\u00c4riregister on kelmidele t\u00f5eline kullaauk. V\u00f5ta ainult j\u00e4rjest \u00e4ri- ja muude \u00fchingute lehti lahti ning saad k\u00e4tte algandmed isiku tuvastamiseks. Esiteks on seal olemas isikukoodid, mis on Eestis samasugune avalik info, nagu inimese nimi. Teiseks on hea \u00f5nne korral kirjas ka telefoninumber.<\/p>\n
Ja rohkem polegi vaja selleks, et alustada Smart-ID v\u00f5i mobiil-ID abil \u00fcksk\u00f5ik kelle internetipanka sisselogimist. Vaja on veel PIN-koode, selleks luuakse inimesega usaldusv\u00e4\u00e4rne kontakt ning alustatakse ps\u00fchholoogilist t\u00f6\u00f6tlemist.<\/p>\n
T\u00f5si, alati see p\u00e4ris nii lihtne pole, ent kelmidel on info k\u00e4ttesaamiseks mitmesuguseid viise ning tihti annavad ka inimesed ise petuk\u00f5ne jooksul oma isikukoodi v\u00e4lja.<\/p>\n
“K\u00f5ige lihtsam on see, et nad proovivad internetis avalike andmete pealt \u00fcht-teist teada saada, n\u00e4iteks on \u00e4riregistris avalikud isikukoodid ja kui sa suudad sealt veel kokku viia nime ja telefoninumbri, on p\u00e4ris oluline osa isikuandmetest teada. Guugeldades v\u00f5i sotsiaalmeedia kaudu saab ka veel infot juurde ehk tugev eelt\u00f6\u00f6 lihtsalt internetis vabalt k\u00e4ttesaadavate andmetega ja ongi juba p\u00e4ris hea pilt ees,” kirjeldas p\u00e4ttide v\u00f5tteid L\u00f5una prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Rain Vosman.<\/p>\n
Teine tee info kogumiseks on illegaalne. Mustal turul ostetakse k\u00f5ikv\u00f5imalikke andmekogusid, mida h\u00e4kkerid on kuskilt k\u00e4tte saanud \u2013 n\u00e4iteks kliendiandmebaase.<\/p>\n
Mida v\u00e4hem avalikku infot, seda parem<\/p>\n
Neljap\u00e4eval teatas politsei, et l\u00e4bi elektroonilise isikutuvastuse ja PIN-koodide v\u00e4ljapetmise on kurjategijad ligi p\u00e4\u00e4senud hinnanguliselt 1500 inimese eesti.ee kontole.<\/p>\n
Vosmani s\u00f5nul on eesm\u00e4rk kasutada sealseid andmeid edasiste kuritegude sooritamiseks, et luua inimestega usaldust ja seej\u00e4rel raha v\u00e4lja petta.<\/p>\n
“Siin on v\u00e4ga selgesti v\u00f5imalik paralleele t\u00f5mmata. Kurjategijal on olemas juba isikukood ja kui tal on olemas selle isiku telefoninumber, siis ta helistab ja v\u00e4ga osavalt manipuleerib oma jutuga nii kaugele, et inimene on valmis \u00fctlema oma PIN 1. Nii ongi distantsilt kurjategijal ligip\u00e4\u00e4s eesti.ee kontole, kus on juba v\u00e4ga palju erinevaid delikaatseid isikuandmeid, mida ta saab tulevikus selle isiku puhul kasutada,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Isikukoodide varjamisel oleks Vosmani hinnangul kindlasti oma m\u00f5ju, sest mida v\u00e4hem andmeid inimese kohta avalikus ruumis on, seda raskem on kelmidel.<\/p>\n
“Kui ikkagi minu isikukoodi v\u00f5i kontaktandmeid ei ole kuskil internetis ringlemas ja mina ise seda ka kuskile andnud ei ole avalikult, siis see risk mind r\u00fcnnata on ju v\u00e4iksem,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Isikukoodidega on seotud hulk seadusi<\/p>\n
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus annab liikmesriikidele vabad k\u00e4ed, mismoodi reguleerida isikukoodide avalikustamist. Eestis on seda tehtud erinevate seadustega.<\/p>\n
Justiitsministeeriumi andmekaitse\u00f5iguse talituse juhataja Kristi V\u00e4rk \u00fctles, et Eestis on paljud isikuandmed avalikud l\u00e4bipaistvuse huvides.<\/p>\n
“Justiits- ja digiministeeriumist l\u00e4ks sel s\u00fcgisel teistele ministeeriumitele juhis, milles on \u00f6eldud, et isikuandmete avalikustamise puhul peavad vastavad s\u00e4tted olema ette n\u00e4htud kindlasti seadusega. Isikuandmete avalikustamine on suur p\u00f5hi\u00f5iguste riive, sest sellisel juhul p\u00e4\u00e4seb nendele andmetele ligi p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fcksk\u00f5ik kes. Inimene v\u00f5ib niimoodi kaotada kontrolli oma andmete \u00fcle. Teatud juhtudel see v\u00f5ib olla p\u00f5hjendatud, aga selle p\u00f5hjendatuse peab n\u00fc\u00fcd otsustama seadusandja ehk riigikogu,” r\u00e4\u00e4kis V\u00e4rk.<\/p>\n
Kas praegu k\u00f5ik need juhud, mil isikukoodid saavad avalikuks, on ka seadusega reguleeritud, ei osanud V\u00e4rk \u00f6elda, m\u00e4rkides, et see eeldaks eri seadustest \u00fcle kontrollimist.<\/p>\n
“Aga \u00fcldine p\u00f5him\u00f5te meil on olnud Eestis see, et \u00e4riregister on avalik, juba m\u00f5ni aasta on see niimoodi olnud,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Rain Vosman juhtis t\u00e4helepanu, et isikukoodid saavad avalikuks ka n\u00e4iteks l\u00e4bi selle, kui on pandud digiallkiri m\u00f5nele avalikule dokumendile. See on \u00fcks puhk, kus V\u00e4rgi hinnangul peab isikukood avalik olema, sest selle kaudu saab kontrollida dokumendi digiallkirja kehtivust.<\/p>\n
Isikukoodide peitmise \u00fcle peaksid otsustama poliitikud.<\/p>\n
“See kindlasti eeldab \u00fchiskondlikku debatti ja seadusandja otsustust. Kui seadusandja nii otsustab, siis loomulikult on see v\u00f5imalik muuta,” \u00fctles Kristi V\u00e4rk.<\/p>\n
Vastutavad nii inimesed, ametid kui ka ettev\u00f5tted<\/p>\n
Riigi infos\u00fcsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi osakonna juht Anna \u00d5uekallas leiab, et vastutuse petuskeemidega v\u00f5itlemisel peavad v\u00f5tma k\u00f5ik asjaosalised.<\/p>\n
“K\u00f5ik e-teenuste pakkujad peaksid hindama enda keskkondade riske. Kui seal ikkagi on v\u00f5imalus suurteks rahalisteks kahjudeks, siis peaks hindama \u00fcle, milliseid eID vahendeid millisel kujul kasutatakse. Samamoodi k\u00f5ik eID vahendite pakkujad peaksid hindama, kas nende teenus on disainitud parimal v\u00f5imalikul moel, et seda ei oleks v\u00f5imalik \u00e4ra kasutada maksepettuseks. Neid osapooli on veel. Aitabki ainult see, kui k\u00f5ik m\u00f5testavad l\u00e4bi, mida nemad saaksid teha, et pettuseid oleks v\u00e4hem,” r\u00e4\u00e4kis \u00d5uekallas reede hommikul Vikerraadios.<\/p>\n
Vosman t\u00f5des, et kindlasti saavad k\u00f5ik, sealhulgas erinevad ametid rohkem just andmekaitse seisukohalt \u00e4ra teha, ent k\u00f5ige olulisem roll on inimesel endal.<\/p>\n
“K\u00f5ige n\u00f5rgem koht ongi kogu selles kelmuste jadas inimene ise, inimene viiakse segadusse. Me v\u00f5ime need lingid \u00fcksk\u00f5ik kui turvaliseks teha riigi poolt v\u00f5i operaatorettev\u00f5tete poolt, kelmid ikkagi manipuleerivad sellega, et inimene paneb oma koodid ise kuskile valesse kohta, kuhu ta tegelikult heauskselt mitte kunagi koodi ei sisestaks,” k\u00f5neles Vosman.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00c4riregister on kelmidele t\u00f5eline kullaauk. V\u00f5ta ainult j\u00e4rjest \u00e4ri- ja muude \u00fchingute lehti lahti ning saad k\u00e4tte algandmed…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69015,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10922,9846,35081,10108,28,29,19,3211,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-69014","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-id-kaart","19":"tag-internetipettus","20":"tag-isikukood","21":"tag-kelm","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-pettus","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115752106889269886","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69014","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69014"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69014\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69015"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69014"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69014"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69014"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}