Mis on meie aja suurimatel v\u00e4ljakutsetel \u00fchist?<\/p>\n
Ebav\u00f5rdsus ja vaesus<\/p>\n
N\u00e4eme praegu, kuidas maailma rikkaimad inimesed, kes on j\u00f5udnud k\u00f5rgemasse vanusesse, loovad fonde ja annavad lubadusi, kuidas pea kogu oma teenitud vara anda n\u00e4lja kaotamise tarbeks. \u00dcllas, kuid tahes-tahtmata paneb m\u00f5tlema sellele, millises s\u00fcsteemis see suur kapital kokku on aetud. N\u00e4ib, et see on seesama s\u00fcsteem, mis on ebav\u00f5rdsuse ja vaesuse tekke peamine p\u00f5hjustaja.<\/p>\n
Globaalne v\u00f5lg<\/p>\n
Kui aktsepteeriksimegi, et SKP on hea edum\u00f5\u00f5dik, mida see selgelt ei ole, siis selle m\u00f5\u00f5diku j\u00e4rgi on globaalne v\u00f5latase 400 protsenti. Kuniks me j\u00e4tkame samadel rahapoliitika p\u00f5him\u00f5tetel, siis ainu\u00fcksi see fakt informeerib meid, kui s\u00fcgavale oleme kaevanud augu, mille sees oleme.<\/p>\n
Samuti n\u00e4itab see meile, et oleme v\u00f5imetud tegema kiireid suunamuutusi inimkonnana v\u00f5i \u00fchiskondadena. K\u00f5rge v\u00f5latase t\u00e4hendab, et tagasimakseteks vajame tegevusi, mis n\u00f5uavad rohkem energiat ja materjale. Igavese majanduskasvu uskumise vajalikkus p\u00fcsib. Ise usun, et sellisel kujul nagu kitsa piiri \u00f6konomistid majanduskasvu k\u00e4sitlevad oma mudelites see enam ei naasegi. K\u00fcsimus on vaid selles, kui kaua veel tahame ebajumalaid kummardada.<\/p>\n
Geopoliitika<\/p>\n
Ukrainas, L\u00e4his-Idas, Aafrikas k\u00e4ivad s\u00f5jad. V\u00f5ib-olla olen mina ainus, kes tunneb, et see on \u00fclim v\u00e4ljendus inimese v\u00f5imetusest \u00f5ppida varasematest katastroofidest ja meie indiviidide ja s\u00fcsteemide enesekesksusest. Eraldatusetundest ja sellest l\u00e4htepunktist tegutsemisest. Terminid nagu jagatud s\u00fcdametunnistus, jagatud teadvus ning jagatud alateadvus vajavad t\u00f5sist avalikku k\u00e4sitlust ja selgitust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Tarneahelad<\/p>\n
Tarneahelad on globaalselt purunenud. Tollitariifid. Mulle n\u00e4ib, et me liigume tagasi selles suunas, kus teadmatus ja trendid muudavad vajalikuks kohalikul tasemel s\u00f5ltumatuse nii toidus kui ka energias. Kui realiseerub meie \u00fchise tuleviku \u00fcksk\u00f5ik milline riskistsenaarium, siis vaevalt kaupade vaba liikumine senisel kujul s\u00e4ilib.<\/p>\n
Siis veel need kolm v\u00e4ljakutset, mis on tegelikult k\u00f5ige t\u00e4htsamad.<\/p>\n
Kliima, elurikkus, veereostus<\/p>\n
Loodus. Sellest on r\u00e4\u00e4gitud piisavalt, kuid tehtud ei ole piisavalt. Majandusteaduse vaarisa Adam Smith j\u00e4ttis oma majandusteooriast looduskeskkonna k\u00f5rvale ja kirjeldas, et seda ei ole vaja arvestada, kuna inimkonnal puudub v\u00f5im ja tehnoloogiad, kuidas \u00fcle\u00fcldse looduskeskkonda oma tegevusega m\u00f5jutada.<\/p>\n
Me v\u00f5tsime ta teooria ja ehitasime selle peale oma toimemudelid, kuid unustasime neid korrigeerida, kui inimkonnal oli tekkinud piisav v\u00f5im ja tehnoloogile v\u00f5imekus. Loodusel on hind. Sellega mitte arvestamisel kaotab inimene.<\/p>\n
Demograafia<\/p>\n
Olen kuulnud arvatavat, et oleks hea, kui meid oleks v\u00e4hem. Baasj\u00e4reldus v\u00f5iks minu arvates olla siiski see, et kui \u00fchiskonnad funktsioneeriksid arengu suunal, siis iga lisainimene on potentsiaal, et viia meid vajaliku arengu poole. Demograafia negatiivne trend kiireneb ja mulle n\u00e4ib, et me vaatame seda pealt mitte midagi ette v\u00f5tmata.<\/p>\n
Majanduslik ebakindlus hakkama saamise ees ja k\u00fcsimus, kas t\u00f6\u00f6kohad \u00fcldse s\u00e4ilivad j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul, ei too juurde usaldust, et imetajatena, kelle j\u00e4rglastel on k\u00f5ige pikem periood iseseisvuse saavutamiseks suudame ise hakkama saada ja oma lapsi nende arengus toetada. Millisesse maailma me \u00fcldse toome oma lapsed? On meil sellest v\u00e4hemalt ettekujutus? Milline on selles visioonis v\u00f5imalik negatiivsete ja positiivsete stsenaariumite vahekord?<\/p>\n
Vaimse tervise probleemid on viinud t\u00e4iskasvanud selleni, et endaga ei tulda toime ja see trend on kasvav. V\u00e4ga t\u00f5siseks mureks on kujunenud l\u00e4hisuhtev\u00e4givald ja kui puudub emotsionaalne ja sotsiaalne intelligents, mis on vajalik l\u00e4hisuhtes navigeerimiseks, siis ei ole ka v\u00e4ljavaated perede loomiseks ja koos hoidmiseks m\u00f5istagi head.<\/p>\n
Veel hullem on olukord noorte seas, kes peaksid k\u00fcmne aasta p\u00e4rast ise oma esimesi lapsi saama. ATH on 2025. aasta kurblooline uudiss\u00f5na. Diagnoosimine on hea, aga sildistamine v\u00f5tab inimestelt \u00e4ra oma vastutusv\u00f5ime ning lisaks tihti suutlikkuse \u00fchiskonnas t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikult osaleda. Kui raskustes noored neid lapsi siiski saaksid, siis t\u00f5en\u00e4osus j\u00e4rglaste heast vaimsest tervisest, mis ikkagi s\u00f5ltub otseselt keskkonnast, milles nad kasvavad, on madalav\u00f5itu.<\/p>\n
K\u00f5ik need v\u00e4ljakutsed kahvatuvad oma eksistentsiaalse riski tasemes inimkonnale, kui me m\u00f5tleme kiirusele, millal need realiseeruvad v\u00f5i m\u00f5ju ulatusele, kui me lisame nimekirja tehisintellekti.<\/p>\n
“Meil ei ole punast nuppu, millega halbade stsenaariumide korral s\u00fcsteem kollektiivselt v\u00e4lja l\u00fclitada.”<\/p>\n
Me ei ole reguleerinud piisava kiirusega tehnoloogia loomist, millel on otsustav suutlikkus muuta k\u00f5ike. Meil ei ole punast nuppu, millega halbade stsenaariumide korral s\u00fcsteem kollektiivselt v\u00e4lja l\u00fclitada. Me ei testi piisavalt v\u00f5imalikke k\u00f5rvalm\u00f5jusid ning tehnoloogiate loojad ei vastuta v\u00f5imalike k\u00f5rvalm\u00f5jude eest.<\/p>\n
Samal ajal on valdkond ise kapitaliturgude vaates nii ulmelises seisus, et k\u00f5ik varasemad spekuleerimise ja haibi tasemed inimkonna ajaloos on m\u00e4ek\u00f5rguselt \u00fcletatud. Kas \u00fcldse peaksime s\u00fcsteemselt r\u00e4\u00e4kima sellest, kuidas TI t\u00f6\u00f6kohti asendab? Mulle tundub, et me peaksime reguleerima seda tehnoloogiat sellisele tasemele, et seda kasutatakse inimeste h\u00fcvanguks ja mitte inimeste v\u00e4ljat\u00f5rjumiseks.<\/p>\n
\u00dcksikisiku vaates on tegemist otsustava ajuerosiooniga. Juba kasutatakse tuntumaid suuri keelemudeleid k\u00f5ige rohkem teraapiaks ja elu m\u00f5tte otsimiseks. K\u00f5ik need p\u00f5hjused, miks inimesed arvavad, et tehisaru hea on \u2013 nagu personaalne assisteerimine ja tekstit\u00f6\u00f6tlus jms \u2013 j\u00e4\u00e4vad maha.<\/p>\n
Pikalt r\u00e4\u00e4gime juba globaalsest \u00fcksilduse epideemiast ja selle m\u00f5judest inimese tervisele. TI on selle viinud l\u00fchikese ajaga uuele tasemele. Olen ise k\u00f5rvalt j\u00e4lginud s\u00f5pru-tuttavaid ja kui m\u00f5tlen, kui palju aega ja t\u00e4helepanu nad juturobotitele p\u00fchendavad, siis mulle k\u00fcll tundub, et tegemist on \u00fcksilduse ja vaimse tervise murede superkiirendiga.<\/p>\n
Paljud ulmefilmid m\u00e4ngivad m\u00f5ttega, et tulevikus on inimestel kiip peas. Ma olen viimasel ajal t\u00f5simeeli m\u00f5elnud, et kas juba ei ole see kiibistamine l\u00e4bi TI \u00fcleliigse kasutamise alguse saanud.<\/p>\n
M\u00f5eldes k\u00f5igi nende v\u00e4ljakutsete peale tervikuna tekib sensoorne \u00fclek\u00fcllus. Tundub, et need on iga\u00fcks eraldi niiv\u00f5rd kompleksne probleem, et neid tervikuna lahendada on v\u00f5imatu. Tajun siiski, kuskil on alles soov m\u00f5elda lahendustest ja leek mis peab elus p\u00fcsima.<\/p>\n
“Mis on selle puu t\u00fcvi, inimeseks olemise p\u00e4risosa, mis on l\u00e4bi kultuuri ja aja liikudes tekitanud erinevaid tupikteesid?”<\/p>\n
Selleks, et tulevikku n\u00e4ha on minu arvates vajalik m\u00f5elda k\u00f5ikide nende v\u00e4ljakutsete juurp\u00f5hjusele ja mulle tundub, et juurp\u00f5hjust on v\u00f5imalik tuvastada. Kui nimetatud eksistentsiaalsed riskid inimkonnale oleksid oksad, siis mis on selle puu t\u00fcvi, inimeseks olemise p\u00e4risosa, mis on l\u00e4bi kultuuri ja aja liikudes tekitanud erinevaid tupikteesid, mida kirjeldasin?<\/p>\n
Minu jaoks on tegemist skaalaga, mille \u00fches otsas on eraldatus ning teises on \u00fchendus.<\/p>\n
K\u00f5ikide arvamuses v\u00e4lja toodud kirjelduste p\u00f5hjusena n\u00e4en mina seda, et inimkonnana oleme kasvatanud moel v\u00f5i teisel eraldatust k\u00f5igest sellest, mis on elus. Kuigi looduse arenguprotsessides on tavaline, et enne, kui saab s\u00fcndida uus kvaliteet, peab eelmisel tasemel toimuma lagunemine ja tihti h\u00e4ving, siis mina m\u00f5lgutan m\u00f5tteid hoopis praeguse trajektoori \u00fcmber p\u00f6\u00f6ramise teemal. Mulle tundub, et eraldatuse ja vastandumise asemel leiame \u00fchenduse poole liikumise l\u00e4bi kolme m\u00e4rks\u00f5na.<\/p>\n
Esiteks loodus<\/p>\n
Me peame aru saama, et loodusressurssidel on hind ning k\u00f5ik see, mis on osa loodusest, on t\u00e4htis ja n\u00f5uab hoolitsemist. See m\u00e4ng k\u00e4ib p\u00fcsima j\u00e4\u00e4mise peale. L\u00fchikestel v\u00f5itudel ei ole kohta.<\/p>\n
Olen kuulnud, et on olemas liikumisi ja organisatsioone, mis koostavad saja ja isegi tuhande aasta strateegiaid. On erakordselt lootusrikas m\u00f5elda, et meie \u00fchendus loodusega v\u00f5iks taastuda ja selle teekonna aluseks oleks n\u00e4iteks tuhandeaastane visioon. Meie tulevikupilt ja kirjeldus olukorrast, kus inimkond looduse osana aitaks kaasa terviklikule arengule ja uue kvaliteedi s\u00fcndimisele.<\/p>\n
Teiseks kogukond<\/p>\n
Sotsiaalsel tasandil on paljude kommentaari esimeses pooles kirjeldatud h\u00e4dade p\u00f5hjuseks individualism. Eraldatus ja vastandumine on imekerged tekkima. Minu krunt, aed selle \u00fcmber. Miks \u00fctleme, et l\u00e4heme sisse, kui astume oma majja, ja v\u00e4lja, kui astume kodust v\u00e4lja? \u00c4kki oleks \u00f5igem vastupidine?<\/p>\n
Me oleme l\u00e4bi aja ja eriti l\u00e4\u00e4nes liikunud j\u00e4rjest individuaalsema edu k\u00e4sitluseni. Kapitalismist r\u00e4\u00e4gitakse kui \u00fche protsendi superrikaste v\u00f5imust, kas tehisintellekti puhul v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida 0,01 protsendi h\u00fcperrikaste omast?<\/p>\n
Selge on see, et vaadates tagasi kunagiste h\u00f5imude toimemudelitesse, kuhu kuulus umbes 150 inimest, siis need toimisid tervikutena, kus k\u00f5igil oli oma roll. Selle unustamine on minu hinnangul v\u00e4ga aluseline p\u00f5hjus, miks j\u00e4rjest enamad inimesed ei tule toime \u00fchiskondades, mille oleme ehitanud.<\/p>\n
Meil on vaja, et kultuuriruumis, kus inimesed on tihti pettunud usundites ja rituaalsetes kombetalitustes, leiutaksime uued formaadid, kuidas me saame kokku ja oleme dialoogis. V\u00f5ib-olla on need temaatilised vestlus\u00f5htud, kus r\u00e4\u00e4gitakse teemadel, mis on olulised, kuid mille edun\u00e4ljas \u00fchiskond on eesriide taha sundinud? N\u00e4iteks konfliktis kompromisside leidmine, seksuaalsus, aastaaegade j\u00e4rgi elur\u00fctmi muutus, p\u00e4ris mina vs laenatud mina. Tunnen, et v\u00f5iksin nimetada sada teemat, millest tunnen, et tahaksin rohkem r\u00e4\u00e4kida, saavutamaks head tasakaalu, aga mille suhtes ma ei ole kindel, et saan.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla on kogukonnatunde taastamiseks uus formaat \u00fchised matkad rabadesse v\u00f5i looduskaunitesse paikadesse. V\u00f5ib-olla midagi kolmandat. Olen kindel, et kui me ei leia viise, kuidas kokku saada ja toimida suuremate \u00fcksustena kui ainult me ise \u00fcksi, siis me ei leia v\u00e4ljap\u00e4\u00e4se, mida vajame.<\/p>\n
Kolmandaks vaimsus<\/p>\n
Mulle tundub, et keskne filosoofiline vaidlusk\u00fcsimus reaalsusest tuleks tuua teaduse viimastest avastustest k\u00f5ikide inimeste m\u00f5tteisse. Me ei ela mitte materialistlikus reaalsuses vaid n\u00e4htuses nimega consciousness ehk teadvus, mille l\u00e4bi oleme k\u00f5ik omavahel \u00fchendatud. Inimkonnana on meil kognitiivselt arenenud v\u00e4lja v\u00f5ime sellest aru saada ja seda kogeda. Tegemist ei ole esoteerikaga. Materiaalne ja k\u00e4ega katsutav on \u00fcks osa sellest fenomenist, mida meie oma piiratuses ja meeleelundite l\u00e4bi suudame tabada ja l\u00e4bi s\u00f5nade kirjeldada.<\/p>\n
Juhtimisautor Brene Brown on korporatsioonidest ja riikidest r\u00e4\u00e4kides esitanud minu arvates v\u00e4ga tabava k\u00fcsimuse: “Kuidas saavad edukaks organiseeritud s\u00fcsteemid, mis ei ole vaimsed, kui nende eesm\u00e4rgiks on teenida inimesi, kes oma loomu poolest on vaimsed olendid?”<\/p>\n
Ma kodanikuna soovin, et me veedaksime rohkem aega r\u00e4\u00e4kides sellest, mis on p\u00e4riselt t\u00e4htis ja mis v\u00f5iksid olla need k\u00fcmme teemat, mille lahendamise korral laheneks automaatselt \u00e4ra 10 000 probleemi, millest me r\u00e4\u00e4gime ja mille \u00fcle vaidleme, kuid mille lahenemisele pole lootustki, kuna k\u00fcmme aluselist tupikteed v\u00f5i v\u00e4\u00e4rarengut, mille oleme \u00fchiskondlikult oleme loonud, hoiavad meid vangis. Perspektiiv on t\u00f5eliselt t\u00e4htis m\u00e4rks\u00f5na.<\/p>\n