{"id":69332,"date":"2025-12-21T03:09:38","date_gmt":"2025-12-21T03:09:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69332\/"},"modified":"2025-12-21T03:09:38","modified_gmt":"2025-12-21T03:09:38","slug":"valguse-murdumine-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/69332\/","title":{"rendered":"Valguse murdumine – Sirp"},"content":{"rendered":"

T\u00e4navu t\u00e4itub 130 aastat filmikunsti s\u00fcnnist. T\u00e4pne aastap\u00e4ev v\u00f5ib olla mitmeti m\u00e4\u00e4ratletav. Ameeriklane Woodville Latham tutvustas seinale liikuvat pilti kuvavat masinat nimetusega eidoloskoop 21. aprillil. Saksa vennad Skladanowskyd tulid oma bioskoobiga avalikkuse ette 1. novembril. Prantsuse vendade Lumi\u00e8re\u2019ide kinematograafi demonstreeriti esimesena umbes kahesajale Rahvusliku T\u00f6\u00f6stuse Arendamise \u00dchingu (Soci\u00e9t\u00e9 d\u2019encouragement pour l\u2019industrie nationale) liikmele 22. m\u00e4rtsil ja see on maailmas esimene teadaolev filmiprojektsioon, s\u00fcnnip\u00e4evana on aga hakatud t\u00e4histama hoopis nende esimest avalikku seanssi aasta l\u00f5pus, 28. detsembril.<\/p>\n

Seda t\u00e4histame r\u00f5\u00f5muga ka meie ning teeme filmikunsti \u00fcmmarguse t\u00e4htp\u00e4eva \u00e4ram\u00e4rkimise puhul inter\u00advjuu Thierry Fr\u00e9maux\u2019ga, kes on avalikkusele tuntud Cannes\u2019i filmifestivali kunstilise juhina ja on ka p\u00fchendunud Lumi\u00e8re\u2019ide loomingu ja p\u00e4randi austaja, m\u00f5testaja ja s\u00e4ilitaja. Fr\u00e9maux juhib Lyoni Lumi\u00e8re\u2019i instituuti, on sealsamas toimuva, filmiajaloole keskendatud Lumi\u00e8re\u2019i filmifestivali direktor ning teinud Lumi\u00e8re\u2019idest ja nende varastest filmidest kaks v\u00e4ga head sissevaatavat \u00fclevaatlikku dokumentaalfilmi, millest teine, \u201eLumi\u00e8re! Seiklus j\u00e4tkub\u201c1 tuli v\u00e4lja eelmisel aastal. Filmid j\u00f5uavad loodetavasti millalgi ka meie vaatajate ette, seni aga p\u00fc\u00fcame autori abiga filmikunsti loojatele veidi l\u00e4hemale j\u00f5uda.<\/p>\n

Nagu ma aru saan, on kokku s\u00e4ilinud umbes 1500 Lumi\u00e8re\u2019ide filmi.<\/p>\n

Isegi rohkem, sest umbes 500 filmi, mida peetakse samuti Lumi\u00e8re\u2019ide filmideks, on j\u00e4\u00e4nud nn ametlikust nimekirjast v\u00e4lja.<\/p>\n

Kuna ei ole olnud v\u00f5imalik l\u00f5plikult nende autorsust t\u00f5estada?<\/p>\n

Ei, mitte sellep\u00e4rast \u2026 See on \u00fcsna keeruline. Avaldasime k\u00f5igi ametlike filmide kataloogi novembris, aga koos mitteametlikega on filme umbes 1500\u20132000.2<\/p>\n

Tohutu hulk igal juhul \u2026 See on t\u00f5eline ime, et neid nii palju s\u00e4ilinud on. Mis p\u00f5hjusel see nii on l\u00e4inud?<\/p>\n

Eks sellep\u00e4rast, et sarnaselt Chapliniga hoidis Louis Lumi\u00e8re nende p\u00e4randi koos ja alles. Prantsuse filmiloolane Georges Sadoul l\u00e4ks talle k\u00fclla 1946. aastal, peatselt p\u00e4rast Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu \u2013 ta elas L\u00f5una-Prantsusmaal, mitte La Ciotat\u2019s3, aga Bandolis \u2013 ja k\u00fcsis temalt, et kus on nende filmid. Louis vastas: \u201eMa tean k\u00fcll, kus need on. Kodus.\u201c Kodulinnas, tehases.4<\/p>\n

Nad olid k\u00f5ik filmid alles hoidnud ja 30 aastat tagasi filmikunsti 100. aastap\u00e4eval otsustasime koos Prantsusmaa valitsusega edastada \u00fcleskutse k\u00f5igile, kelle valduses v\u00f5inuks olla Lumi\u00e8re\u2019ide filme \u2013 Lumi\u00e8re\u2019i instituut, Lyoni kollektsion\u00e4\u00e4rid, Prantsuse kinoteek jne \u2013 ja anda need k\u00f5ik hoiule \u00fchte kohta, Prantsuse arhiivi. Ja seal neid n\u00fc\u00fcd s\u00e4ilitatakse ja kaitstakse k\u00f5iki koos. 30 aastat tagasi ei olnud olukord kuigi hea ja filmide digitaalset taastamist peeti eluoluliseks. Aga digitaalse restaureerimise j\u00e4rel kantakse filmid uuesti 35 mm filmilindile.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Thierry Fr\u00e9maux: \u201eVaraste filmitegijate ees seisid samad k\u00fcsimused kui praegu: kuhu ma kaamera asetan? Millist lugu ma tahan r\u00e4\u00e4kida?\u201c\u00a0\u00a0<\/p>\n

Sandrine Thesillat \/ ZUMAPRESS.com \/ Scanpix<\/p>\n

Teie filmis \u201eLumi\u00e8re! Seiklus j\u00e4tkub\u201c on nende p\u00e4randist valitud 110 filmi. Mille alusel te nii raske valiku tegite?<\/p>\n

Need filmid on v\u00e4lja kasvanud etendusest, mida ma varem andsin \u2013 n\u00e4itasin Lumi\u00e8re\u2019ide filme ja linastuse ajal t\u00e4iendasin neid kommentaaridega. Otsustasime esimesel korral \u2013 minu esimese filmiga \u201eLumi\u00e8re ! Seiklus algab\u201c5 \u2013 tuua selle formaadi \u00fcle filmi, lisada muusika jne. Film v\u00f5eti h\u00e4sti vastu ning seep\u00e4rast tuli m\u00f5te teha veel \u00fcks selline, aga kuna mul on palju tegemist ja siis tuli veel koroona, l\u00e4ks kokku kaua aega. Seda enam et meil on \u00fchine projekt itaallastega, kes j\u00e4\u00e4vad alati hiljaks.<\/p>\n

Teisel korral ei teadnud ma ka kohe, kuidas peaks filmi lahendama. Esimesel korral oli lihtne: vaadake seda, vaadake toda, ha-haa. Ma ei tahtnud teist korda sedasama teha. Ja kuna koroona ajal oli nii palju juttu kinode surmast, siis tahtsime selle projektiga tuua nendele juttudele vastukaaluks mineviku t\u00e4nap\u00e4eva. See on v\u00e4ga raske \u00fclesanne. Minu arvates meie \u00fchiskond vihkab minevikku. Agn\u00e8s Varda \u00fctles mulle kord: \u201eInimesed neis filmides ei ole meie vanavanemad v\u00f5i esiisad \u2013 need oleme meie ise.\u201c Ja see on t\u00f5si.<\/p>\n

Nii et uue doki \u201eLumi\u00e8re! Seiklus j\u00e4tkub\u201c tegid otsekui Lumi\u00e8re\u2019ide filmid ise. Mul on kogu kollektsioon siin olemas (v\u00f5tab telefoni k\u00e4tte \u2013 T. P.). M\u00f5nikord vaatan \u00fcht v\u00f5i teist ja m\u00f5tlen: pole paha! Vahel paistab n\u00f5rgana tundunud film p\u00e4rast taastamist ja suurel linal erakordne. Ja jutustaja tekst tuli ka kuidagiviisi iseenesest \u2013 oli m\u00f5ndagi, mida pidin vendade ja filmide kohta kindlasti \u00fctlema. Niimoodi tekivad ka seosed ekraanil kujutatu ja meie t\u00e4nap\u00e4eva elu vahel. Nende p\u00e4rand on nii p\u00f5hjalik, et tahtsin filmile alguses pealkirjaks panna \u201eLumi\u00e8re, filmikunst\u201c, aga see oleks olnud ehk liiga ninakas. K\u00fcll aga v\u00f5inuks pealkirjaks olla \u201eFilmikunst. Seiklus j\u00e4tkub\u201c, sest n\u00fc\u00fcd teame, et p\u00e4rast koroonat, voogedastusplatvorme ja internetti on filmikunst endiselt elus. Ja endiselt meile vajalik. T\u00f5si, veidi erineval kujul ning me peame selle eest ikka veel v\u00f5itlema. Prantsusmaal on meil see privileeg, et k\u00f5ik on filmikunsti t\u00e4htsusest teadlikud, ja sellest, kuidas filmikunsti ajalugu on kujundanud meie visuaalseid kujutisi. Samuti tehisaru.<\/p>\n

Venemaal on \u00fcks tegelane, kes on piraadina alla laadinud Lumi\u00e8re\u2019ide filmid ning muudab need tehisaru abiga v\u00e4rvilisteks. Kas teeksime Tolstoiga sama: kirjutaksime tema teosed \u00fcmber oma m\u00f5tteid ja t\u00e4nap\u00e4evaseid s\u00f5nu kasutades? Ei, kindlasti mitte. S\u00f5brake, loo palun omaenda kujutisi ja j\u00e4ta Lumi\u00e8re\u2019ide filmid rahule, sest nende v\u00e4\u00e4rtus on just selles, mis need on. Unustage v\u00e4rvid, need filmid on mustvalged. Ma ei taha n\u00e4ha v\u00e4rvilist \u201eNosferatut\u201c.6<\/p>\n

Kuidas on lugu vendade Skladanowskytega, kes ka Saksamaal umbes samal ajal filmikunsti iseseisvalt leiutasid?<\/p>\n

T\u00f5si, igas riigis olid omad leiutised. Skladanowskyd tegi t\u00f5esti olulisi asju Saksamaal. Sellep\u00e4rast \u00fctlengi oma filmi alguses, et filmikunsti leiutamine oli \u00f5hus ja see oli kollektiivne pingutus, mis taandus l\u00f5puks kahe p\u00f5hilise tegija \u2013 Thomas Edisoni ja Lumi\u00e8re\u2019ide \u2013 oma\u00advaheliseks m\u00f5\u00f5duv\u00f5tuks.<\/p>\n

T\u00f5si, et enne Lumi\u00e8re\u2019e ja nendega samal ajal tuli palju samateemalisi leiutisi, aga p\u00e4rast neid ei tulnud enam kedagi. Sellega saadi justkui valmis.<\/p>\n

Kuna kinematograaf j\u00e4i l\u00f5puks laiatarbekasutusse?<\/p>\n

T\u00e4pselt nii. Nende leiutis lisandus eelmistele. Kui keegi m\u00f5tleb v\u00e4lja n\u00e4iteks aidsivaktsiini, siis seda tehes pole ta enne leiutanud mikroskoopi. See on alati ahel.<\/p>\n

Kuidas teie uus film erineb eelmisest?<\/p>\n

P\u00fc\u00fcan t\u00e4na ja homme filmikunsti kohta rohkem \u00f6elda. N\u00e4iteks on levinud klassikaline viis vastandada varases filmikunstis Lumi\u00e8re\u2019e ja Georges M\u00e9li\u00e8si. Nad ei ole vastandid, vaid t\u00e4iendavad teineteist. Lumi\u00e8re\u2019id kui tegelikkus ja M\u00e9li\u00e8s kui illusioon. Ja filmikunstis on endiselt m\u00f5lemad olemas. Realistlikud filmid rohkem Euroopast, ja fantaasia rohkem Ameerikast. Kuigi ameeriklastel on n\u00e4iteks John Cassavetes, kes on nagu Lumi\u00e8re\u2019id, olemata siiski M\u00e9li\u00e8si vastu.<\/p>\n

Ja varaste filmitegijate ees seisid samad k\u00fcsimused kui praegu: kuhu ma kaamera asetan? Millist lugu ma tahan r\u00e4\u00e4kida? Filmikunst on mulle alati \u00f6elnud, kes ma olen ise ja kes on teised. Filmikunst on alati olnud eetiline kunstivorm. Ei filmita surma, koonduslaagreid, kui erandid v\u00e4lja arvata. K\u00fcll aga on internet ja televisioon ekraanil t\u00e4is surma. Ja tehisaru ning uut t\u00fc\u00fcpi visuaalide lisandumisega peame j\u00e4rjest enam hoidma filmikunsti iseendana. Ja filmindus j\u00e4tkub sama olulisena, kuni hoiame filmi kaht omadust: selle eetilist iseloomu ning \u00fchisvaatamise kogemust kinosaalis.<\/p>\n

See oligi ju Thomas Edisoni viga: tal olid k\u00f5ik v\u00f5imalused ja anded, et see v\u00f5idujooks v\u00f5ita ja k\u00f5ik ise leiutada, aga filosoofilises plaanis ta kaotas lahingu. Edison tahtis teha individuaalse masina. Tema kinetoskoobi kasutamiseks pidi masinasse sisestama m\u00fcndi ja sai \u00fcksinda filmi vaadata. Ise maksan, ise vaatan \u2013 Ameerika mudel, ameerika filosoofia.<\/p>\n

Filmikunsti teevad aga eriliseks kinod. Minna kodust v\u00e4lja, et vaadata filmi ja avaldada kunstnikule austust. Cannes\u2019is on palju olnud vaidlemist sel teemal, milleks on vaja punast vaipa ja smokingit ja k\u00f5ike seda. Just sellep\u00e4rast \u2013 austusavalduseks. Et olla filmiks valmis.<\/p>\n

1 \u201eLumi\u00e8re, l\u2019aventure continue\u201c, Thierry Fr\u00e9maux, 2024.<\/p>\n

2 UNESCO kultuurip\u00e4randi nimekirjas on 1423 filmi, millest on kadunud 18. Lumi\u00e8re\u2019ide filmide eraldusm\u00e4rgiks on \u00fcks \u00fcmmargune perforatsiooniauk iga kaadri juures kummalgi pool, erinevalt n\u00e4iteks Edisoni filmide neljast kandilisest.<\/p>\n

3 La Ciotat\u2019 linnas v\u00f5tsid vennad \u00fcles mitmed varased filmid, nagu n\u00e4iteks kuulus \u201eRongi saabumine La Ciotat\u2019 jaama\u201c (\u201eL\u2019arriv\u00e9e d\u2019un train en gare de La Ciotat\u201c, Auguste Lumi\u00e8re, Louis Lumi\u00e8re, 1895).<\/p>\n

4 Isa Charles Antoine Lumi\u00e8re avas Lyonis v\u00e4ikese fotoplaatide tehase, mille ees on filmitud ka \u201eT\u00f6\u00f6lised lahkuvad Lumi\u00e8re\u2019i tehasest\u201c (\u201eLa Sortie de l\u2019usine Lumi\u00e8re \u00e0 Lyon\u201c, Auguste Lumi\u00e8re, Louis Lumi\u00e8re, 1895).<\/p>\n

5 \u201cLumi\u00e8re ! L\u2019aventure commence\u201d, Thierry Fr\u00e9maux, 2016.<\/p>\n

6 \u201eNosferatu\u201c, F. W. Murnau, 1922.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu t\u00e4itub 130 aastat filmikunsti s\u00fcnnist. T\u00e4pne aastap\u00e4ev v\u00f5ib olla mitmeti m\u00e4\u00e4ratletav. Ameeriklane Woodville Latham tutvustas seinale liikuvat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":69333,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-69332","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115755362824320786","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69332","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69332"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/69332\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/69333"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69332"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=69332"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=69332"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}