![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3129172h647dt24.jpg\"\/)
T\u00f5nis Niinemets saates “Reedene intervjuu”. Saadet juhib Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nKuidas defineerida nalja?<\/p>\n
See on keeruline asi. Nali on reageering mingisugusele s\u00fcndmusele v\u00f5i olukorrale. Keegi \u00fctleb midagi, sa suudad kohe sellele reageerida ja sealt tekib nali. Tihtipeale s\u00fcnnib nali situatsiooni p\u00f5hiselt hetkes ja hiljem seda uuesti r\u00e4\u00e4kides ta ei ole enam naljakas.<\/p>\n
Nali on selline keeruline defineerimatu \u017eanr, natuke nagu \u00f5hk, mida sa ei n\u00e4e, aga sa tajud, et ta on eluks vajalik.<\/p>\n
Panna n\u00fc\u00fcd n\u00e4ppu peale ja \u00f6elda, et see on nali ja see ei ole nali, see on sihukene keeruline tunnetuslik asi.<\/p>\n
Ja ega nali ei ole ka asi, mille peale ilmtingimata inimene naerab.<\/p>\n
Jah, kindlasti mitte, nali v\u00f5ib ka olla selline, mille peale v\u00f5ib tulla erinevaid reaktsioone. Selle peale v\u00f5ib solvuda, aga selle peale v\u00f5ib ka nutta, v\u00f5ib ka nuttes naerda ja naerdes nutta. Nali v\u00f5ib olla ka v\u00e4ga terav.<\/p>\n
See on minu arust nalja \u00fcks suuri plusse, et nalja v\u00f5ime on r\u00e4\u00e4kida t\u00f5sistest asjadest niimoodi, et me ei pea sealjuures j\u00e4\u00e4ma ise surmt\u00f5siseks. Et ei pea r\u00e4\u00e4kima nii, et tuba keeratakse natuke h\u00e4maramaks ja murekorts tuleb silma ette.<\/p>\n
Nalja kaudu on v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida mingitest asjadest, mida muidu on keeruline s\u00f5nastada v\u00f5i sa tunned, et sa j\u00e4\u00e4d sellega h\u00e4tta v\u00f5i sa tunned, et sind r\u00fcnnatakse, kui sa selle teema n\u00fc\u00fcd \u00fcles v\u00f5tad.<\/p>\n
T\u00f5nis Niinemets saates “Reedene intervjuu”. Saadet juhib Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Me hetkel elame v\u00e4ga keerulises ajas ja m\u00f5nes m\u00f5ttes ka klounide ajastul. Narrid on ju v\u00e4ga vana n\u00e4htus. Narr v\u00f5is kuninga k\u00f5rval r\u00e4\u00e4kida, mida tahtis. \u00dctles v\u00e4lja asju, mida teised ei saanud. Mulle tundub, et ka t\u00e4na on nalja tegemine l\u00e4inud keeruliseks.<\/p>\n
On k\u00fcll jah, sellep\u00e4rast et me elame sellistes uutes aegades, mida defineerivad sellised m\u00e4rks\u00f5nad nagu solvumise ajastu, t\u00fchistamiskultuur, me elame ajas, kus inimesed on h\u00e4sti tundlikud ja valulikud k\u00f5ige suhtes, mida \u00f6eldakse.<\/p>\n
\u00dchelt poolt on see nukker, et see niimoodi on, teiselt poolt ongi ajad erinevad. Ei saagi eeldada, et inimesed ei muutu v\u00f5i \u00fchiskond ei muutu ja et k\u00f5ik on j\u00e4tkuvalt lubatud.<\/p>\n
Ma saan t\u00e4iesti sellest aru, et me elame ajas, kus p\u00f5lvkondade erinevus tuleb selliste s\u00f5nade kaudu nagu solvumine ja t\u00fchistamine eriti esile. Kui tehakse nalja, siis sellele reageeritakse \u00fclivalulikult, kuna see ei ole enam sobilik meie v\u00e4\u00e4rtusruumis. See v\u00e4\u00e4rtusruum ise on \u00fcks uus huvitav s\u00f5na. Ja siis teiselt poolt j\u00e4lle \u00f6eldakse, et jaa, aga vaadake, mis on selle inimese taust, kust ta p\u00f5lvneb.<\/p>\n
Me kuidagi nagu proovime siluda k\u00f5iki neid p\u00f5lvkondadevahelisi auke. See on v\u00f5ib-olla meelevaldne v\u00e4ide, aga mulle tundub, et noortel on lihtsam kohaneda.<\/p>\n
Onu Heinodel on keeruline.<\/p>\n
Kui me toome siin jah sellise termini m\u00e4ngu nagu onu Heino, mis on ka huvitav termin meie huumoriruumis ja \u00fcle\u00fcldse \u00fchiskonnas, siis tundub mulle, et neil on jah natuke keerulisem aru saada, kuidas t\u00e4nases p\u00e4evas k\u00e4ituma peaks, eriti mis puudutab nalja tegemist.<\/p>\n
Aga solvumine, t\u00fchistamine, igasugune valuline reageering, see on t\u00e4nu sotsiaalmeediale veel eriliselt v\u00f5imendunud ja mulle tundub, et selles maailmas, kus me praegu elame, j\u00e4\u00e4vad m\u00f5nikord mingid naljad tegemata, mis v\u00f5ivad olla tegelikult v\u00e4ga head naljad ja mingid inimesed j\u00e4tavad oma arvamuse avaldamata, sest hirm on suur.<\/p>\n
Nalja tehes v\u00f5ib ka vabalt vangi sattuda, vaenuk\u00f5neseadus on tulemas.<\/p>\n
Mulle tundub, et vanglast veel hullem asi on see, kui sa satud kas sotsiaalmeedia v\u00f5i t\u00fchistamise kaudu p\u00f5lu alla. Et reeglina, kui sa midagi sinna internetti paiskad, ega ta naljalt ju sealt \u00e4ra ei kao, kui \u00fcldse.<\/p>\n
Kas sina ei ole m\u00f5ne oma nalja eest kere peale saanud?<\/p>\n
Olen k\u00fcll. S\u00f5ltuvalt sellest, kus sa nalja teed, v\u00f5id sa pahandada saada kitsamas v\u00f5i avalikus ruumis.<\/p>\n
Kooli ajal, siiamaani on meeles, \u00fctles \u00fcks klassi\u00f5de \u00fckskord, et tead, v\u00e4ga tore, et sa nii palju nalja teed, aga m\u00f5nikord on su naljad v\u00e4ga valusad. Siis ma sain aru, et ahah, n\u00e4ed, ikkagi m\u00f5ni meil siin klassis vist solvub mu peale aeg-ajalt.<\/p>\n
Aga ma olen eluaeg proovinud v\u00f5tta huumorit millelegi reageerimise vahendina. J\u00e4relikult pidi midagi sellist olema, et ma nalja tegin. See ei s\u00fcnni ju t\u00fchja koha pealt, ma ei m\u00f5tle ise asju v\u00e4lja, see ei ole minu stiil, et kuidas kedagi lihtsalt naljaga r\u00fcnnata.<\/p>\n
Aga ka endise peaministri kohta tehtud nali ETV eetris, mis puudutas \u00f5petajate palga teemat sai selles m\u00f5ttes reageeringu, et mulle kirjutas paar inimest, avalikkuses tuntud nime, isikliku kirja, et siit l\u00e4ks n\u00fc\u00fcd nende jaoks piir.<\/p>\n
Julgesid hommikul uksest v\u00e4lja tulla?<\/p>\n
Jaa-jah ikka julgesin. See oli see, mida nemad tundsid. See ei olnud meie endise peaministri tunne, tema sai aru, et tegu on huumoriga. Naljakas, et tema eest reageerisid hoopis teised inimesed, kes tundsid ennast kuidagi puudutatuna. Ma ei saanud aru, mis siis n\u00fc\u00fcd juhtunud oli, aga noh, neil on see \u00f5igus, palun v\u00e4ga.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3129196h8ccat24.jpg\"\/)
T\u00f5nis Niinemets saates “Reedene intervjuu”. Saadet juhib Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida solvumiskultuurist, siis mina ei m\u00e4leta, et varem oleks Eesti Vabariigis olnud korraga nii palju solvunud inimesi. Kas sulle ei tundu, et inimesed on hakanud oma solvumist ka armastama?<\/p>\n
Tundub k\u00fcll, et see niimoodi on. Inimestele meeldib ennast tihtipeale n\u00e4idata natukene targemana, kui teised on. Meeldib n\u00e4idata, et mina saan asjadest rohkem aru kui m\u00f5ni teine.<\/p>\n
Ja mulle tundub, et see solvumine l\u00e4heb ka natuke sinnasamma kategooriasse, et n\u00e4idates oma solvumist ma n\u00e4itan, et mina lugesin siit v\u00e4lja rohkem kui teised inimesed. Teie lugesite siit v\u00e4lja mingi labase nalja, aga vaadake, mina n\u00e4gin nende s\u00f5nade taha ja siis tundub, et see solvumine on justkui selline lahe isikuomadus, mis n\u00e4itab, et ma olen intelligentsem. See on kuidagi nagu enda ego v\u00f5i minapildi kerge upitamine.<\/p>\n
Ja \u00fcldse solvumine… ma ei tea, kas ma olen elu jooksul kordagi solvunud olnud, v\u00f5ib-olla paar korda olen… aga ma reeglina siis hoian selle enda sees, saan aru, et ma olin korraks solvunud, l\u00e4hen jalutan, olen omaette, aga siis laias laastus, mis kasu see solvumine mulle annab, mitte midagi. Veel v\u00e4hem annab mulle kasu solvumise v\u00e4ljan\u00e4itamine. Laias laastus tekitab see tuppa lihtsalt ebavajalikku negatiivset v\u00f5i t\u00fc\u00fctut energiat.<\/p>\n
Iga\u00fchel on muidugi \u00f5igus solvumistunnet tunda, aga miks arvatakse, et me peaksime sellega kaasa minema? Sa arvad v\u00f5ib-olla, et oled meeletu massieesk\u00f5neleja ja et teised arvavad ka nii nagu sina, aga reeglina v\u00f5id sa seal paadis olla suhteliselt \u00fcksi ja sellest vist m\u00f5ned inimesed aru ei saa.<\/p>\n
Mis tunne see on, kui sa oled laval, teed nalja ja mitte keegi saalis ei naera?<\/p>\n
See ei ole k\u00f5ige parem tunne, kui r\u00e4\u00e4kida tunnetest. Ma olen seda kogenud ja s\u00f5ltub, mis olukorras sa t\u00e4psemalt oled. Kui sa tulid r\u00e4\u00e4kima ainult \u00fchte nalja ja sa teed selle nalja \u00e4ra ja saal on vait, siis ega ta k\u00f5ige m\u00f5nusam tunne ei ole.<\/p>\n
Kui selline moment on mingite muude naljade seas, siis sellisest olukorrast v\u00e4lja tulekuks on olemas tehnilised abivahendid, nii-\u00f6elda p\u00e4\u00e4seteed. Et n\u00e4iteks sa v\u00f5id teha nalja selle \u00fcle, kuidas keegi praegu ei naernud, p\u00f6\u00f6rad selle m\u00f5nes m\u00f5ttes enesekriitikaks ja \u00fctled, ahah, olgu, selge, te vist ei saanud aru, panen kirja, seda nalja ma rohkem ei tee. V\u00f5i et sa \u00fctled, et teate mis, minge koju, m\u00f5elge selle lause peale, homme v\u00f5ib-olla saabub arusaamine, et mis siin naljakat oli.<\/p>\n
Ehk siis j\u00e4llegi, sa reageerid olukorrale… kui sa m\u00e4ngid selle ise traagiliseks, et oh sa pagan, n\u00fc\u00fcd vist l\u00e4ks v\u00e4ga halvasti, hammustad p\u00f5ske ja keelde, l\u00e4hed n\u00e4ost punaseks, siis vaadatakse, et ahah, sa ikka \u00fcldse ei saanud aru, et ei olnud naljakas. Aga kui sa teadlikult annad m\u00e4rku, et tundub, et ei olnud naljakas, siis oled olukorrast rohkem \u00fcle. Ehk siis sa ise ei solvu selle olukorra peale v\u00f5i ei pettu iseendas ega kuulajas, et kuidas ta n\u00fc\u00fcd aru ei saadud. Sest see on normaalne, kuna inimesed suhestuvad nalja v\u00e4ga erinevalt.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla peaks meie killustunud \u00fchiskond kasutama suhtlemisel rohkem selliseid abivahendeid?<\/p>\n
Ma arvan k\u00fcll, et v\u00f5iks kasutada rohkem eneseirooniat, sest see on t\u00e4pselt see, kus me j\u00f5uame j\u00e4llegi otsapidi j\u00e4lle sinna solvumise juurde v\u00e4lja. Et kui sa ikka naljast aru ei saa, hea k\u00fcll, kui m\u00f5ni nali ei ole sinu jaoks niimoodi naljakas, et sa nagu lagistad naerda, siis olgu. Aga kui sa oled mis iganes nalja osas h\u00e4sti valulik, siis oleks oluline v\u00e4hemalt aru saada, et see oli ju nali.<\/p>\n
Aga kui sa sellest aru ei saa, kui huumor hakkab inimeste elust \u00e4ra kaduma, siis seal ei ole muud, kui ainult kaasa tunda.<\/p>\n
Aga mida teha inimestega, kes naljast aru ei saa, neid ikkagi on n\u00e4htavalt palju meie \u00fchiskonnas?<\/p>\n
Jaa, jaa, jaa… Ja nende elu ongi tegelikult kurb. Seal j\u00e4\u00e4b ainult vaadata ja m\u00f5elda, kuidas ise ikkagi saaks oma elu paremini elada. Sellised hoiatavad inimesed, nagu punased lipukesed \u00fchiskonnas, on ju v\u00e4ga toredad. Sa n\u00e4ed midagi, mille sarnane sa ise olla ei taha. Siis tead v\u00f5ib-olla paremini, kuhu suunas ise elus liikuma pead.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3129199h7e3ft24.jpg\"\/)
T\u00f5nis Niinemets saates “Reedene intervjuu”. Saadet juhib Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ma ei tea, kas sa \u00fcldse tahad, et sinu kohta \u00f6eldakse koomik, kuna oled ennast t\u00f5estanud t\u00f5sise n\u00e4itlejana, aga koomikute kohta \u00f6eldakse, et nad on tegelikult eraelus traagilised kujud. Kas sina hommikul \u00e4rgates naeratad peeglisse?<\/p>\n
Ei, ma sellist traagikat oma elus v\u00f5i endas ei n\u00e4e. Ma olengi selline inimene, nagu ma endast v\u00e4lja paiskan. Mis puudutab t\u00f5sisemat poolt v\u00f5i varjus olevat poolt, siis ega ma niimoodi ei \u00e4rka, et hakkan kodus hommikus\u00f6\u00f6gi k\u00f5rvale perele meeletut nalja vestma. Ja kodus ma v\u00f5in olla t\u00e4itsa vaikne ja t\u00f5sine ja see on t\u00e4itsa normaalne. Oleks ka imelik, kui see oleks vastupidi.<\/p>\n
Aga reeglina nii, nagu ma endast v\u00e4lja annan, selline inimene ma ka olen, see ei ole niisugune meeletult v\u00f5etud roll kuskil avalikkuse ees, et siis varjata oma tumedat poolt.<\/p>\n
Ega siis kogu aeg ei j\u00f5ua ka l\u00f5bus olla, kuskil peab ennast laadima v\u00f5i vait olema v\u00f5i vaikust nautima. Ma proovin aru saada, millal mul iseendast on juba villand saanud, siis ma \u00fcritan aru saada, millele ma jah ja millele ei \u00fctlen. Puhtalt selle p\u00e4rast, et mitte anda endast nii palju energiat v\u00e4lja, et koju ei j\u00e4\u00e4ks mitte midagi.<\/p>\n
Kui sul saab endast villand, mis sa teed?<\/p>\n
Vaatan \u00fcle oma tegemiste kalendri, vaatan \u00fcle, kui palju mind kuskil on, proovin seda kuidagi reguleerida. Tegelen sellega teadlikult, et mul ei tekiks tunnet, et mul on endast villand. See paratamatult tekib igal aastal kuskil kevade perioodil, kui juba ootad suve ja ootad puhkust v\u00f5i siis aasta l\u00f5pus, kui ootad sellist v\u00e4ikest j\u00f5ulurahunemist.<\/p>\n
Et siis proovin olla, ma ei tea, looduses, proovin ennast liigutada ja mitte tarbida neid meediume, kus ma sel hetkel eksisteerin.<\/p>\n
Kuidas sa suhtud sellesse, kui sinu juurde astub k\u00fclamees ja \u00fctleb, kuule tee nalja?<\/p>\n
Suhtun sellesse heatahtlikult. See on tore, ta j\u00e4relikult teab, kes ma olen, mis on iseenesest ju positiivne.<\/p>\n
M\u00f5nikord, jah, tundub see t\u00fc\u00fctuna, aga ma olen hakanud m\u00f5tlema selle peale niimoodi, et tegelikult ju reeglina astutakse ligi ja k\u00fcsitakse seda ju muigega v\u00f5i naerul sui. J\u00e4relikult ta julgeb tulla ja julgeb seda \u00f6elda, ma olen oma kohaloluga talle niimoodi m\u00f5junud, tal juba on parem tuju.<\/p>\n
Sihukese k\u00fcsimise peale ma nalja teha ma ei oska, aga ma proovin sellele olukorrale v\u00f5imalikult adekvaatselt reageerida, olles s\u00f5bralik, mitte kuidagi niimoodi inimest \u00e4ra t\u00f5ugata, me satume hoopis reeglina tavalisse vestlusesse.<\/p>\n
Nalja teeb v\u00f5ib-olla hoopis teine pool.<\/p>\n
Jah, v\u00f5ib juhtuda niimoodi, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes r\u00e4\u00e4gib tema rohkem ja mina kuulan rohkem. Ma proovin seda olukorda alati kuidagi enda kasuks \u00e4ra s\u00e4ttida.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3129175h6f69t24.jpg\"\/)
T\u00f5nis Niinemets saates “Reedene intervjuu”. Saadet juhib Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Igas teises muinasjutus r\u00e4\u00e4gitakse lugu printsist v\u00f5i enamasti pigem printsessist, kes on kurb ja kelle kuningast isa lubab sellele, kes ta lapse naerma ajab pool kuningriiki ja printsessi ka veel naiseks. Naerul on l\u00e4bi ajaloo olnud k\u00f5rge hind. Samas koomikut ei peeta draaman\u00e4itlejaga v\u00f5rdseks. Miks?<\/p>\n
See on selline huvitav l\u00f5he v\u00f5i vastuolu. Naljal on k\u00f5rge hind, jah ja juba see, et muinasjutus niimoodi kirjas on, n\u00e4itab seda, et ega nalja tegemine ei ole selline nipsust tulev v\u00f5i lihtne asi. Nalja tegemine v\u00f5i inimese naerma ajamine n\u00f5uab kas t\u00f6\u00f6d, oskust, ma ei tea, mingit talenti v\u00f5i mingite heade juhuste kokkusattumist.<\/p>\n
See, miks draaman\u00e4itlejad v\u00f5i t\u00f5sised n\u00e4itlejad on koomikute ees rohkem hinnatud, tuleb puhtalt sellest, et v\u00e4hemalt siin meie \u00fchiskonnas on nalja peetud alati kergeks meelelahutuseks ja sellest, et ega selle eest inimesi reeglina ei p\u00e4rjata.<\/p>\n
See on normaalne, nii on. Kuna me oleme v\u00e4ga suur teatrirahvas ja teater on meil t\u00f5siseltv\u00f5etav, siis hinnatakse ka neid inimesi, kes seda t\u00f5siselt teevad. Aga ma ei ole lasknud ennast sellest kunagi h\u00e4irida, et olen natuke naljamehe staatusega. Kuna ma ise ei alahinda seda \u017eanrit, siis ma ei n\u00e4e mitte mingisugust p\u00f5hjust, miks ma peaksin ka tundma mingit muret.<\/p>\n
Kui meil oleks ainult v\u00e4ga t\u00f5sine ja t\u00f5siseltv\u00f5etav teater, me oleksime k\u00f5ik grupidepressioonis.<\/p>\n
Absoluutselt, aga jah, inimesed tulevad teatrisse vaatama ka t\u00f5siseid lugusid ja reeglina teatrid neid ka pakuvad ja ega maailma dramaturgia ja \u00fcldse maailm ongi t\u00e4is rohkem t\u00f5siseid lugusid.<\/p>\n
Aga inimesed otsivad ka igap\u00e4evaelust ja k\u00f5igest sellest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. Ma arvan, et sellep\u00e4rast toimus ka meil Eestis aastate eest selline stand-up-etenduste plahvatus, p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik, kes seda tegid, neil oli publik ja kes seda siiamaani teevad, neil on publik, inimesed l\u00e4hevad vaatama.<\/p>\n
Inimesed tahavad seda nautida ja seda saab k\u00e4tte ka erinevate meediumite kaudu, sotsiaalmeedia kaudu, mis tuleb meile kuskilt v\u00e4lisriikidest, kus selline asi on reeglina olnud \u00fchiskonna osa juba aastak\u00fcmneid.<\/p>\n
Ja kui oleks rohkem head naeru, ma usun, et meil oleks paljud pinged maas ja inimesed oleks \u00fcksteise suhtes hoopis viisakamad.<\/p>\n
Jah, mida meil ei ole ja mis v\u00f5iks olemas olla, on huumor poliitika teemal. See n\u00f5uab piisavalt suurt j\u00e4lgijaskonda, aga meie riigina oleme v\u00e4ike.<\/p>\n
Ameerikas ja ka brittidel on see juba aastak\u00fcmneid toimiv formaat. Sest just poliitika on see, mis meil reeglina elu traagiliseks muudab. On see siis mingite otsuste tegemine v\u00f5i tegemataj\u00e4tmine ja paratamatult see m\u00f5jutab meid k\u00f5iki. Selline hea poliitikasaade, igan\u00e4dalane, tagasivaade l\u00e4bi iroonia, vaat sellist asja oleks meil \u00fchiskonnas vaja.<\/p>\n
Ja ega see ei pea ka olema igan\u00e4dalane, ma olen telet\u00f6\u00f6ga mingil m\u00e4\u00e4ral kokku puutunud ja tean, mida t\u00e4hendab \u00fche saate ettevalmistamine. See n\u00f5uab t\u00f6\u00f6d ja seda ei ole m\u00f5tet teha ka niimoodi, et tuleme kokku ja vaatame, et mis me siis r\u00e4\u00e4gime. Aga sellist kasv\u00f5i aastat kokku v\u00f5ttev saade, kus keskendutakse meie poliitika absurdsuste v\u00e4ljatoomisele, seda oleks vaja.<\/p>\n
\u00d5nneks t\u00e4nap\u00e4eval on olemas ka sellised kergemad vahendid, nagu n\u00e4iteks podcast’id, mis justkui liigituvad saadete alla, mis ei ole ei tele ega raadio, on kuskil vahepeal, kus sulle justkui antakse kvaliteedis rohkem andeks, mis on kokkutulemise ja m\u00f5tete vahetamise kohad.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3129178h5310t24.jpg\"\/)
T\u00f5nis Niinemets saates “Reedene intervjuu”. Saadet juhib Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui sind kutsutakse USA presidendi Donald Trumpi juurde Ameerikasse esindama Eestit ja sul oleks ainult \u00fcks \u00fclesanne, sa peaksid ta naerma ajama, mis sa teeks?<\/p>\n
See oleks v\u00e4ga keeruline \u00fclesanne juba puhtalt sellep\u00e4rast, et ega mul ei ole suurt soovi temaga elus kohtuda. Ma tahaks Ameerikas \u00e4ra k\u00e4ia k\u00fcll, n\u00e4ha selle suure riigi \u00e4ra, aga ma ei suhtu Ameerikasse k\u00f5ige suure lugupidamisega. Minu arust on Donald Trump enam-v\u00e4hem samasugune riigipea nagu m\u00f5ni teine hullumeelne, lihtsalt \u00fclikonnad on seljas erinevad.<\/p>\n
Mulle tundub, et Trump on kurb n\u00e4ide inimesest, kes \u00fcritab j\u00e4tta endast kihvtimat muljet, kui ta on. Teda naerma ajada, ma arvan, ei olegi v\u00e4ga keeruline. Kui ma vaatan nendele kordadele, kus ta ise nalja on teinud, siis eeldan, et talle meeldib tegelikult labane huumor. Naerda n\u00e4iteks intervjueerija \u00fcle, kes on f\u00fc\u00fcsilise puudega inimene. Kui sa sellise asja \u00fcle teed nalja, siis see n\u00e4itab p\u00e4ris h\u00e4sti \u00e4ra sinu v\u00e4\u00e4rtusruumi ja huumoritaju. Ja nihestatuse.<\/p>\n
Aga kas ma suudaks teda naerma ajada? See oleks tegelikult v\u00e4ga kurb olukord, ma ei tahaks Eestit sellises olukorras esindada. Kuna ta ei suuda enda \u00fcle naerda, siis…<\/p>\n
Ta on stabiilne geenius…<\/p>\n
Geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel on v\u00e4ga \u00f5hk\u00f5rn piir. Ja mingite inimeste jaoks kukub ta \u00fchele poole ja p\u00e4ris suurte hulga inimeste jaoks teisele poole piiri. Aga ma arvan, et see, mis tal s\u00fcdame kuidagi moodi soojaks peaks tegema, oleks lihtne jalaga tagumikku huumor.<\/p>\n
M\u00f5nel riigil on t\u00e4nasel klounide ajastul olemas oma t\u00e4iesti ametlik koomik. Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski on ju elukutselt koomik. Kui ta presidendiks valiti, olin \u00fcpriski pessimistlik, praegu tundub mulle, et just selline mees on olnud s\u00f5diva Ukraina etteotsa parim. Kas sina Zelenskit vaadates n\u00e4ed temas mees, kes kasutab \u00e4ra oma n\u00e4itlejaoskuseid?<\/p>\n
N\u00e4en k\u00fcll ja kuidas iganes Ukraina olukord oleks v\u00f5inud minna v\u00f5i l\u00e4heb, ma arvan, et Zelenski on neile t\u00e4ielik lotov\u00f5it. Ma n\u00e4en tema koomiku isikuomadusi olukordades, kus ta kohtub teiste riigipeadega, oma riiki esindades kastetakse teda pidevalt k\u00fclma vette, kas siis mingite lubaduste andmisega v\u00f5i mitteandmisega.<\/p>\n
Ta peab kogu aeg olema kiire reageerija ja see on see, mida koomikult lava peal n\u00f5utakse ehk siis see on see isikuomadus, mida sa pead omama. T\u00e4nu sellele, et ta on olnud koomik, t\u00e4nu sellele, et ta on v\u00e4ga kiire ajaga suutnud \u00e4ra \u00f5ppida inglise keele, mida tal varem ei olnud, suudab ta pidada v\u00e4ga m\u00f5jukaid k\u00f5nesid ja seda ka selle p\u00e4rast, et ta oskab k\u00f5nesid \u00fcles ehitada.<\/p>\n
On olemas naljakirjutamise reeglid ja ta kasutab neid v\u00e4ga h\u00e4sti \u00e4ra oma presidendit\u00f6\u00f6s. Ja ta suudab teksti esitamisel olla v\u00e4ga hea. See on n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 \u00fcks aluseid, et sa pead teksti esitama niimoodi, et see oleks kordaminev, et sealt tuleks v\u00e4lja m\u00f5te ja et sealt j\u00e4\u00e4ks k\u00f5lama teatud laused.<\/p>\n
Ja kuna ta on koomik, siis on tal olemas ka oskus enda \u00fcle nalja teha, ma arvan, ta on v\u00e4ga paksu nahaga.<\/p>\n
Ta ei ole suur solvuja, ta suutis m\u00f5nitamise Valges Majas kogu maailma silme all \u00fcle elada.<\/p>\n
Ja mis ta tegi, kui oli suur probleem, et tal polnud \u00fclikonda? J\u00e4rgmine kord l\u00e4ks ta Valgesse Majja \u00fclikonnaga ja \u00fctles, et n\u00e4ete, mul on seekord \u00fclikond seljas, aga teie olete t\u00e4pselt samas \u00fclikonnas. Mina vahetasin riideid.<\/p>\n
Ehk siis tegelikult, mida ta tegi, ta oli torkav, ta oli terav, aga ta t\u00f5i selle olukorra humoorikalt esile, tekitades olukorra, kus vastaspool pidi ka justkui kergelt muhelema ja naerma. See j\u00e4i inimestele meelde.<\/p>\n
Ja laval olles tihtipeale asjad ei l\u00e4he nii nagu nad peavad minema ja sa pead olukordadest v\u00e4lja ujuma. Ma arvan, et see oskus on teda v\u00e4ga palju aidanud. Pluss meeskond kindlasti, sest ega nalja ei kirjutata kunagi \u00fcksi, kui seda tuleb teha sellise suure auditooriumi ees ja sellisel tasemel, nagu tema seda koomikuna tegi. Nii et tal on ka v\u00e4ga hea tiim.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3129181h1c12t24.jpg\"\/)
T\u00f5nis Niinemets saates “Reedene intervjuu”. Saadet juhib Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Samas peetakse maailma suurimaks koomikuks ikkagi Trumpi, aga tema vist tegelikult \u00fcldse ei m\u00e4ngi?<\/p>\n
Ei, mulle tundub, et ta ei oska m\u00e4ngida. Teatris ja ka huumoris on vahe sees sellel, mida sa \u00fctlesid ja mida sa tegelikult \u00fctlesid ja mis siin s\u00f5nade taga veel k\u00f5ik peidus v\u00f5ib olla, on mitu plaani. Donald Trumpil n\u00e4ib olevat h\u00e4sti selge \u00fcks plaan, seal pole midagi meeletult l\u00e4bi m\u00f5eldud. Kui vaadata t\u00e4iesti tehniliselt teda kui inimest ja esinejat, siis ta iseenesest ongi v\u00e4ga naljakas karakter, ise sellest aru saamata.<\/p>\n
Kas Donald Trumpi on m\u00f5tet parodeerida? Originaal on ju igal juhul parem.<\/p>\n
Sellega vist on niimoodi, et t\u00e4pselt nagu m\u00f5nikord t\u00e4nava peal n\u00e4hes inimest, kellel on hallid juuksed, oran\u017e habe, h\u00e4sti tumedad kulmud ja ta k\u00e4ib naljakalt riides, siis sa vaatad seda t\u00fc\u00fcpi ja m\u00f5tled, vaat on karakter ja kui sa paned selle karakteri lavale, siis inimene saalis m\u00f5tleb, et no kuulge, see on ju \u00fclepaisutatud ja -m\u00e4ngitud, kes see siis tegelikult selline v\u00e4lja n\u00e4eb.<\/p>\n
Kuigi jah, parodeerida v\u00e4lise kuju j\u00e4rgi on teda ju isegi lihtne, aga see, mida ta oma isikuna p\u00e4riselt pakub, see on tihtipeale meie ootusi \u00fcletav.<\/p>\n
Nali v\u00f5ib olla ka relv. Valus ja terav. Kas vabandus, et ma tegin lihtsalt nalja \u00f5igustab k\u00f5ike?<\/p>\n
Ma olen selle peale m\u00f5elnud. Meil on olnud k\u00fcll olukordi, kus meie enda poliitikas inimene \u00fctleb midagi ja siis p\u00e4rast \u00fctleb, et ma tegin nalja. Reeglina, kui sa pead \u00fctlema p\u00e4rast naljategemist, et ma tegin nalja, siis kas ei saadud aru v\u00f5i ei olnudki naljakas.<\/p>\n
Omaette kategooria on must huumor, aga reeglina tehakse seda niimoodi, et inimesed saavad aru, et see on praegu v\u00f5llahuumor.<\/p>\n
Ma kujutan ette, et ratastoolis inimene tahab ka tegelikult musta huumorit ja ka tema enda aadressil, enda \u00fcle naerda, vabastavat huumorit.<\/p>\n
\u00dcks v\u00e4heseid koomikuid, keda mina j\u00e4lgin, on Matt Rife. Tema suhtleb h\u00e4sti palju oma publikuga, kas siis stand-up show ees v\u00f5i keskel v\u00f5i selle j\u00e4rel. V\u00e4ga palju inimesi tuleb tema etendustele juba puhtalt sellep\u00e4rast, et on teada, et ta on nendega p\u00e4ris karm. Selles m\u00f5ttes karm, et ta teeb nende \u00fcle julgelt ja julmalt nalja.<\/p>\n
Ratastoolis inimesed, pimedad, mingil muul moel puudega inimesed, istuvad seal alati reeglina heal meelel ja naeravad, sest vaata ta julgeb nende \u00fcle nalja teha ja need inimesed tegelikult tahavad enda kulul ka nalja ja nad naudivad seda. See n\u00e4itab, et need inimesed on vaimselt heas seisus, nad suudavad seda taluda, vastu v\u00f5tta, selle \u00fcle naerda.<\/p>\n
Piiri peal nalja tegemine on see valdkond, mis ka mulle endale meeldib. Terav nali mingite situatsioonide ja olukordade \u00fcle, mis on \u00fchiskonda paisatud, on minu arust v\u00e4ga eluterve.<\/p>\n
Kui sa l\u00e4hed sealt aga edasi ja hakkad v\u00f5tma m\u00f5nd inimest isiklikult kuidagi naljaobjektiks, siis seal v\u00f5ib olla palju aspekte, mille \u00fcle tegelikult ei maksa nalja teha, sest need on inimese enda kontrolli alt v\u00e4ljas \u2013 tema v\u00e4limus, kellegi elus aset leidnud traagiline juhtum, milles ta ise tegelikult t\u00f5ukav j\u00f5ud ei ole olnud. Jah, see on niisugune maitse asi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3129187ha4cft24.jpg\"\/)
T\u00f5nis Niinemets saates “Reedene intervjuu”. Saadet juhib Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
V\u00e4ga palju frustreerunud nalja, mis minu meelest ei aita mitte kedagi, ka selle tegijat ennast mitte, n\u00e4eb sotsiaalmeedias. Tundub, et tegemist on meeleheitel inimestega. Kuidas neid aidata?<\/p>\n
Kui ma teaks, kuidas inimesi aidata. Jah, inimesed tihtipeale, kui nad ise v\u00f5ib-olla on eluga pahuks, siis kipuvad r\u00fcndama. N\u00e4eb erinevate \u00fchiskonnagruppide r\u00fcndamist, ma ei tea, kas see tuleb hirmust v\u00f5i millestki muust, aga kuidas neid inimesi aidata? Reeglina tasuks v\u00f5tta korraks puhkust.<\/p>\n
Mulle tundub, et kui sa elad liiga palju oma elu l\u00e4bi sotsiaalmeedia, l\u00e4bi sellise kiirmeedia tarbimise, siis ega see sulle adekvaatset pilti elust ja iseendast ei anna. Tasuks v\u00f5tta puhkust, l\u00fclitada korraks v\u00e4lja. V\u00f5ib-olla vahepeal mitte midagi tarbida, aeg maha v\u00f5tta, kui selleks antakse aega. Tehke lihtsaid asju, f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d, hobid on toredad asjad, v\u00f5ib-olla peaks neid leiutama endale.<\/p>\n
Kas terve \u00fchiskonna tunnuseks ei ole see, et me v\u00f5imegi k\u00f5ige \u00fcle nalja teha?<\/p>\n
Me v\u00f5ime seda niimoodi defineerida, aga v\u00f5iks ikkagi ka eeldada, et inimestel on korralik lastetuba, elementaarne viisakus, austus, lugupidamine endast vanemate vastu, lugupidamine \u00f5petajate, perekonnaliikmete, teatud ametikohtade vastu meie \u00fchiskonnas.<\/p>\n
Ja see ei t\u00e4henda, et teatavate positsioonide suhtes peaks meil olema selline aukartus, et me ei julge neid kritiseerida. Ma r\u00e4\u00e4gin lihtsast elementaarsest viisakusest, lugupidamisest. Tihtipeale on meil sellest puudus riigikogus, meie poliitkultuuris.<\/p>\n
Kui meil see k\u00f5ik olemas oleks, siis muidugi v\u00f5ib k\u00f5ige \u00fcle nalja teha, selles m\u00f5ttes ei ole olemas selliseid teemasid, mille \u00fcle nalja teha ei v\u00f5i. Aga minu jaoks on tugeva ja terve \u00fchiskonna tunnuseks see, kui me suudame selle k\u00f5ige sees olla teineteise suhtes lugupidavad.<\/p>\n
Laval teisi naerutada on ilmselt v\u00e4ga tore, kui sul on elus ja kodus k\u00f5ik h\u00e4sti. Aga kui ei ole, siis olen m\u00f5elnud, et koomiku elu on ilmselt ikka k\u00f5ige hullem maailmas. Kuidas on olla naljamees laval, kui peas on murem\u00f5tted ja elu ei l\u00e4he h\u00e4sti?<\/p>\n
Mul on tunne, et v\u00f5ib-olla tuleb see k\u00fcsimus valele aadressile, aga ei, muidugi ma saan sellest olukorrast aru. Pole nii, et ma ei ole tundnud elus kordagi \u00fchtegi murem\u00f5tet v\u00f5i olnud kurvas tujus. Reeglina \u00f6eldakse jah, et n\u00e4itleja l\u00e4heb \u00f5htul lavale ja j\u00e4tab oma eraelu kalossidega ukse taha.<\/p>\n
N\u00e4itleja amet v\u00f5ib sellises olukorras olla just hea. Sa saad minna korraks oma igap\u00e4evaelu tegemistest, toimetustest ja muredest \u00e4ra, minnagi t\u00e4ielikult ja olla keegi teine seal laval.<\/p>\n
Jah, minnes \u00fcksi nalja tegema, inimesed tulevad sind vaatama sinu nime p\u00e4rast, siis sa oled seal muidugi iseendana, aga ikkagi on see ju l\u00e4bim\u00f5eldud tegevus, see ei ole siin sellel \u00f5htul p\u00e4he tulevad m\u00f5tted. See v\u00f5ib olla just vabastav, saad ennast v\u00e4lja elada, hea meditatsioon, r\u00e4nnak, p\u00e4\u00e4setee. Keerulisem on minna sellises olukorras hoopis sellisele t\u00f6\u00f6le, kus sa istud p\u00e4ev otsa arvuti taga ja need m\u00f5tted kogu aeg k\u00fclastavad sind.<\/p>\n
Aga mulle tundub, et sellises olukorras, kus elus ongi korraks halvasti, tulebki v\u00f5tta asju huumoriga ka, j\u00e4\u00e4da eluterveks. Ja siin tulevad appi sellised asjad nagu must huumor, v\u00f5llanaljad, mis iganes.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3129184h9b72t24.jpg\"\/)
T\u00f5nis Niinemets saates “Reedene intervjuu”. Saadet juhib Astrid Kannel Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuidas defineerida nalja? See on keeruline asi. Nali on reageering mingisugusele s\u00fcndmusele v\u00f5i olukorrale. Keegi \u00fctleb midagi, sa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68902,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,10613,2993,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-68901","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-reedene-intervjuu","23":"tag-tonis-niinemets","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115751261971401407","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68901","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68901"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68901\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68902"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68901"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68901"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68901"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}