppeprogrammi, mida saab pidada ka strateegiliseks p\u00f6\u00f6rdepunktiks. Programmi eesm\u00e4rk on uuendada \u00f5ppekavu, t\u00e4iendada kutsestandardeid ning tuua roheoskused kutse-, k\u00f5rg- ja t\u00e4iendharidusse. Programmi m\u00f5ju ei ole k\u00fcll kiire, kuid samas pikaajaline: kui valdkonna spetsialistid omandavad s\u00fcsteemselt keskkonnateadlikud tootmis- ja projekteerimispraktikad, hakkab j\u00e4rk-j\u00e4rgult muutuma ka kogu majanduse toimimise loogika.<\/p>\n

\"Logistikafirma<\/p>\n

\u201eTulevikut\u00f6\u00f6stus vajab spetsialiste, kes m\u00f5istavad rohep\u00f6\u00f6rde tehnoloogiaid ja \u00e4rimudeleid sama orgaaniliselt nagu t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5istetakse digitaliseerimist. See teadmine peab j\u00f5udma igasse haridustasemesse,\u201c leiab Harno programmijuht Anna Traksmaa. Rohep\u00f6\u00f6rdeks vajalikke oskusi ei k\u00e4sitleta siis enam kitsalt insenerip\u00e4devuste, vaid universaalsete t\u00f6\u00f6riistadena, mis toetavad innovatsiooni ja ettev\u00f5tlikkust.<\/p>\n

Eesti j\u00f5upositsioon rohemajanduses s\u00f5ltub aga sellest, kas oskuste areng suudab sammu pidada muutuste kiirusega. Rahvusvahelised anal\u00fc\u00fcsid \u2013 sealhulgas Maailma Majandusfoorumi ja Deloitte\u2019i uuringud \u2013 kinnitavad, et roheoskuste nappus konkreetses sektoris v\u00f5i terves majanduses on peamine tegur, mis pidurdab investeeringute huvi. Eestil on v\u00f5imalus olla \u00fcks v\u00e4heseid riike, kus oskuste pakkumine ei j\u00e4\u00e4 sellele n\u00f5udlusele jalgu. Selle eelduseks on aga selge koost\u00f6\u00f6 \u00fclikoolide, ettev\u00f5tete ja riigi vahel, kuid ka kultuuriline valmisolek v\u00f5tta vastu uus m\u00f5tteviis.<\/p>\n

Eesti kui roheteenuste labor<\/p>\n

Arenguseire Keskuse anal\u00fc\u00fcsid leiavad, et Eesti majanduslik potentsiaal rohep\u00f6\u00f6rdes seisneb peamiselt erinevate rohetehnoloogiate ekspordis. Kui kodumaiste sisendite osakaal roheinvesteeringutes kasvaks, suureneks majanduse kogutoodang m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. See eeldab aga t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, kes suudab projekteerida energias\u00fcsteeme, disainida ringmajanduse \u00e4rimudeleid ja juhtida keskkonnam\u00f5jude v\u00e4hendamist. T\u00f6\u00f6riistad on olemas, kuid vaja on visiooni ja j\u00e4rjekindlust, et neid ka reaalses elus rakendada.<\/p>\n

<\/p>\n

T\u00f6\u00f6riistad on olemas, kuid vaja on visiooni ja j\u00e4rjekindlust, et neid ka reaalses elus rakendada.<\/p>\n

Roheettev\u00f5tluse eestk\u00f5nelejad n\u00e4evad Eestil veel \u00fcht olulist eelist: v\u00f5ime toimida testlaborina. V\u00e4ikesed ja paindlikud turud sobivad ideaalselt uute keskkonnatehnoloogiate proovile panekuks. Kui lahendused toimivad Eestis, saab neid skaleerida ka globaalselt. Mitmed Eesti ettev\u00f5tjad on \u00f6elnud, et just siinne eksperimenteerimisruum ja kiire regulatiivne kohanemine pakub head \u201elava\u201c uute ideede katsetamiseks.<\/p>\n

K\u00f5ik see loob pildi riigist, mille majandust v\u00f5ivad l\u00e4hik\u00fcmnenditel kujundada teadmised, mida veel hiljuti peeti ni\u0161ivaldkonnaks. Roheoskused ei ole enam vaid mainekujunduslik vahend, vaid selge strateegiline investeering: kui need oskused muutuvad ettev\u00f5tete, inseneride ja juhtide igap\u00e4evaseks t\u00f6\u00f6vahendiks, on loomisel ettev\u00f5tluskeskkond, mis ei s\u00f5ltu madalast hinnast ega lihtsatest tootmisprotsessidest.<\/p>\n

Eesti tugevus roheoskuste vallas seisab seega kolmel sambal: teadlikul hariduspoliitikal, ettev\u00f5tete kasvaval motivatsioonil vastata rahvusvaheliste turgude ootustele ning v\u00f5imel \u00fchendada roheteadmised digitaalse innovatsiooniga. Hetkeolukorda maailmas arvestades tundub, et selline kombinatsioon v\u00f5imaldaks luua uudset majandusmudelit, mis on nii globaalselt konkurentsiv\u00f5imeline kui ka sisuliselt vastupidav.<\/p>\n

Rohep\u00f6\u00f6re on globaalne paratamatus ja kui suudame hoida fookust just roheoskuste arendamisel, on v\u00f5imalik kujundada majandus, kus rohetehnoloogiad ei ole k\u00f5rvaltegevus, vaid otsene majanduse tuum. Sellest v\u00f5ibki saada Eesti j\u00e4rgmine strateegiline eelis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"TalTechi kestliku arengu ja rohep\u00f6\u00f6rde n\u00f5unik Helen Soov\u00e4li-Sepping \u00fctleb, et viie aasta p\u00e4rast on keeruline olla ettev\u00f5tja, kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68540,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[687,131,679,667,130,673,688,663,662,37,33,35,684,683,692,34,36,208,148,206,668,669,381,686,677,694,691,339,680,671,672,377,690,144,678,665,693,676,666,322,664,150,695,685,159,394,682,674,675,689,222,20,670,681,149],"class_list":{"0":"post-68539","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ajaviide","9":"tag-ari","10":"tag-autoleht","11":"tag-blog","12":"tag-business","13":"tag-cv","14":"tag-date","15":"tag-defli","16":"tag-delfi","17":"tag-ee","18":"tag-eesti","19":"tag-eesti-keel","20":"tag-ekaart","21":"tag-email","22":"tag-erootika","23":"tag-estonia","24":"tag-estonian","25":"tag-film","26":"tag-foto","27":"tag-horoskoop","28":"tag-ilm","29":"tag-ilmaennustus","30":"tag-internet","31":"tag-kaart","32":"tag-kava","33":"tag-kindlustus","34":"tag-kinnisvara","35":"tag-kuulutused","36":"tag-lasteleht","37":"tag-loto","38":"tag-majandus","39":"tag-mangud","40":"tag-mobiil","41":"tag-muusika","42":"tag-naisteleht","43":"tag-naljad","44":"tag-otsing","45":"tag-pank","46":"tag-pilt","47":"tag-raadio","48":"tag-reklaam","49":"tag-seks","50":"tag-sms","51":"tag-solo","52":"tag-sport","53":"tag-tarkvara","54":"tag-tasuta","55":"tag-too","56":"tag-toopakkumised","57":"tag-tutvus","58":"tag-tv","59":"tag-uudised","60":"tag-valimised","61":"tag-valuuta","62":"tag-video"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68539","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68539"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68539\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68540"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68539"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68539"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68539"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}