{"id":68957,"date":"2025-12-20T11:34:38","date_gmt":"2025-12-20T11:34:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68957\/"},"modified":"2025-12-20T11:34:38","modified_gmt":"2025-12-20T11:34:38","slug":"joulujazz-kui-kelgusoit-jatkuks-vaid-lund","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/68957\/","title":{"rendered":"\u201eJ\u00f5ulujazz\u201c kui kelgus\u00f5it \u2013 j\u00e4tkuks vaid lund!"},"content":{"rendered":"

Festival \u201eJ\u00f5ulujazz\u201c 29. XI \u2013 16. XII \u00fcle Eesti.<\/p>\n

T\u00e4navusele \u201eJ\u00f5ulujazzile\u201c tagasi m\u00f5eldes kerkib silme ette liu- v\u00f5i kelgum\u00e4est allalaskmise v\u00f5rdpilt: k\u00f5rghetk oli kohe alguses ja edasine kui \u00fcks hoogne tuhisemine l\u00e4bi detsembri avan\u00e4dala.<\/p>\n

Minu meelest oli \u201eJ\u00f5ulujazzi\u201c tipp Rabih Abou-Khalili 30. novembri kontsert, tema esimene esinemine Eestis. (\u201eJ\u00f5ulujazzi\u201c avakontsert Raivo Tafenau ja Lauri Saatpaluga j\u00e4i mul n\u00e4gemata.) Liibanonist p\u00e4rit udim\u00e4ngija Abou-Khalil on suurema osa elust elanud v\u00e4ljaspool kodumaad: ta lahkus sealt kodus\u00f5ja t\u00f5ttu 1978. aastal Saksamaale, kus on plaadifirma ENJA alt ilmunud enamik tema albumeid (muide, kaunite araabiap\u00e4raste mustritega kaunistatud plaadi\u00fcmbrised on ta kujundanud ise). Teadsingi teda albumite kaudu kui meisterlikku muusikakultuuride sulandajat, kelle ansamblites kohtuvad tihtipeale eri stiilides kasutatavad pillid ja eri maailmajagudest p\u00e4rit muusikud. Niisuguse rikkaliku pagasi juures tundsin pisukest pettumust, et Tallinna kontserdile oli Rabih Abou-Khalil kaasa v\u00f5tnud l\u00e4\u00e4ne muusikale v\u00e4gagi t\u00fc\u00fcpiliste instrumentide viiuli, t\u0161ello ja trummikomplekti m\u00e4ngijad. T\u00f5si k\u00fcll, enamasti ei kuule siinsetes kontserdisaalides viiulit v\u00f5i t\u0161ellot koos udiga m\u00e4ngitavat ning trummikomplekti sisaldavates rokk- ja popkooslustes ei trehva enamasti \u00fchtki \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolmest pillist, pealegi on ud isegi \u00fcksinda siinmail \u00fcsna haruldane. Niisiis v\u00f5tsin n\u00f5uks oma eksootika\u00adootustest lahti lasta ja kuulata kontserti n-\u00f6 v\u00e4rske k\u00f5rvaga.<\/p>\n

\u00d5ige pea m\u00e4rkasin esile kerkimas teisigi ootusi. Kuna Abou-Khalil esindab \u00fcldjuhul \u00fcheh\u00e4\u00e4lset araabia kultuuri, mille erip\u00e4ra on Euroopa muusikaga v\u00f5rreldes suurem meloodiline arendatus ja r\u00fctmiline vabadus, siis ootasin seda sorti r\u00fctmilist vabadust ja vabalt \u00fcle taktijoonte kulgevaid eba\u00adkvadraatseid fraase ka poolakatest keelpillim\u00e4ngijatelt (Mateusz Smoczy\u0144ski viiulil ja Krzysztof Lenczowski t\u0161ellol). R\u00fctmiliselt vastas nende m\u00e4ng pigem klassikalisele koolitusele, k\u00fcll aga t\u00f5id nad kohati soolodes kaasa harmoonilisi arendusi, mis kallutasid Abou-Khalili komponeeritud araabialiku muusika tublisti n\u00fc\u00fcdis\u00add\u017e\u00e4ssi poole. Huvitav oli avastada, kuidas erinevad pillim\u00e4ngu\u00adtraditsioonid ja -tehnikad laval \u00fcks\u00adteisega suhestusid ja kombineerusid.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kolmen\u00e4oline Joni kontserdil \u201eKummardus Joni Mitchellile\u201c: Anna P\u00e4rnoja, Marianne Leibur ja Liisi Koikson (taustal bassim\u00e4ngija Mihkel M\u00e4lgand).\u00a0\u00a0<\/p>\n

Karoliina Kreintaal<\/p>\n

Oma filosoofia poolest on Rabih Abou-Khalil v\u00e4gagi avatud ja vabameelne ega pea mitmete muusikakultuuride kokkusegamist oma eesm\u00e4rgiks. Ta on nentinud, et \u00fchtegi puhast kultuuri pole olemas: ajaloo k\u00e4igus on h\u00f5imud alati uutesse kohtadesse liikunud ja omavahel segunenud, v\u00f5ttes vastu ja andes edasi m\u00f5jutusi, ning liialdatud kultuuripuhtuse tagaajamine oleks lausa fa\u0161istlik m\u00f5tteviis. Muusikuid on ta endaga m\u00e4ngima kutsunud l\u00e4htuvalt isikust, ilma kultuuride ristamise plaanita.*<\/p>\n

Plaatidel on Abou-Khalil lasknud k\u00f5lada oma suurep\u00e4rasel udim\u00e4ngul, kontserdisaalis aga selgus, et peale selle on ta v\u00e4ga s\u00f5naosav ning v\u00f5iks vabalt leivaraha teenida ka koomikuna. Tema veidrav\u00f5itu selgitused palade kentsakate pealkirjade kohta hakkasid viimaks muusikaelamusele keskendumist isegi veidi segama. Muusikal on \u00f5nneks t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne omadus v\u00e4ljendada sedagi, mida on raske s\u00f5nadesse panna: nii sai Rabih Abou-Khalil v\u00e4ljendada oma kurbust Gazas lastega toimunu p\u00e4rast neile p\u00fchendatud palas ja seda kuulajatega jagada.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel \u00f5htul j\u00e4tkus \u201eJ\u00f5ulujazz\u201c Kumu auditooriumis. Kuuldava k\u00f5lapildi j\u00e4rgi v\u00f5inuks juba kinnisilmi arvata, et koosseisu kuulub kindlasti Kristjan Randalu. Avasilmi v\u00f5is aga t\u00e4heldada, et erinevalt tavap\u00e4rasest ei s\u00e4ilitanud Petros Klampanise trio muusikud laval \u00fcksteisega silmsidet \u2013 \u00f5igemini, teistega ei hoidnud seda klaveri taga istuv Kristjan Randalu, kes p\u00fcsis sedapuhku kaasmuusikutega kontaktis k\u00f5rvade ja n-\u00f6 kuklakarvade vahendusel. Nimelt oli mingil p\u00f5hjusel klaver paigutatud nii, et k\u00fcljega publiku poole istuv pianist j\u00e4i oma triokaaslaste poole seljaga. (Tavaliselt on Kumu auditooriumis klaver kuulaja poolt vaadates vasakul ja trummid paremal, seekord oli vastupidi.) Muusikalist suhtlust ja tulemuse kvaliteeti ei m\u00f5jutanud see aga sugugi.<\/p>\n

Kolmanda instrumentaalkoosseisuna astus \u201eJ\u00f5ulujazzil\u201c \u00fcles rootsi kontra\u00adbassim\u00e4ngija ja helilooja Svante S\u00f6derqvisti kvartett, kuhu juba paar aastat kuulub ka eesti akordionist Tuulikki Bartosik. Samuti Kumus toimunud kontsert oli suuresti kantud malbest p\u00f5hjamaisest nukrusest, mis akordioni kaasamise t\u00f5ttu omandas ka m\u00f5ningaid prantsuslikke varjundeid. Alles p\u00e4ris kontserdi l\u00f5pul v\u00f5ttis nelik oma 2023. aasta plaadi nimiloo \u201eThe Rocket\u201c (\u201eRakett\u201c) toel tuurid \u00fcles. Kuuldavasti ilmub koosseisul peagi teine album, kus loodetavasti on j\u00e4tkatud t\u00f5usva energiaga.<\/p>\n

Detsembri esimese n\u00e4dala keskpaigast domineerisid \u201eJ\u00f5ulujazzil\u201c instrumentide asemel h\u00e4\u00e4led. \u00dcks huvitavamaid kombinatsioone oli norra tenorsaksofonisti H\u00e5kon Kornstadi koost\u00f6\u00f6 iseendaga laulja rollis 5. detsembri kontserdil Nigulistes. Selleks puhuks astus ta k\u00fcll d\u017e\u00e4ssi piiridest v\u00e4lja, h\u00e4\u00e4le\u00adliigilt tenorina oli tema vokaalne esitus puhtklassikaline. Kuna aga vokaali ja saksofoni koost\u00f6\u00f6 luuperi abiga oli l\u00e4bim\u00f5eldult ja maitsekalt kujundatud, ei tekkinud kordagi liigse eklektika k\u00fcsimust. V\u00f5luv oli n\u00e4ha ja kuulda ka seda, mis juhtub, kui ettevalmistatud palad, sh esimene lisalugu, otsa saavad. Teine lisalugu kujunes huvitavaks popurriiks, milles Kornstad navigeeris eri palades ainult saksofoni, m\u00e4lu ja intuitsiooni abil, kasutades luuperi asemel toetava vahendina Niguliste pikka kaja.<\/p>\n

V\u00e4geva h\u00e4\u00e4lematerjaliga Saschal Vasandanit sai kuulda 6. detsembril Noblessneri valukoja Nobeli saalis. Enamasti enda kirjutatud laule esitanud Vasandanit on \u00f5nnistatud s\u00fcgava t\u00e4mbri ja suure h\u00e4\u00e4leulatusega ning mulle j\u00e4i mulje, et \u201eJ\u00f5ulujazzi\u201c kontserdil n\u00e4itas ta oma annete laekast vaid \u00fcsna v\u00e4ikest osa. Eks n\u00e4is, kas teda \u00f5nnestub edaspidigi siia meelitada, et rohkemast osa saada.<\/p>\n

7. detsembri p\u00fchenduskontserdiga kummardasid legendaarse laulja ja helilooja Joni Mitchelli ees kolm eesti lauljatari: Anna P\u00e4rnoja, Liisi Koikson ja Marianne Leibur. Neid saatis saksofonisti ja t\u00f5en\u00e4oliselt seadete autori Raul S\u00f6\u00f6di juhitud instrumentaalansambel. Lasin publiku keskel istudes endal kaasa triivida selle kolmen\u00e4olise Joni kehastusega ja leidsin teekonna olevat igati meeldiva. M\u00f5ni sooritus esindas ehedamalt ja abstraktsemalt 1960ndate lillelaste ajastu vaimu (n\u00e4iteks \u201eWoodstock\u201c Anna P\u00e4rnoja esituses), m\u00f5ni k\u00f5las lihtsalt, m\u00f5ni personaalselt. K\u00f5ige isiklikum seos Mitchelliga paistis olevat Liisi Koiksonil. Tema versioon Mitchelli kibe-magusast laulust \u201eA Case of You\u201c (\u201eSinu juhtum\u201c) k\u00f5las ehtsalt ja pihtimuslikult, justkui oleks Koikson selle loo ise kirjutanud ja omaenda seesmise tundeilma niiviisi k\u00f5igile vaatamiseks v\u00e4lja pannud. Oleksin tahtnud, et j\u00e4rgmine laul oleks loodud habrast \u00f5hkkonda arvestades olnud samalaadses l\u00fc\u00fcrilises meeleolus. Paraku oli kavas selle j\u00e4rele paigutatud hoopis bravuurika hoiakuga \u201eIn France They Kiss on Main Street\u201c (\u201ePrantsusmaal suudeldakse peat\u00e4naval\u201c), mis kahjuks l\u00f5hkus eelmise lauluga saavutatud haavatavuse atmosf\u00e4\u00e4ri \u2013 ja uuesti seda enam esile manada ei \u00f5nnestunud.<\/p>\n

Otse Prantsusmaalt oli \u201eJ\u00f5ulu\u00adjazzile\u201c tulnud hiljuti emaks saanud Cyrille Aim\u00e9e, kellest on mul varem j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ga hea mulje. Ta k\u00e4is juba 2022. aasta \u201eJazzkaarel\u201c ning sama aasta mai l\u00f5pul n\u00e4gin ma teda ka Norras Bergeni festivalil \u201eNattJazz\u201c. Toona l\u00f5i ta \u00e4\u00e4retult v\u00f5luva ja filigraanse scat-vokalistina lihtsalt pahviks: sensuaalsus ja m\u00e4ngulisus oli temas t\u00e4psuse ja heatujulisusega kokku segatud vastupandamatuks miks\u00adtuuriks. N\u00fc\u00fcd oli aga Tallinna kontsert Alexela kontserdimajas tema esimene \u00fclesastumine v\u00e4rske emana, tema eelmine avalik esinemine oli olnud t\u00e4navu aprillis. Ei teagi, miks, aga seekord ei tundnud ma end niisama j\u00e4\u00e4gitult v\u00f5lutuna. Vahest oli ta lavale tagasi ruttamisega pisut k\u00e4rsitu ja vajanuks veel veidi puhkust? Olen kindel, et vokaaltehniliselt oli ta piisavalt heal tasemel \u2013 seega pidi erinevus olema seotud emotsioonide ja energiaga. Ometigi oli tore teda taas n\u00e4ha nagu \u00fcht ammust head tuttavat.<\/p>\n

Selleks korraks astusin \u201eJ\u00f5ulujazzi\u201c kelgult maha: selle hoog j\u00e4\u00e4b nende ridade kirjutamise ajal veel kestma ja kulgeb detsembri keskpaigani.<\/p>\n

* Nenad Georgievski, Rabih Abou Khalil: Bridging Cultural Divides. \u2013 AllAboutJazz 11.\u00a0XII\u00a02013. https:\/\/www.allaboutjazz.com\/rabih-abou-khalil-bridging-cultural-divides-rabih-abou-khalil-by-nenad-georgievski<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Festival \u201eJ\u00f5ulujazz\u201c 29. XI \u2013 16. XII \u00fcle Eesti. T\u00e4navusele \u201eJ\u00f5ulujazzile\u201c tagasi m\u00f5eldes kerkib silme ette liu- v\u00f5i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":68958,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-68957","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115751686505165967","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68957","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68957"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/68957\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/68958"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68957"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=68957"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=68957"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}