\n
![\"Tau](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/12\/rsz_tau_lewis_no_one_ascends_from_the_underworld_unmarked_foto_kerly_ritval.jpg\")
<\/a>
\n <\/p>\n
Tau Lewise \u201eNo one ascends from the underworld unmarked\u201d. Foto: Kerly Ritval<\/p>\n
\n
<\/p>\n
New Yorki j\u00f5udes tuli hinge soe tunne, kui n\u00e4gin lennuki aknast suurlinna tulesid, ja Jamaica metroopeatuses maha astudes torkas ninas\u00f5\u00f5rmetesse juba kord koduseks saanud kuse ja kanepi segune Suure \u00d5una baasl\u00f5hn. Esimese \u00f6\u00f6 veetsin Queensis, hommikul poodi kohvi ostma minnes kohtasin keset t\u00e4navat keha raskematest j\u00e4\u00e4kidest kergendavat meesterahvast \u2013 ole tervitatud, New York, k\u00f5igis oma \u00e4\u00e4rmustes, ilus ja koleduses, \u00e4\u00e4retus rikkuses ja \u00e4\u00e4rmuslikus vaesuses.\u00a0<\/p>\n
Ei saa salata, et maandusin p\u00e4eval, kui Zohran Mamdani oli just valimised v\u00f5itnud, kultuuriv\u00e4ljal olid meeleolud \u00fclevad, inimestel olid n\u00e4od naerul ning arutleti v\u00f5imaliku parema New Yorgi \u00fcle, kus oleks v\u00e4hem vaesust, rohkem v\u00f5rdsust ja parem kultuuripoliitika \u2013 v\u00f5rdluseks toodi emotsioone, mis valdasid, kui Trump uuesti presidendiks valiti, millest saati on paljud kaalunud t\u00f5siselt USAst lahkumist. Toidupoes kohvi valides tuletas Trump oma kohalolu meelde, kui raadiost k\u00f5las: \u201eKui oled illegaalselt Ameerikas, anna end ise kohe \u00fcles v\u00f5i riskid rahatrahvi v\u00f5i eluaegse vangistusega.\u201d<\/p>\n
Kinnipeetavad ja koduabilised<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriikides muudkui kerkivaid kinnipidamisasutusi tuletas meelde lavastaja Kim Ima oma autobiograafilise soololavastusega \u201eReady For Company and Other Family Tales\u201d La MaMa teatris, kus ta jutustas oma perekonna, sealhulgas oma isa lugu, kes veetis teist p\u00f5lve Ameerikas elava jaapanlasena olulised aastad oma lapsep\u00f5lvest II maailmas\u00f5ja aegses koonduslaagris. Mulle seni teadmata faktina saadeti II maailmas\u00f5ja ajal 120\u00a0000 peamiselt l\u00e4\u00e4nekaldal elanud jaapanlast, kellest kaks kolmandikku olid Ameerika kodanikud, k\u00fcmnesse koonduslaagrisse. Praegu on USA immigratsiooni- ja tolliamet (l\u00fchidalt ICE) loonud teadaolevalt umbes 200 kinnipidamiskeskust eesm\u00e4rgiga kaitsta oma kodumaad immigrantide eest.[1] Lavastus ise oli siiras ning publik muhe, dramaturgia keerles k\u00fclalislahkuse ja kookide \u00fcmber, mida hiljem ka k\u00f5ik koos s\u00fc\u00fca saime.\u00a0<\/p>\n
\nMulle seni teadmata faktina saadeti II maailmas\u00f5ja ajal 120\u00a0000 peamiselt l\u00e4\u00e4nekaldal elanud jaapanlast, kellest kaks kolmandikku olid Ameerika kodanikud, k\u00fcmnesse koonduslaagrisse.<\/p>\n<\/blockquote>\n
S\u00f5nateatri kontekstis mainiksin veel ka k\u00fclastust HERE Arts Centerisse, mille keldrikorrusel kandis Brasiiliast p\u00e4rit mustanahaline n\u00e4itleja Ana Carbatti ette v\u00e4ga hingestatud soololavastuse \u201eThe Passion According to Janair\u201d. Lavastus l\u00e4htus Clarice Lispectori romaanist \u201eThe Passion According to G.H.\u201d ja Ralph Ellisoni teosest \u201eInvisible Man\u201d ning maalis publikule pildi koduabilise tegelikkusest Brasiilias. Faktiliselt sain n\u00e4iteks teada, et 2013. aasta statistika kohaselt oli 6,7% kogu t\u00f6\u00f6ealisest elanikkonnast h\u00f5ivatud koduabilistena ning alles tolsamal aastal hakati seda ametlikult teiste ametitega v\u00f5rdsena tunnistama, kindlustades sellega nii ettekirjutatud palga kui ka sotsiaalsed tagatised. Lavastuse peategelaseks oli koduabiline, kelle senine s\u00fcngust ja alandlikku saatusega leppimist t\u00e4is elu p\u00f6\u00f6rdub, kui ta otsustab abilise rollist v\u00e4lja astuda. Pimedas teatris istudes tegin palju m\u00e4rkmeid, millest j\u00e4i m\u00f5tteisse \u00fcks: \u201eMa ei taha m\u00e4\u00e4ratleda end elu kaudu, mida olen elanud.\u201d<\/p>\n
Poliitiline performance<\/p>\n
Kui enne ilu, s\u00fcrrealismi ja spirituaalsuse juurde minekut korra veel poliitikat puudutada, peatuksin kahel performance\u2019il, mis toimusid Performa festivali Hubis. Oli ju festival ise juurp\u00f5hjus, miks ma taas tee New Yorki ette v\u00f5tsin. P\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul tuli ettekandmisele kaks Performa tellitud l\u00fchilavastust New Yorgi tantsumaastiku praegustelt the hit\u2019i staatuses noortelt tulijatelt Nile Harriselt ja Anh Vo\u2019lt, kelle kutsus osalema kuraator Jeanette Bisschops. Performance\u2019id ise olid pigem visandlikud. Harris oli palunud tantsija Joey Franki kehastama 2001. aastal Ameerika \u00dchendriikide asepresidendiks valitud Dick Cheneyt, kes r\u00e4\u00e4kis paroodiliselt poliitikulikku juttu, mis v\u00f5is olla vabalt tsiteeritud m\u00f5nelt konkreetselt pressikonverentsilt, sellele j\u00e4rgnes aktsioon, mille k\u00e4igus jagati publikule \u00fchedollarilisi, ning seej\u00e4rel elas asepresident l\u00e4bi midagi, mida v\u00f5iks kirjeldada vaimse kokkukukkumisena.\u00a0<\/p>\n
Vietnamist p\u00e4rit tantsija Anh Vo tegi suurep\u00e4rase etteaste, luues v\u00e4ga skisofreenilise keskkonna. Tema ja kaasetendaja tegid korduvaid ringjaid liigutusi, \u00f6eldes lausa h\u00fcpnotiseerivaid lauseid, nagu \u201ema tahan end \u00e4ra tappa\u201d, v\u00f5i tsiteerides Gertrude Steini: \u201eTo be regularly gay was to end every day at the same time after they had been regularly gay.\u201d (\u201eRegulaarselt r\u00f5\u00f5mus\/gei olla t\u00e4hendas, et iga p\u00e4ev l\u00f5ppes samal ajal, nii nagu iga p\u00e4ev l\u00f5ppes siis, kui nad olid olnud regulaarselt r\u00f5\u00f5msad\/geid.\u201d) Stein oli m\u00e4nginud siin s\u00f5na \u201egay\u201d (r\u00f5\u00f5mus\/gei) t\u00e4hendustega, \u00fchtlasi oli see \u00fcks esimesi kordi, kui ingliskeelses kirjanduses kasutati s\u00f5na \u201egay\u201d, vihjates homoseksuaalsusele, kuid j\u00e4ttes siiski alles ka s\u00f5na algse t\u00e4henduse. H\u00fcpnotiseeriva ja tantsijates pearinglust tekitava koreograafia j\u00e4rel loeti ette Donald Trumpi fantaasiakirjutis, mille pealkirjaks oli \u201eKommunismivastane n\u00e4dal Ameerika \u00dchendriikides\u201d.<\/p>\n
\nKahek\u00fcmnendat juubeliaastat t\u00e4histava festivali ning selle asutaja ja peakuraatori Roselee Goldbergi motoks on \u201e100% usaldust, 100% riski\u201d.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Hilisemas vestluses kunstnikega p\u00f5hjendas kuraator, et kutsus nad programmis osalema nende institutsioonikriitiliste t\u00f6\u00f6de t\u00f5ttu. Samuti uuris ta neilt, miks nad kaasasid inimesi, mitte ei teinud laval soolosid. Anh Vo vastas tabavalt: \u201eAsi pole selles, et oleksin institutsioonikriitiline, institutsioonid lihtsalt ei oska minu kunsti hoida.\u201d Nile Harris t\u00f5i aga v\u00e4lja t\u00f5siasja, et l\u00e4htuvalt tasust ja k\u00f5igest kahest proovip\u00e4evast ei tundnud ta, et tahaks teha midagi t\u00f5siseltv\u00f5etavat: \u201eMis v\u00e4rk sellega on, et kuraator kutsub looma, aga siis \u00f6eldakse, et miks sa \u00fcksi ei tee, tahtsime just sind lavale?\u201d<\/p>\n
Usaldus ja risk<\/p>\n
Need toored lavastused sobisid Performa formaadi ja m\u00f5ttega h\u00e4sti kokku. Kahek\u00fcmnendat juubeliaastat t\u00e4histava festivali ning selle asutaja ja peakuraatori Roselee Goldbergi motoks on \u201e100% usaldust, 100% riski\u201d. Festival eristub teistest sarnastest festivalidest esiteks selle poolest, et nad ei kutsu sinna juba eksisteerivaid teoseid, vaid on kaasprodutsentideks uutele s\u00fcndivatele lavastustele. Ehk k\u00f5ik kolme n\u00e4dala jooksul etenduvad lavastused on esietendused. Teiseks pakutakse kaasproduktsiooni v\u00f5imalust peamiselt visuaalkunstnikele, et tuua etenduskunstide v\u00e4ljale v\u00e4rskeid m\u00f5tteid. Kolmandaks teguriks on ajaline m\u00f5\u00f5de, lavastuste puhul on nii miinuseks kui ka plussiks l\u00fchike prooviaeg \u2013 on ju iga ruutmeeter sellel saarel k\u00f5rgelt hinnastatud. Neljandaks ei ole Performal p\u00fcsivat toimumiskohta, neil on \u00fcks kontor ja festivali ajal ka \u00fcks rendipind, mille nad koost\u00f6\u00f6s m\u00f5ne arhitekti v\u00f5i arhitektuurib\u00fcrooga \u00fcles tuunivad. Ja viiendaks on iga Performa fookuses m\u00f5ni v\u00e4lisriik, t\u00e4navu oli selleks Leedu, eelmisel aastal Soome, 2019. aastal Taiwan ja Rootsi ning 2017. aastal L\u00f5una-Aafrika Vabariik ja Eesti.<\/p>\n
See k\u00f5ik loob sobiliku pinnase utopistlikeks katsetusteks, kuid sisaldab kahtlemata ka vastuolusid. \u00dcks selline uus reaalsus sai ellu kutsutud endisest kirikust kultuurikeskuseks \u00fcmber ehitatud Harlem Parishis Kanadast p\u00e4rit kunstniku Tau Lewise performance\u2019i k\u00e4igus. Tau Lewis on noor kunstnik, kes teeb suurem\u00f5\u00f5tmelisi kangaskulptuure, mis on motiveeritud m\u00fctoloogiast, kirjandusest, luulest, muusikast ja spirituaalsusest. Etendusel toodi Harlem Parishi neogooti v\u00f5lvide all vaatajate ette kooslus, milles olid esindatud skulptuurid, tantsijad ning k\u00f5rgel tasemel muusikud \u2013 iga element oli omaette n\u00e4htus. Lavastus kandis pealkirja \u201eNo one ascends from the underworld unmarked\u201d ning oli inspireeritud sumerite m\u00fctoloogilisest tekstist \u201eInanna k\u00e4ik allilma\u201d (u 1900\u20131600 eKr), kus jumalanna Inanna k\u00fclastab oma hiljuti leseks j\u00e4\u00e4nud \u00f5de Ere\u0161kigali, surnute kuningannat. P\u00f5nevaim oligi ehk see, kuidas kunstiteosed v\u00f5i objektid olid samav\u00f5rd t\u00e4htsad, kui mitte k\u00f5rgemalgi positsioonil, kui laval olnud inimesed. Skulptuurid kehastasid peategelasi Inannat ja Ere\u0161kigali, inimesed ja nende kehad olid justkui loojutustamise vahendid. See pani m\u00f5tlema m\u00fctoloogiale ja \u00fcldse aegadele, kui objektidele omistati jumalikke v\u00e4\u00e4rtusi, nagu nad ise oleksidki jumalad. Asjaolu, mis protestantlikus kultuuriruumis elades v\u00f5ib vahel meelest minna.\u00a0<\/p>\n
Spirituaalsus ja s\u00fcrrealism<\/p>\n
Surma, kunsti, spirituaalsuse ja s\u00fcrrealismiga k\u00e4sik\u00e4es toimus ka jalutustuur Central Parkis hollandi kunstiteadlase Nina Folkersma eestvedamisel, kes viis meid s\u00fcrrealisti Leonora Carringtoni radadele, proovides seda teha just m\u00f5ttelisel tasandil. Esmalt kutsusime enda k\u00f5rvale jalutama oma hingelooma, minu puhul siis elevandi. Peatudes The Dakota maja juures, mille ees tapeti John Lennon, \u00e4rgitati meid k\u00f5nelema m\u00f5ne meie seast lahkunud inimesega. Nii ma siis k\u00f5ndisin Upper West Side\u2019il Manhattanil koos oma elevandi ja varalahkunud s\u00f5braga. Siis aga andis ta meile kepphobused ning kutsus meid galopeerima. Ma ei olnud k\u00f5ige l\u00f5busamas tujus, kuid asja m\u00f5tet tajudes l\u00e4ksin vooluga kaasa. Kepslesime kepphobustega m\u00f6\u00f6da sirgeid t\u00e4navaid, kuni j\u00f5udsime maja ette, kus Leonora Carrington kord elas. Vaikisime hetkeks, et Carringtonile austust avaldada, saatsime lugupidavalt \u00e4ra oma hingeloomad ja surnud s\u00f5brad ning l\u00e4ksime laiali.<\/p>\n
Vahendades oma muljeid suurlinna kultuurimaastikust, soovisin juhtida t\u00e4helepanu spirituaalsusele ja s\u00fcrrealismile \u2013 asjaolule, et kunstimaailm on teinud t\u00e4isp\u00f6\u00f6rde m\u00fctoloogiate ja fantaasiate poole ning tagasiteed ei paista praegu olevat. Samuti t\u00f5igale, et poliitiliselt koledas t\u00e4nap\u00e4evas j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama just k\u00f5ige k\u00f5rgelennulisem ja fantaasiarikkam kunst. Olgu see siis eskapism, enesekaitse v\u00f5i ajaloo kordumine. T\u00f5in v\u00e4lja just Clarice Lispectori ja Leonora Carringtoni, sest need kaks loojat on kui surnuist \u00e4ratatud ning pakuvad t\u00e4nap\u00e4eva autoritele erakordset naiselikku j\u00f5udu ja p\u00f5hjendust olemisele.<\/p>\n
\nPeatudes The Dakota maja juures, mille ees tapeti John Lennon, \u00e4rgitati meid k\u00f5nelema m\u00f5ne meie seast lahkunud inimesega.<\/p>\n<\/blockquote>\n
L\u00f5puks vaidlen iga tekstiga vastu oma eelmisele tekstile, nii et olles just kirjutanud hetkel veel ilmumata kokkuv\u00f5tte Kunst.ee artiklile, kus v\u00e4ljendasin kahjutunnet, et kunst ei ole enam see vastik vistrik kapitalismi persel, vaid mugav kaunistus, meenus mulle selle \u00fcle hiljem pead murdes, et k\u00f5ik see ilus, see spirituaalne, naiselik ja \u00fcleloomulik ongi ju igati poliitiline ja oluline. See on muutuva maailma m\u00e4rk ning pakub vastukaalu \u00fchiskonnale, mis igatseb karjuvalt taga viktoriaanlikku maailmakorda, kus naine on naine, mees on mees ja pole midagi \u00fcleloomulikku peale neitsi Maarja ja beebi Jeesuse.<\/p>\n
K\u00fclastades Manhattanil n\u00e4ituseid nii suurtes muuseumides kui ka v\u00e4iksemates galeriides ning vaadates \u00e4ra kuhjaga etenduskunstide eri ilminguid, pidin t\u00f5dema, et 2022. aasta Veneetsia kunstibiennaalilt suuresti hoo sisse saanud teemad, nagu spirituaalne feminism, s\u00fcrrealism, oma juurte leidmine etnograafilistest praktikatest ja dekoloniseerimine, ei paista end ammendavat. Kultuuriv\u00e4ljal toimub endiselt massiline v\u00e4ljamurdmine kaks aastatuhandet kestnud L\u00e4\u00e4ne kultuuri \u00fclemv\u00f5imust. Selle \u00fche n\u00e4itena tooksin v\u00e4lja mustanahalise kunstniku Rashid Johnsoni retrospektiivse isikun\u00e4ituse Guggenheimis, kus ilmnes seesama v\u00e4ljamurdmine. Johnsonit on koolitatud 20. sajandi modernistide vaimus, kuid inspiratsiooni ammutas ta mustanahaliste ajalooga tegelevatelt akadeemikutelt ja luuletajatelt ning Aafrika p\u00e4rimuskultuurist. Ta on tootnud n\u00e4iteks palju \u201emusti ruute\u201d, kuid need on kaetud musta seebi ja shea-v\u00f5iga, viidates mustanahaliste igap\u00e4evasele kodu- ja hoolitsemiskultuurile. Guggenheimi spiraali m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndides oli n\u00e4ha, kuidas \u00fche 70ndatel s\u00fcndinud mustanahalise kunstniku teekond on kulgenud grafiti stiilis loosungitest, nagu \u201eStay Black and Die\u201d v\u00f5i \u201eI Talk White\u201d, nn k\u00f5rgkultuuri kaanonisse.\u00a0<\/p>\n
Kunstireisidel k\u00e4imine on hea v\u00f5imalus vaadata asjadele korraks \u00fcldistava pilguga, eks samad j\u00f5ujooned on n\u00e4htavad ka eesti kultuuris. On mingid moodsad voolud, mis tulevad meile loomulikult \u2013\u00a0on ju eesti p\u00e4rimuskultuuri p\u00f5hjalikult varemgi uuritud ning tore on t\u00e4heldada, kuidas tihti just v\u00e4lismaal \u00f5ppinud noored kunstnikud suudavad n\u00e4ha seda kui midagi lahedat ja erilist, esitades seda ka nn k\u00f5rgkultuuris. \u00dcks asi, milles me veel nii head ei ole, kuigi oleme sinnapoole teel, on ausalt peeglisse vaatamine ja k\u00fcsimine, kas meie enda v\u00e4hemuste keel ja kultuur saavad teatris v\u00f5i galeriides k\u00f5lapinda.\u00a0<\/p>\n
Ja l\u00f5petuseks, ait\u00e4h, Kultuurkapital, lennupiletite eest!\u00a0<\/p>\n