Mingi halb vaim valitseb maailma \u00fcle, Anchorage’i vaim. Seda meenutab punane vaip Vladimir Putini jalge ees Anchorage’i lennuv\u00e4ljal, Putini ees lipitsev Donald Trump, soojad k\u00e4epigistused, \u00f5lalepatsutused, kahe liidri suur s\u00f5prus, millest j\u00e4i puudu ehk vaid bre\u017enevlik suudlus otse suule. Selles vaimus tuleb Vene v\u00e4lisministri Sergei Lavrovi s\u00f5nul j\u00e4tkata, aga kui seda ei tehta, siis muudab Venemaa tema kinnitusel oma hoiakut edasiste rahuk\u00f5neluste suhtes.1<\/p>\n
See vaim on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ikjal: see h\u00f5ljub loodetava rahulepingu kohal, \u00f5hkab vastu Moskvast ja Washingtonist, loob maailma uut julgeolekukorda, legaliseerib s\u00f5japidamise ja s\u00f5jakuriteod ning rehabiliteerib s\u00f5jakurjategijast Putini. See on midagi, mida Euroopas ilmselgelt ei m\u00f5isteta.<\/p>\n
Miskip\u00e4rast meenub Kurt Vonneguti romaan “T\u0161empionide eine”, kus tulnukas \u00fcritab hoiatada p\u00f5leva maja elanikke kohutava ohu eest stepptantsu ja peeretuste abil. Paistab, et seda keelt kasutatakse n\u00fc\u00fcd ka Euroopaga. T\u00f5si, Vonneguti romaanis l\u00f5i maja\u00adperemees tulnuka golfikepiga maha, kuid Euroopa \u00fcritab teda siiski m\u00f5ista.<\/p>\n
Anchorage’i vaim on taustaks ka Euroopa \u00dclikooli Instituudi \u00e4sjasele uuringule “Globaalsed riskid Euroopa Liidule 2026. aastal”, mille kaanefotol on Anchorage’i lennuv\u00e4ljal k\u00e4tlevad Trump ja Putin.<\/p>\n
Uuring toob v\u00e4lja, et miski, isegi mitte s\u00f5da Venemaaga ei vapustaks saabuval 2026. aastal Euroopat rohkem kui USA kaitse n\u00f5rgenemine. “Otsene NATO ja Venemaa s\u00f5da ning Venemaal tuumarelvade kasutuselev\u00f5tt on uuringu kaks k\u00f5ige m\u00f5jukamat stsenaariumi, kuid need on ka k\u00f5ige v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4olised. Seevastu USA taganemine Euroopa liitlastele antud julgeolekugarantiidest on sama m\u00f5jukas kui Venemaa tuumarelvade kasutamine, kuid palju t\u00f5en\u00e4olisem. 2026. aasta vaates poleks t\u00e4ielik s\u00f5da Venemaaga ekspertidele ilmselt nii suur \u0161okk, kui seda on USA kaitse n\u00f5rgenemine,” m\u00e4rgitakse uuringus.2<\/p>\n
Kas julgeolekustrateegia v\u00f5i lahutus\u00e4hvardus?<\/p>\n
USA presidendi Donald Trumpi seniste v\u00e4lja\u00fctlemiste valgel ei sisalda Ameerika \u00dchendriikide uus julgeolekustrateegia midagi uut ega \u00fcllatavat. See n\u00e4itab koha k\u00e4tte Euroopale ja k\u00f5neleb selget keelt millestki, mida v\u00f5iks kujundlikult nimetada ka abielulahutuseks v\u00f5i \u00e4hvarduseks abielu lahutada, kui Euroopa ei hakka t\u00e4itma k\u00f5iki USA n\u00f5udmisi.<\/p>\n
L\u00fchidalt kokku v\u00f5ttes \u00fctleb see dokument, et USA on Euroopat hoidnud ja poputanud, aga n\u00fc\u00fcd peab Euroopa ise hakkama saama, sest on m\u00f6\u00f6das aeg, mil Ameerika \u00dchendriigid hoidsid oma \u00f5lul kogu maailmakorda nagu Atlas. Samas deklareeritakse, et keskendutakse India ja Vaikse ookeani piirkonnale, mis on j\u00e4rgmisel sajandil USA peamine majanduslik ja geopoliitiline lahinguv\u00e4li.3<\/p>\n
Strateegiadokumendis hoiatatakse Euroopat allak\u00e4igu ja tsivilisatsiooni h\u00e4vingu eest, mille p\u00f5hjuseks on EL-i enda poliitika. Konkreetsemalt tuuakse v\u00e4lja EL-i r\u00e4ndepoliitika, mis on Euroopat muutnud ja p\u00f5hjustab konflikte; EL-is s\u00f5navabaduse tsenseerimine ja poliitilise opositsiooni mahasurumine; s\u00fcndimuse j\u00e4rsk langus ning rahvusliku identiteedi ja enesekindluse kadumine.<\/p>\n
Hoiatatakse, et kui praegused trendid j\u00e4tkuvad, on manner kahek\u00fcmne aasta v\u00f5i isegi v\u00e4hema aja p\u00e4rast tundmatuseni muutunud, ja avaldatakse kahtlust, kas Euroopa ikka j\u00e4\u00e4b Ameerika usaldusv\u00e4\u00e4rseks partneriks.<\/p>\n
Ennek\u00f5ike on see v\u00e4\u00e4rtushinnangute, konservatiivse ja liberaalse maailmavaate konflikt. President Trump ja tema algatatud MAGA-liikumine on v\u00f5tnud suuna vanade v\u00e4\u00e4rtuste taastamisele, mis sisaldab muu hulgas tagasip\u00f6\u00f6rdumist piibelliku soo- ja abielum\u00f5iste ning ksenofoobilise rahvuspoliitika juurde: kristlus\u00a0versus\u00a0islam v\u00f5i valge inimene\u00a0versus\u00a0mitte valge.<\/p>\n
Kindlasti ei saa silma kinni pigistada t\u00f5siasja ees, et muutused Euroopa riikide etnilises koosseisus ja ennek\u00f5ike islami levik Euroopas on \u00fcha sagenev konfliktide allikas ning p\u00f5hjustanud turvatunde v\u00e4henemist ja kasvatanud rahvusmeelsete parteide populaarsust. Kuigi ka Euroopas k\u00f5neldakse \u00fcha sagedamini vajadusest immigratsioonipoliitikat karmistada, pole probleemi fundamentaalset olemust siiski s\u00f6andatud tunnistada.<\/p>\n
Taas leiab inspiratsiooni kirjandusest, sedakorda Michel Houellebecqi romaanist “Alistumine”, kus k\u00f5neldakse sellest, kuidas islam v\u00f5tab t\u00e4iesti demokraatlikul viisil Euroopa \u00fcle ja kuidas Euroopa islamile alistub. T\u00f5si, Angela Merkel m\u00f6\u00f6nis juba k\u00fcmme aastat tagasi, et islam kuulubki juba Saksamaa juurde.4<\/p>\n
Teiselt poolt m\u00f6\u00f6nab USA julgeolekustrateegia, et Euroopa on Ameerika \u00dchendriikidele strateegiliselt ja kultuuriliselt eluliselt t\u00e4htis ning Atlandi-\u00fclene kaubandus endiselt \u00fcks globaalse majanduse ja Ameerika heaolu alustalasid.<\/p>\n
Nenditakse, et USA ei saa lubada Euroopa mahakandmist. Veelgi enam, \u00f6eldakse, et Ameerika on sentimentaalselt kiindunud Euroopa mandrisse, eriti Suurbritanniasse ja Iirimaasse, ning loodetakse teha koost\u00f6\u00f6d riikidega, kes soovivad taastada oma endise suuruse. V\u00e4idetavalt on olemas ka julgeolekustrateegia pikem versioon, mis k\u00f5neleb USA plaanist teha tihedamat koost\u00f6\u00f6d nelja EL-i riigi ehk Itaalia, Austria, Poola ja Ungariga \u2013 eesm\u00e4rgiga need EL-ist v\u00e4lja t\u00f5mmata.5<\/p>\n
“Vaatamata oma majanduslikule \u00fcleolekule Venemaast on Euroopa j\u00e4tnud suhete haldamise Venemaaga ikkagi USA kanda.”<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes on selles dokumendis hulganisti kibedat t\u00f5tt. Ennek\u00f5ike t\u00f5useb esile s\u00fc\u00fcdistus, et Euroopa pole palju suuremale majanduspotentsiaalile vaatamata (EL-i SKP \u00fcletab Venemaa oma peaaegu k\u00fcmme korda) p\u00f6\u00f6ranud piisavalt t\u00e4helepanu oma julgeolekule, pole v\u00f5tnud Venemaa ohtu t\u00f5siselt ja on lasknud Venemaa odaval energial end mugavustsooni meelitada. Ja vaatamata oma majanduslikule \u00fcleolekule Venemaast on Euroopa j\u00e4tnud suhete haldamise Venemaaga ikkagi USA kanda.<\/p>\n
Halb retoorika ja kehv ajastus<\/p>\n
Olgu ka USA julgeolekustrateegias kui tahes palju kibedat t\u00f5tt, on selles sisalduvate p\u00f5him\u00f5tete v\u00e4ljak\u00e4imiseks ometi erakordselt halb aeg. Eriti vale on antud ajahetkel teada anda vajadusest “taastada strateegiline stabiilsus Venemaaga”, nagu dokumendis on s\u00f5nastatud.<\/p>\n
Kuigi eesm\u00e4rk on \u00f5ige, s\u00f5ltub k\u00f5ik sellest, millise sisuga see l\u00fchike lausejupike t\u00e4idetakse v\u00f5i on juba t\u00e4idetud. Probleemiks pole mitte niiv\u00f5rd eesm\u00e4rk, kuiv\u00f5rd USA presidendi retoorika ja hoiakud, mis survestavad Ukrainat s\u00f5lmima eba\u00f5iglast rahu ja k\u00f5nelevad soovist taastada kiiresti head suhted Venemaaga, s\u00f5ltumata s\u00f5ja tulemustest. See on teinud USA-st ja Venemaast sisuliselt liitlased Ukraina vastu ja pannud viimase v\u00e4ga raskesse olukorda.<\/p>\n
Siin ilmneb ka p\u00f5him\u00f5tteline konflikt USA ja Euroopa vahel. USA president kas ei taju, mida t\u00e4hendab Ukraina kaotus s\u00f5jas Euroopa julgeolekule, v\u00f5i see ei l\u00e4hegi talle v\u00e4ga korda. Kui USA esmane eesm\u00e4rk on ajada Venemaaga \u00e4ri, siis selle taustal polegi Trumpi jaoks praegu kuigi oluline, mis saab Ukrainast ja kuidas see m\u00f5jutab Euroopat.<\/p>\n
USA vaates v\u00f5inuks ju Ukraina 1991. aastal, kui meenutada USA toonaseid hoiakuid, p\u00f5him\u00f5tteliselt j\u00e4\u00e4dagi Venemaa koosseisu \u2013 ja \u00e4ritegemise seisukohalt v\u00f5iks ta sinna ka uuesti tagasi minna. See oleks USA-le isegi mugavam ja v\u00e4listaks ehk edasised konfliktid kahe riigi vahel.<\/p>\n
Euroopa seisukohalt on Ukraina aga just see riik, kes hoiab Venemaa agressiooni tagasi ja kindlustab sellega sisuliselt \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopa julgeoleku. Ukraina kaotus v\u00f5i n\u00f5rgenemine tooks kaasa selle, et Venemaa otsene s\u00f5jaoht nihkuks teiste Euroopa riikide kohale. Seda t\u00f5detakse ka uuringus “Globaalsed riskid Euroopa Liidule 2026. aastal”, mille kohaselt on EL-i ja Ukraina julgeolek tihedalt seotud ning Venemaale eeliseid andev rahuleping, mis premeerib agressiooni ja \u00f5\u00f5nestab Ukraina eluj\u00f5udu, on oht ka Euroopale.<\/p>\n
Kuna rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kontekstis on k\u00f5lanud ka seisukoht, et Ameerika on valmis Ukrainas okupeeritud alasid tunnustama Venemaa osana, siis t\u00e4hendaks see okupatsiooni tunnustamist USA poolt mitte enam\u00a0de\u00a0facto, vaid juba ka\u00a0de\u00a0iure, mis omakorda t\u00e4hendab, et Ukrainal oleks v\u00e4ga raske v\u00f5i ka peaaegu v\u00f5imatu taotleda okupeeritud territooriume tagasi diplomaatilisel teel.<\/p>\n
Lisaks k\u00f5igele ei ole strateegiadokumendis midagi \u00f6eldud Ukraina julgeolekutagatiste kohta ja olgugi et Trump on andnud mingeid suus\u00f5nalisi lubadusi, ei ole neid v\u00f5imaliku rahuleppega seoses siiani kas s\u00f5nastatud v\u00f5i on need j\u00e4\u00e4nud saladuseks.<\/p>\n
Ajaloo muutuv kulg<\/p>\n
USA hoiakut j\u00e4tta vastutus Euroopa julgeoleku eest Euroopale endale v\u00f5ib t\u00f5lgendada ka paradigmaatilise muutusena ajaloo kulus. Tavaliselt tuntakse niisugused p\u00f6\u00f6rdelised hetked \u00e4ra tagantj\u00e4rele, kuid praegu ilmutab see end s\u00f5naselgelt USA v\u00e4ljendatud hoiakutes.<\/p>\n
“Kuigi nn idablokk kadus Euroopa kaardilt juba koos NSV Liidu lagunemisega 1991. aastal, siis USA kohalolek Euroopas j\u00e4i p\u00fcsima.”<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdseks on ka Euroopa aru saanud, et tagasip\u00f6\u00f6rdumine endise julgeolekukorralduse juurde pole enam v\u00f5imalik ja Euroopa peab v\u00f5tma ise vastutuse oma julgeoleku eest. Euroopa praegune julgeolek tugineb suuresti teise maailmas\u00f5ja j\u00e4relmitele. Kuigi nn idablokk kadus Euroopa kaardilt juba koos NSV\u00a0Liidu lagunemisega 1991. aastal, siis USA kohalolek Euroopas j\u00e4i p\u00fcsima. Ja siin j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid k\u00fcsida \u2013 et kui kaua siis veel?!<\/p>\n
M\u00f5istetav on ka USA julgeolekustrateegias sisalduv seisukoht, et NATO ei saa organisatsioonina l\u00f5putult laieneda. Kuna NATO tegutseb riikide konsensuse p\u00f5him\u00f5ttel, on juba praegu n\u00e4ha, et konsensust on v\u00e4ga raske saavutada, see aga t\u00e4hendab, et t\u00f5sise ohu korral ei pruugi NATO tegelikult toimida. M\u00f5istagi j\u00e4\u00e4b \u00fcle v\u00f5imalus muuta NATO aluseks olevat P\u00f5hja-Atlandi lepingut, nii et allianss saaks langetada otsuseid ka kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega, seda eriti viienda artikli osas, kuid seegi eeldab k\u00f5igi liikmesriikide n\u00f5ustumist.<\/p>\n
USA strateegiadokumendis osutatakse Euroopa puhul ka v\u00f5imalusele, et juba m\u00f5ne aastak\u00fcmne p\u00e4rast ei pruugi m\u00f5ned NATO liikmesriigid olla enam euroopalikud, pannes kahtluse alla, kas need olemuselt muutunud\u00a0riigid ikka n\u00e4evad oma kohta maailmas v\u00f5i liitu USA-ga samamoodi nagu need, kes allkirjastasid kunagi NATO harta.<\/p>\n
Selle k\u00f5ige juures ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata t\u00f5siasjast, et julgeolekustrateegia NATO-t puudutav osa on v\u00e4ga meeltm\u00f6\u00f6da Venemaale, kuiv\u00f5rd see v\u00e4listab Ukraina saamise alliansi liikmeks. Ehk siis veel kord: ajastus selle teema t\u00f5statamiseks on v\u00e4ga halb.<\/p>\n
Ameerika tegelik n\u00e4gu<\/p>\n
V\u00f5ib m\u00f5tiskleda selle \u00fcle, kuiv\u00f5rd vastab USA praeguse administratsiooni poliitika Ameerika avalikule arvamusele ja seisukohtadele laiemalt. Et kui USA-s peaksid 2028. aasta presidendivalimistel v\u00f5itma demokraadid, kas USA poliitika p\u00f6\u00f6rdub siis vanasse r\u00f6\u00f6passe tagasi? V\u00f5i milline on Ameerika poliitika p\u00fcsiv osa, millest riigis juhindutakse ka v\u00f5imu vahetumisel?<\/p>\n
Vihjeid leiab USA 2026. aasta kaitse-eelarvest, mis sisaldab ka meetmeid Ukraina toetamiseks ja n\u00e4eb Ukraina abistamiseks ette 800 miljonit dollarit j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul. Muidugi v\u00f5ib k\u00fcsida, kui palju Trumpi administratsioon eelarves ette n\u00e4htust ka ellu viib, arvestades Trumpi negatiivset hoiakut Ukraina suhtes ja tema ignorantsust seaduste j\u00e4rgimise osas. Igal juhul ei saa ta kaitse-eelarvest ka p\u00e4ris m\u00f6\u00f6da vaadata.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6da ei saa samuti vaadata Ameerika avalikust arvamusest, sest sellest s\u00f5ltub valimiste tulemus. Ronald Reagani Instituudi hiljutise avaliku arvamuse uuringu kohaselt soovib 62 protsenti ameeriklastest (57 protsenti vabariiklastest ja 72 protsenti demokraatidest), et Vene-Ukraina s\u00f5ja v\u00f5idaks Ukraina. Relvaabi Ukrainale toetab 64 protsenti vastanuist (59 protsenti vabariiklastest ja 75 protsenti demokraatidest).<\/p>\n
Moskva Kremlit usaldavad v\u00e4hesed ja Venemaad ei usalda 70 protsenti ameeriklastest (61 protsenti vabariiklastest ja 77 protsenti demokraatidest). Ukraina t\u00e4ielikku vabastamist toetab uuringu kohaselt 45 protsenti vastanuist ja territooriumide loovutamist vaid 22 protsenti. NATO-sse suhtub positiivselt 68 protsenti ameeriklastest (60 protsenti vabariiklastest ja 80 protsenti demokraatidest).<\/p>\n
76 protsenti vabariiklastest ja 80 protsenti demokraatidest peab vajalikuks, et USA vastab s\u00f5jalise j\u00f5uga, kui m\u00f5nda NATO riiki peaks r\u00fcnnatama. USA v\u00e4ljumist NATO-st ei toeta 59 protsenti vastanuist, kuid seda pooldab 34 protsenti.6<\/p>\n
Paraku on poliitika eesm\u00e4rk avalikku arvamust ka muuta ja v\u00e4hemasti j\u00e4rgmise kolme aasta vaates on Trump selles osas eelisseisundis. On siiski v\u00e4heusutav, et enamik ameeriklasi juhindub k\u00fclmast \u00e4rilisest pragmatismist, h\u00fclgab rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tted v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdub MAGA-st juhindudes tagasi piibli juurde. On isek\u00fcsimus, kas Ukraina suudab \u00e4ra oodata aja, kui Ameerika oma \u00f5ige n\u00e4o j\u00e4lle \u00fcles leiab.<\/p>\n
1 Russia says amended US peace plan must reflect ‘spirit and letter’ of Trump-Putin summit in Alaska. \u2013 Reuters 25.\u00a0XI\u00a02025.<\/p>\n
4 Andreas Rinke, Merkel says Islam ‘belongs to Germany’ ahead of Dresden rally. \u2013 Reuters 12.\u00a0I\u00a02015.<\/p>\n
5 Astrid Ben\u00f6lken, Will Trump ‘pull’ Italy, Austria, Poland, Hungary from EU? \u2013 Deutsche Welle 12.\u00a0XII\u00a02025<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mingi halb vaim valitseb maailma \u00fcle, Anchorage’i vaim. Seda meenutab punane vaip Vladimir Putini jalge ees Anchorage’i lennuv\u00e4ljal,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":38215,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[587,26,27,324,37,33,35,34,36,590,31,32,21,28,29,22814,35000,54,19,25,51,1278,1049,23,24,262,22,19433,325,20,96,30,661],"class_list":{"0":"post-68840","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ameerika-uhendriigid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maga","24":"tag-michel-houellebecq","25":"tag-nato","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-saksamaa","29":"tag-sirp","30":"tag-soda","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-ukraina","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-ulo-mattheus","36":"tag-usa","37":"tag-uudised","38":"tag-venemaa","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-vladimir-putin"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115750828974920795","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68840","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68840"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68840\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38215"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68840"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68840"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68840"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}