{"id":69318,"date":"2025-12-21T02:25:10","date_gmt":"2025-12-21T02:25:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69318\/"},"modified":"2025-12-21T02:25:10","modified_gmt":"2025-12-21T02:25:10","slug":"sten-kauber-tekstidest-filmikultuuri-umber-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69318\/","title":{"rendered":"Sten Kauber: tekstidest filmikultuuri \u00fcmber | Film"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Kui t\u00e4histame eesti raamatu ja kirja\u00adkeele 500. aastat, v\u00f5iks filmikultuuri kohta k\u00fcsida, millised tekstid \u00fcmbritsevad meie filme j\u00e4rgmise viiesaja jooksul,&#8221; kirjutab Sten Kauber <a href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/tekstidest-filmikultuuri-umber\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Sirbis<\/a> ilmunud arvamusloos.<\/p>\n<p>Raamatuaasta viis m\u00f5tted sellele, et filmi\u00adkultuur ei leia aset ega arene ainult visuaalkujunditena ekraanil, vaid ka seda saatvate, \u00fcmbritsevate ja m\u00f5testavate tekstidena. Esiteks teeb filmivaataja ja filmikultuuris osaleja oma vaatamisotsuse tihtilugu just arvustusi ja muid (meedia)tekste lugedes. Teiseks loovad mitmek\u00fclgsed tekstid meile ressursse filmikogemuse paremini m\u00f5istmiseks, lahtipakkimiseks ning laiemasse kultuurilisse, sotsiaalsesse, poliitilisse ja valdkondlikku konteksti paigutamiseks. Jaak L\u00f5hmus on nentinud, et &#8220;filmi kohta kirjutatu on terviklikus filmielus niisama oluline kui filmitegemine. Kui filmi kohta kirjutatud s\u00f5na on vaene v\u00f5i see ei k\u00f5la, siis ei ole filmielu tervisega k\u00f5ik korras.&#8221;1<\/p>\n<p>Filmiraamatud ja filmialane teadus\u00adkirjandus on abiks filmivaldkonna ajaloos, s\u00fcsteemides ja toimeloogikas orienteerumisel. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et filmitegemisoskuste omandamine ja materjalide loomine ei tule k\u00f5ne alla tekstide lugemise, kirjutamise ja filmikeelde kohandamiseta.<\/p>\n<p>Teisis\u00f5nu: eestikeelne filmi(aja-\/teadus-)kirjandus loob ja arendab edasi valdkonna arengule vajalikku erialast s\u00f5navara ja t\u00f6\u00f6riistu, milleta filmidest \u00fcksteisega r\u00e4\u00e4kida ei saakski. See annab v\u00f5imaluse m\u00f5ista filmi mitmek\u00fclgset t\u00e4hendust ja m\u00f5ju nii isiklikul kui\u00a0ka \u00fchiskondlikul tasandil ning loob aluse dialoogiks, mis on igasuguse muutuse, edasiliikumise ja innovatsiooni \u00fcks alustala. Valdkonna tekstiloome loob ka filmidele k\u00f5lapinna ja eduks tarviliku n\u00e4htavuse t\u00e4nap\u00e4eva kirjus ja kiires infovoos. Sestap on \u00e4\u00e4rmiselt oluline, milline on (eestikeelse) filmikirjas\u00f5na tervis ehk see, kuidas elavad filmivaldkonna t\u00e4hendusloomele elut\u00e4htsad filmi\u00adajakirjandus ja filmiteadus.<\/p>\n<p>Filmiajakirjanduse puhul kehtib laias laastus Marek Tamme ja Indrek Ibruse hiljuti M\u00fc\u00fcrilehes2\u00a0laiemalt kultuuriajakirjandusele pandud diagnoos: arenguruumi on nii filmiajakirjanduse \u00fchiskondlikus n\u00e4htavuses ja m\u00f5jus kui\u00a0ka kasutatavate formaatide ja \u017eanride mitmekesisuses. Nad leiavad, et kui v\u00e4lja arvata \u00fcksikud k\u00f5ige aktiivsemad kriitikud, on digisf\u00e4\u00e4ris aktiivsus v\u00e4hene, koordineeritud ja strateegilist koost\u00f6\u00f6d institutsioonide vahel napib ning filmit\u00f6\u00f6stuse ja -poliitika k\u00e4sitlemine on j\u00e4\u00e4nud soiku.<\/p>\n<p>Neid tendentse v\u00f5imendab nii inimeste kui\u00a0ka raha nappus ning kultuuri\u00adpoliitika ja -rahastuse poole peal leige huvi valdkonda sihip\u00e4raselt arendada. Seega n\u00e4ib, et filmiajakirjandus pigem tammub paigal, mitte ei p\u00fc\u00fca kohaneda j\u00e4rjest komplekssemaks kujuneva meediakeskkonna ja muutuva meediatarbimisega. Et tagada valdkonna j\u00e4tkusuutlik areng ja s\u00e4ilen\u00f5tkus ning kindlustada filmikultuuri m\u00f5testav tekstiline t\u00e4hendusloome ja kultuurim\u00e4lu j\u00e4rjepidevus, on praeguses suuresti tehnoloogia arengust juhitud d\u00fcnaamilises meedia\u00adruumis vaja sihip\u00e4raseid sekkumisi, et filmiajakirjandus saaks sisemiselt uueneda. Siinkohal pean loomulikult ka ise vabakutselise filmikriitiku ja Eesti Filmi\u00adajakirjanike \u00dchingu liikmena kriitiliselt peeglisse vaatama ja m\u00f5tlema, mida saaksin teisiti ja paremini teha.<\/p>\n<p>Filmiajakirjanduse tervis on meie k\u00f5igi huvides. Marju Lauristin on hiljuti t\u00f5denud: &#8220;[K]ultuuriajakirjandus on kogu kultuuri arengu jaoks vajalik keskkond. [\u2014] Kui seda ei ole, siis kunstiline kultuur ei arene, tema tipud ei t\u00f5use ning siis ei tunne kultuuriinimesed oma keelekeskkonnas end asjalistena.&#8221;3\u00a0Kuigi v\u00f5ib k\u00f5lada utreerivalt alati k\u00f5ik kultuuri, keele ja rahvuse s\u00e4ilimisega \u00fchendada, siis mikrotasandil see lihtsalt toimib nii.<\/p>\n<p>Eesti filmikultuuri puhul on l\u00e4biv m\u00e4rks\u00f5na &#8220;alauuritus&#8221;: filmiajaloo kaardistus on nii filmide, neid \u00fcmbritseva kultuuri kui\u00a0ka valdkonna arengu osas l\u00fcnklik. Filmiteaduse t\u00fcvitekste, mille toel eesti filmi minevikus, olevikus ja tulevikus orienteeruda, on liiga v\u00e4he. Sellele on osutanud Sirbi veergudel ka Eero Epner, kelle s\u00f5nul paistab see eriti v\u00e4lja v\u00f5rdluses teiste kunstivaldkondadega, millel on olemas mahukad eesti kunsti-, teatri-, kirjandus- ja muusikaajalood4. Kristiina Davidjants on omakorda avanud institutsionaalsed p\u00f5hjused5\u00a0nende l\u00fcnkade taga.<\/p>\n<p>Valdkondliku m\u00e4lu ja filmikultuuri ajalookihistuste j\u00e4\u00e4dvustamiseks oleks aga vaja tegutseda ruttu, enne kui teadmised ja kogemused koos neid kandvate inimestega h\u00e4\u00e4buvad. Peale valdkonna m\u00f5testamise ja kultuurim\u00e4lu loomise funktsiooni on filmikultuuri teaduslikul mitmek\u00fclgsel l\u00e4bivalgustamisel suur v\u00e4\u00e4rtus uute filmitegijate p\u00f5lvkondade \u00f5petamisel.<\/p>\n<p>P\u00f5hjalikum uurimist\u00f6\u00f6 filmiteaduses j\u00f5uab teaduskirjanduse k\u00f5rval ka laiema avalikkuseni n\u00e4iteks populaarteaduslike artiklitena, t\u00e4iendades s\u00f5navara ja lisades vahendeid filmikultuuris toimetamiseks. S\u00fcsteemne filmiajaloo ja -kultuuri kaardistamine loob \u00fchtlasi tugeva pinnase ka targemaks kultuuripoliitikaks: teadmine, mida ja kuidas on seni tehtud, mis on j\u00e4\u00e4nud k\u00f5rvale ja millised lood ootavad veel jutustamist, lubab teha l\u00e4bim\u00f5eldumaid otsuseid. Raamatuaasta meenutab, et (eestikeelsed) filmiraamatud, kogumikud ja uurimused seovad filmide ja p\u00f5lvkondade kogemuste killud laiemalt \u2013 looks, kus saavad end peegeldada nii tulevased vaatajad kui\u00a0ka tegijad. Sel aastal Eesti Filmiuurijate Seltsi alla koondunud filmiteadlaste aktiveerumine ja erialane koost\u00f6\u00f6 on loonud soodsa pinnase, mida oleks praegu \u00f5ige hetk kultuuripoliitiliselt v\u00e4etada. Seltsi \u00fche asutaja ja juhatuse liikmena n\u00e4en selleks otsest vajadust, tegutsedes ise nende uurimisl\u00fcnkade keskel. Selle potentsiaali teadlik rakendamine v\u00f5iks anda hoogu uute eestikeelsete filmiraamatute ja t\u00fcvitekstide s\u00fcnniks.<\/p>\n<p>Kui t\u00e4histame eesti raamatu ja kirja\u00adkeele 500. aastat, v\u00f5iks filmikultuuri kohta k\u00fcsida, millised tekstid \u00fcmbritsevad meie filme j\u00e4rgmise viiesaja jooksul. Kas need on juhuslikud killud v\u00f5i j\u00e4rjepidev, mitmeh\u00e4\u00e4lselt kirjutatud lugu, kuhu mahub nii valdkonna eneseeritlus, filmiajakirjanduslik kajastus ja tagasiside, filmiteaduslik m\u00f5testamine kui\u00a0ka publiku h\u00e4\u00e4l? Vastus ei teki aga niisama, vaid eeldab teadlikku valikut kultuuripoliitikas, samuti meie endi tegemistes vaatajate, kirjutajate ja uurijatena. Just n\u00fc\u00fcd on \u00f5ige aeg oma valik s\u00f5nastada.<\/p>\n<p>1 Emilie Toomela, <a href=\"https:\/\/www.muurileht.ee\/intervjuu-jaak-lohmus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Intervjuu: Jaak L\u00f5hmus.<\/a> \u2013 M\u00fc\u00fcrileht 14.\u00a0IV\u00a02013. <\/p>\n<p>2 Indrek Ibrus, Marek Tamm, <a href=\"https:\/\/www.muurileht.ee\/kuidas-muuta-kultuuriajakirjandus-taas-mojukaks\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Kuidas muuta kultuuriajakirjandus taas m\u00f5jukaks?<\/a> \u2013 M\u00fc\u00fcrileht, november 2025. <\/p>\n<p>3 <a href=\"https:\/\/kultuur.err.ee\/1609872732\/marju-lauristin-ilma-kultuuriajakirjanduseta-kultuur-ei-arene\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Marju Lauristin: ilma kultuuriajakirjanduseta kultuur ei arene.<\/a> \u2013 ERR 1.\u00a0XII\u00a02025. <\/p>\n<p>4 Eero Epner, <a href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/filmihuvilise-palve\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Filmihuvilise palve.<\/a> \u2013 Sirp 2.\u00a0XII\u00a02022. <\/p>\n<p>5 Kristiina Davidjants, <a href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/filmiajalugu-kull-aga-vaart-too-nouab-vaart-tasu\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Filmiajalugu k\u00fcll, aga v\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab v\u00e4\u00e4rt tasu.<\/a> \u2013 Sirp 16.\u00a0XII\u00a02022.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Kui t\u00e4histame eesti raamatu ja kirja\u00adkeele 500. aastat, v\u00f5iks filmikultuuri kohta k\u00fcsida, millised tekstid \u00fcmbritsevad meie filme j\u00e4rgmise&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69319,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,31394,7990,140,11674],"class_list":{"0":"post-69318","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-filmikultuur","15":"tag-kultuuriajakirjandus","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-sten-kauber"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115755189808321899","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69318","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69318"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69318\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69318"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69318"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69318"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}